OÜ erikontrolli läbiviimiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks 3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: T Ba (isikukood xxx) Avaldaja II: S B (isikukood xxx) Avaldajate esindaja: vandeadvokaat Peeter Ploom (e-post [email protected]) Puudutatud isik: Ringvald OÜ (registrikood 10950518)
2.Korraldada Ringvald OÜ suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor Ree Teinberg (isikukood xxx, e-post [email protected]).
3.Määrata erikontrolli läbiviija tasustamise kord kindlaks selliselt, et tasu suurus on 90 eur/h, millele lisandub käibemaks, kuid kokku mitte rohkem kui 8 640 eurot.
4.3.1.Millise otstarbega kulutusi, millal ja millises ulatuses on OÜ Ringvald teinud sõiduauto kasutamisega seonduvalt?
4.3.2.Kas sõiduauto liisimine on OÜ Ringvald huvides põhjendatud?
majanduslikult
4.4.OÜ Ringvald ja xxx (registrikood xxx) vahelised tehingud perioodil 01.01.201611.03.2019
4.4.1.Milline on olnud tehingute sisu ja kas tehingud on vastanud turutingimustele ning olnud majanduslikult põhjendatud?
4.5.OÜ Ringvald ja xxx OÜ (registrikood xxx) vahelised tehingud perioodil 01.01.2016-11.03.2019
4.5.1.Kas tehingud on olnud kooskõlas OÜ Ringvald huvidega?
4.6.OÜ Ringvald ja xxx OÜ (registrikood xxx) vahelised tehingud perioodil 01.01.2016-11.03.2019
4.6.1.Kas tehingud on olnud kooskõlas OÜ Ringvald huvidega?
5.Erikontrolli läbiviijal tuleb koostada erikontrolli tulemuste kohta aruanne, mis esitada OÜ Ringvald osanike koosolekule ja kohtule.
6.Menetluskulud jätta OÜ Ringvald kanda.
7.Määrata kindlaks, et T Ba ja S Bi hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus seoses kuluga riigilõivule ja lepingulisele esindajale on 6 834,92 eurot. Erikontrolli läbiviimisega seotud kulud määrab kohus kindlaks täiendavalt pärast erikontrolli läbiviimist.
8.Mõista OÜ-lt Ringvald T Ba ja S Bi kasuks solidaarselt välja menetluskulu 6 834,92 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Ringvald tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja erikontrolli läbiviijale. Edasikaebamise kord Määrusele saavad menetlusosalised ning p 3 osas erikontrolli läbiviija esitada määruskaebuse
15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldajad on puudutatud isiku osanikud, avaldajatele ühisomandis on puudutatud isiku osa, mis vastab 50% puudutatud isiku osakapitalist. Teine osanik on xxx S.A. Avaldajatel on kahtlus, et puudutatud isiku juhatus on kuritarvitanud puudutatud isiku vara ning tekitanud puudutatud isikule kahju. Puudutatud isiku juhatuse liige on R K. B C G S.A. on R. K poolt kontrollitav ühing. Avaldajad on taotlenud, et osanikud otsustaksid erikontrolli läbiviimise. 11.03.2019 toimus puudutatud isiku osanike koosolek, otsust erikontrolli läbiviimiseks vastu ei võetud. Puudutatud isiku tegevus aastatel 2013-2016 seisnes kinnisasja arendamises xxx ja kinnisasjade võõrandamises, 28.01.2015-02.02.2016 on kokku võõrandatud 13 kinnisasja. Võõrandatud on valdav osa puudutatud isiku kinnisvaraportfellist ilma osanikke sellest teavitamata. Vaatamata ulatuslikule vara võõrandamisele ei ole puudutatud isiku majanduslik seisund võimaldanud maksta avaldajatele dividende ega tagastada avaldajatele laenu 260 000 eurot. Kolme kinnisasja ostjateks olid R. K ise ja tema lähikondsed Xxx äriühingute grupis. 03.12.2015 müügilepingu kohaselt pidi R. K tasuma puudutatud isikule xxx kinnistu eest 100 000 eurot. Puudutatud isikut kohustati kohtumäärusega võimaldama avaldajatel tutvuda mh tõenditega, mis tõendavad xxx kinnisasja eest müügihinna tasumist. Puudutatud isik edastas kohtumääruse alusel avaldajatele esmalt mh sularahasissemaksete korraldused. Need dokumendid aga ei haaku müügilepingus kokkulepituga. Avaldajad esitasid selle osas täiendava järelepärimise, puudutatud isik saatis vastuseks tasaarvestuse kokkuleppe, mille kohaselt R. K on andnud 2003.a. puudutatud isikule laenu kokku 237 823 eurot, laenusumma tagastamise kohustus on 100 000 euro osas kinnistu müügihinna tasumise kohustusega tasaarvestatud. Kuivõrd müügihinna tasumine tekitas avaldajates kahtlusi, soovisid avaldajad täiendavalt informatsiooni ka teiste müügilepingute alusel ostuhinna tasumise kohta. Puudutatud isik on võõrandanud 18.12.2015 lepinguga xxx kinnistu OÜ-le Xxx ja 28.01.2015 lepinguga xxx kinnistu T Kile. Avaldajatel on kahtlus, et puudutatud isikule ei ole kinnistute eest tasutud. 29.11.2018 esitas puudutatud isikule kohtu poolt määratud juhatuse liige A. P R. Kle järelepärimise seoses xxx kinnistu ostuhinna tasumisega, kuid R. K ei vastanud pöördumisele, märkides, et määratud juhatuse liikmel puudub õigus teostada kontrolli senise juhatuse liikme üle. 20.12.2018 esitasid samasisulise päringu avaldajad, millele puudutatud isiku juhatus vastanud ei ole. Ainuüksi keeldumine ostuhinna tasumise selgitamisest ja tõendamisest tõstatab põhjendatud kahtluse, kas ostuhind on tasutud. Nii OÜ Xxx kui T. K on R. Kga seotud isikud. Nii OÜ Xxx kui puudutatud isiku teise osaniku B C G S.A. juhatusse kuulub T T. T. K kuulub koos R. Kga OÜ xxx juhtorganisse ja osanike ringi. R. Kga sõlmitud müügilepingu alusel ostuhinna tasumise kohta on puudutatud isiku juhatus andnud vastuolulisi andmeid. Puuduvad tõendid, et R. K oleks tegelikult andnud puudutatud isikule laenu. Puudutatud isikut on mh kohtumäärusega kohustatud võimaldama avaldajatel tutvuda puudutatud isiku 2016.a. majandusaasta aruandes kajastatud nõuete summas 700 129 eurot
ja kohustuste summas 416 526 eurot aluseks olevate lepingutega ning nendega seotud tagatislepingutega. Avaldajatele on edastatud 15.11.2014 kuupäeva kandev allkirjastamata laenulepingu puudutatud isiku ja Xxx OÜ vahel. Tagatislepinguid ei ole avaldajatele tutvumiseks esitatud. Avaldajad on korduvalt palunud juhatuselt teavet Xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingu kohta, sh milline oli laenusumma, kas laenu on tagastatud, kas on sõlmitud tagatislepingud, kas on tasutud intresse. Puudutatud isik vastanud ei ole. Nendele küsimustele vastamata jätmine annab alust arvata, et puudutatud isiku majandustegevusega seost mitteomav laen on antud tagatisteta, mis tingib vajaduse kontrollida juhatuse liikme kohustuste kohast täitmist laenulepingu sõlmimisel. Avaldajad on korduvalt ja pika aja jooksul palunud informatsiooni sõiduauto xxx liisingulepingu täitmisega ja sõiduauto kasutamisega seotud asjaolude kohta, kuid ei ole selle kohta mistahes informatsiooni saanud. Asjaolud, et R. K viibib aastast vähemalt 9 kuud Eestist eemal, puudutatud isikule kohtu poolt määratud juhatuse liikme valduses sõiduautot ei ole ning et puudutatud isikul puuduvad ka töötajad, tekitavad küsimuse sõiduauto liisimise majanduslikust põhjendatusest. Seda enam, et puudutatud isikul puudub ka maksustatav käive. Puudutatud isiku juhatus on 20.07.2017 selgitanud, et puudutatud isik omab OÜ xxx vastu nõuet 370 000 eurot. 03.08.2018 vastas R. K järelepärimisele, et nõue xxx vastu on kantud kuluks, kuna selle eest arendas xxx xxx tn ja välisvõrgud. Kuivõrd 2016.a. lõpuks olid kõik ehitustööd xxx tn lõppenud ning ka kinnisasjad müüdud, siis tekitab küsitavusi nõude „kuluks kandmise“ aeg ja õiguspärasus. Küsitavusi tekitab ka asjaolu, et kohtu poolt teise juhatuse liikme määramise ja ühise esindusõiguse tekkimise päeval olevat R. Kl õnnestunud debiteerida puudutatud isiku arvelduskontot xxx kasuks üle 30 000 euro ulatuses, millise summa tasumise õiguslikku alust on vajalik kontrollida. Ligemale 2 aasta jooksul on R. K üritanud teha endast kõik, et võimalikult varjata avaldajate eest puudutatud isikus toimunut. Antud napist informatsioonist paistab välja tahtlik tegevus puudutatud isiku huvide kahjustamiseks isikliku kasu saamise eesmärgil. Seetõttu on avaldajatel tõsised kahtlused, et majanduslikult kahjulikud tehingud ei piirdu nendega, mille suhtes avaldajad on nõudnud erikontrolli läbiviimist. Avaldajad peavad vajalikuks, et erikontrolli läbiviija avaldaks oma seisukoha ka muude tehingute kohta alates 01.09.2014, mille suhtes erikontrolli läbiviimise käigus tekib erikontrolli läbiviijal kahtlusi. Käesoleva menetluse kestel puudutatud isiku poolt esitatud tõendid üksnes põhistavad erikontrolli läbiviimise vajadust veelgi enam, kuivõrd dokumentidest ilmnevad äärmiselt segased võlaõiguslikud suhted puudutatud isiku, R. K ning muude R. Kga seotud isikute vahel. Pärast erikontrolli avalduse esitamist on avaldajad saanud teada, et perioodil 27.05.2015 – 23.02.2017 on puudutatud isik kandnud OÜ-le xxx üle 800 000 eurot, mille alusena on pangakontol viidatud erinevatele lepingutele. Nimetatud ülekannetest on negatiivne saldo puudutatud isiku jaoks ca 700 000 eurot. Samuti on pärast avaldajad saanud teada, et perioodil 31.12.2015 – 27.06.2017 on puudutatud isik kandnud OÜ-le xxx üle ca 200 000 eurot. Nimetatud ülekannetest on negatiivne saldo puudutatud isiku jaoks üle 180 000 euro. R. K on 02.08.2019 nimetatud tehingutega seoses vastanud, et tehingu selgitus pangaülekandel ei oma sisulist tähendust, viidatud pangaülekannetega on puudutatud isik tagastanud, tasaarveldanud talle antud investeerimislaenu ja osaliselt intressid. Sellised paljasõnalised ja muude tõenditega vastuolus olevad selgitused ülisuurtes
summades iseendaga tehtud tehingute kohta vajavad ilmselgelt erikontrolli käigus kontrollimist. Avaldajad paluvad korraldada puudutatud isiku erikontroll juhatuse liikme R K tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks ning juhatuse liikme vastu nõuete esitamise üle otsustamiseks. Kontrollida erikontrolli läbiviimise käigus alljärgnevate tehingute sisu, lähtudes alljärgnevatest küsimustest:
1.1.Puudutatud isiku ja OÜ Xxx vahel 18.12.2015 sõlmitud müügileping (xxx kinnistu)
1.1.1.Kas OÜ Xxx on täitnud lepingust tulenevad ostja rahalised kohustused puudutatud isiku ees?
1.1.2.Kas tehingust tulenevalt võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks?
1.2.Puudutatud isiku ja T Ki vahel 28.01.2015 sõlmitud müügileping (xxx kinnistu)
1.2.1.Kas T K on täitnud lepingust tulenevad ostja rahalised kohustused puudutatud isiku ees?
1.2.2.Kas tehingust tulenevalt võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks?
1.3.Puudutatud isiku ja OÜ xxx B vahel sõlmitud laenuleping 1.3.1. Kas ja millises summas on OÜ-le Xxx laenu antud?
1.3.2.Kas laenuandmine oli puudutatud isiku jaoks majanduslikult põhjendatud ning kas laen on antud turutingimustel?
1.3.3.Kas laenu tagastamise tagamiseks on seatud tagatisi?
1.3.4.Kas ja millises ulatuses on tasutud intresse?
1.3.5.Kas ja millises ulatuses on tagastatud laenu?
1.3.6.Kas nimetatud tehingu tegemisest võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks?
1.4.1.Millise otstarbega kulutusi, millal ja millises ulatuses on puudutatud isik teinud sõiduauto kasutamisega seonduvalt?
1.4.2.Kas sõiduauto liisimine on puudutatud isiku huvides majanduslikult põhjendatud?
1.4.3.Kas nimetatud tehingu tegemisest võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks?
1.5.Puudutatud isiku ja xxx vaheliste tehingute sisu ja majandusliku põhjendatuse väljaselgitamine
1.5.1.Kas puudutatud isiku ja xxx vahelised tehingud on vastanud turutingimustele ning on majanduslikult põhjendatud?
1.5.2.Kas nende tehingute tegemisega seoses võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks?
1.6.Kas lisaks eelpool nimetatud tehingutele esineb muid tehinguid, mis on puudutatud isiku huvidega vastuolus ning millest tulenevalt võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks? Avaldajad paluvad erikontrolli läbiviijaks määrata vandeaudiitor Ree Teinberg. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldajad ei käitu heas usus. Avaldajad on asunud kunstlikult juhatuse tegevuses rikkumisi otsima ja erinevaid nõudeid esitama pärast seda, kui avaldajat I juhatusse ei määratud. Avaldajad kurnavad puudutatud isikut kohtumenetlustega ning tekitavad kahju. Erikontrolli läbiviimine eeldab mõjuvat põhjust, mh tuleb hinnata, kas osanik saaks dokumentidega tutvumise nõude abil ise asjaolusid selgitada. Kuigi kohtumäärusega said avaldajad võimaluse nõutud dokumentidega tutvuda, ei käinud avaldajad kordagi puudutatud isiku asukohas dokumentidega tutvumas. See viitab sellele, et esitatud avaldus on pahatahtlik. Avaldajad ei ole teinud usutavaks kahju tekitamist ega välja toonud väidetava kahju ligikaudset suurust. Kinnisvara võõrandamine on puudutatud isiku tavapärane majandustegevus, mistõttu ei pidanud selleks olema osanike nõusolekut. Audiitoril erikontrolli läbiviijana ei ole pädevust anda õiguslikku hinnangut, kas juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks on alust. Isegi juhul, kui teatud tehingud ei ole majanduslikult põhjendatud, ei ole puudutatud isikule mistahes kahju tekkimine automaatselt tõendanud. Iga väidetavalt kahjumlik või majanduslikult ebasoodne tehing ei ole käsitletav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena. Asjaolu, et tehingud, nende sisu või puudutatud isiku tehingupartnerid avaldajatele ei meeldi, ei saa olla erikontrolli teostamise mõjuvaks põhjuseks. Avaldajad nõuavad erikontrolli teostamist osaliselt ka tehingute osas, millest tulenenevad nõuded on aegunud. Erikontrolli läbiviimiseks puudub mõjuv põhjus. Dividendide jaotamata jätmine ei ole erikontrolli määramise aluseks. Avaldajate väited, et kinnistute eest ei ole tasutud, ei ole õiged. OÜ-ga Xxx 18.12.2015 sõlmitud müügilepingus kokkulepitud hind on tasutud osade kaupa müüja poolt määratud pangakontodele. T Kiga 28.01.2015 sõlmitud lepingu alusel on müügihind tasutud viie maksega puudutatud isiku kontole. Selleks, et kontrollida OÜ-ga Xxx sõlmitud laenulepingu tingimusi, ei ole vaja läbi viia erikontrolli. Avaldajate enda esitatust nähtub, et laenu tagatisteks olid kaks veesõidukit ning 15.12.2017 kokkuleppega on laenulepingu poolte vastastikused kohustused tasaarvestusega lõppenud. Avaldajate poolt nimetatud sõiduautoga seonduvad kahtlused põhjendamatud, kuivõrd sõiduauto on registreeritud üksnes töösõitudeks. Sõiduauto liisimine töösõitudeks on ettevõtluses tavapärane praktika. R. K finantseeris sõiduki liisimist olulises ulatuses oma isiklikest vahenditest. Liisingulepingu sõlmimise ajal ei esinenud avaldajate viidatud asjaolusid. Sõiduk on alates 15.08.2019 antud allkasutusse, et vabastada puudutatud isik liisingulepinguga seotud kuludest. Avalduse lisana esitatud leping puudutatud isiku ja xxx vahel kannab kuupäeva 15.03.2014. Mistahes väidetavad nõuded seoses nimetatud tehinguga on avalduse esitamise ajaks aegunud. Mistahes muude tehingute osas puudutatud isiku ja xxx vahel ei ole avaldajad erikontrolli teostamist taotlenud. Erikontrolli läbiviimist ei saa nõuda piiritlemata mahus, nõuda ei saa üldsõnaliselt kahtlaste tehingute välja selgitamist. Juhatuse liikme vastu nõuete esitamise üle otsustamiseks ei ole erikontrolli vaja korraldada, sest avaldajate käsutuses on nii puudutatud isiku pangakonto väljavõte, kui ka kogu muu info avaldajate poolt kahtluse alla seatud tehingute kohta. Samuti on puudutatud isik esitanud vaidlusaluste tehingute osas omapoolsed põhjalikud selgitused ning tõendid oma väidete kinnistuseks. Seega on avaldajatel olemas kogu informatsioon, mille analüüsimise põhjal on neil võimalik otsustada, kas nad soovivad esitada nõudeid juhatuse liikme vastu või mitte. Kohtumääruse põhjendused
3.ÄS (äriseadustik) § 191 lg 1 kohaselt osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.
ÄS § 191 lg 2 järgi kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed.
4.Kohus tuvastab äriregistri väljavõtte alusel (26.03.2019 avalduse lisa 1), et avaldajad on puudutatud isiku osanikud, avaldajate ühisomandis on puudutatud isiku osa nimiväärtusega 1 278 eurot, mis vastab 50% puudutatud isiku osakapitalist. Nähtuvalt 11.03.2019 osanike koosolekule esitatud otsuste eelnõust (dtl 64-66) on avaldajad nõudnud erikontrolli korraldamise otsustamist, et erikontrolli läbiviija selgitaks välja alljärgneva:
puudutatud isiku ja OÜ Xxx vahel 18.12.2015 sõlmitud müügilepingus (xxx kinnistu) kokkulepitud ostja rahaliste kohustuste täitmine puudutatud isiku ees; puudutatud isiku ja T Ki vahel 28.01.2015 sõlmitud müügilepingus (xxx) kokkulepitud ostja rahaliste kohustuste täitmine puudutatud isiku ees; puudutatud isiku ja OÜ xxx B vahel sõlmitud laenulepingu täitmisega seonduvate asjaolude (sh laenu väljamaksmine, tagatiste seadmine, intresside tasumine, laenu tagastamine) välja selgitamine; sõiduauto xxx liisingulepingu täitmisega seonduvate asjaolude ja sõiduautole tehtud kulutuste ning nimetatud sõiduauto puudutatud isikule liisimise majandusliku põhjendatuse välja selgitamine; puudutatud isiku ja xxx vaheliste tehingute sisu ja majandusliku põhjendatuse välja selgitamine; muude puudutatud isiku tehingute välja selgitamine, mille puudutatud isiku huvidele vastavus tekitab erikontrolli läbiviijal kahtlusi.
Kohus tuvastab puudutatud isiku 11.03.2019 osanike koosoleku protokolli (dtl 76-81) alusel, et osanikud otsust erikontrolli läbiviimiseks vastu ei võtnud. Avaldajatel on seega tekkinud ÄS § 191 lg 2 alusel õigus nõuda erikontrolli läbiviimise otsustamist kohtult.
5.Riigikohus on seoses aktsiaseltsis erikontrolli läbiviimise nõudega selgitanud (3-2-1-15815, p 15), et erikontrolli eesmärgiks on muu hulgas selgitada välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite liikmete vastu. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huve ja õigusi kaitsta. Kuigi seadus näeb ette, et kohus võib erikontrolli määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Kolleegiumi arvates on kohtul äriühingu huvide prioriteetsuse põhimõttest tulenevalt õigus jätta erikontroll määramata, kui selle määramise kulud ületavad olulisel määral sellest saadavat võimalikku hüvet. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleb lähtuda ka erikontrolli läbiviimise otsustamisel osaühingus.
6.Kohus on seisukohal, et avaldus erikontrolli läbiviimiseks ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on puudutatud isikule kuulunud xxx kinnistu omanikuna kantud 30.12.2015 kinnistusraamatusse Osaühing Xxx (dtl 117-118) ning Kiviranna tee 1a omanikuna 06.02.2015 T K (dtl 103-104). Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud avaldajate väitele, et Osaühing Xxx ja T. K on puudutatud isiku juhatuse liikme R. Kga seotud isikud. Äriregistri kohaselt on Osaühing Xxx juhatuse liige T T. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest (dtl 91-93) on R. K, T. K ja T. T kuulunud 2011.a. samaaegselt OÜ xxx (end OÜ xxx) juhatusse ning R. K ja T. T olid nimetatud ühingu asutajateks. Kohtule on esitatud xxx kinnistu 18.12.2015 müügileping (dtl 46-58), mille p 3.1-3.3 kohaselt on müügihind 109 000 eurot, millest 63 339 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist pangaülekandega ning 45 661 eurost kohustub ostja 6 kuu jooksul tasuma 12 000 eurot xxx kontole ning 33 661 eurot puudutatud isiku kontole. Puudutatud isik on selgitanud ostuhinna tasumist selliselt, nagu see nähtub Osaühing Xxx õiendilt. Õiendi (dtl 161) kohaselt tasus ostja ostuhinna järgmiselt: 20.01.2015 tasus ostja eest müüja kontole 20 000 eurot xxx, 43 339 eurot tasus ostja müüja soovil osaühingule xxx arvete 884 ja 892 (dtl 177-180) alusel, 12 000 eurot tasus ostja xxx-le ning 33 661 euro osas sõlmisid pooled 15.05.2016 kokkuleppe (dtl 181), kokkuleppe kohaselt on Osaühing Xxx võlg 33 661 eurot xxx kinnistu soetamise eest tasaarvestatud kinnisvaraprojektide arendamisel ühistegevuse kaudu puudutatud isikule osutatud teenustega. Kohus nõustub avaldajatega, et puudutatud isiku esitatu ei võimalda tuvastada, kas Osaühing Xxx on täielikult täitnud puudutatud isikule ostuhinna tasumise kohustuse. Kohtule esitatud maksekorraldusel 20 000 euro tasumise kohta xxx poolt (dtl 320), on märgitud selgituseks „booking fee, xxx Tallinn, contract eko-01-2015“, so viide broneerimistasule. Viidet Osaühingule Xxx ei ole. Väited, et enne lepingu sõlmimist 20 000 eurot tasus puudutatud isikule ostja eest kolmas isik ning 43 339 tasus ostja kolmandale isikule puudutatud isiku kohustuste katteks ei lange ka kokku müügilepingu p 3.2 märgituga. Lisaks sellele ei võimalda esitatu veenduda, kas puudutatud isikul oli Osaühingu Xxx ees kohustus, mis 15.05.2016 kokkuleppega on tasaarvestatud. Juhul kui ostuhind (osaliselt) tasutud ei ole, saab puudutatud isikule olla seeläbi tekkinud kahju.
7.Erikontrolli määramine kontrollimaks, kas Osaühing Xxx on täitnud ostuhinna tasumise kohustuse, on seetõttu põhjendatud ning asjakohane on avaldajate küsimus: „Kas OÜ Xxx on täitnud lepingust tulenevad ostja rahalised kohustused puudutatud isiku ees?“ Avaldajad on palunud erikontrolli läbiviijale teha ülesandeks ka vastata küsimusele, kas 18.12.2015 tehingust tulenevalt võib esineda aluseid juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Kohus leiab, et sellist küsimust erikontrolli läbiviijale esitada ei saa, kuna küsimusele vastamine eeldab õiguslikku hinnangut. Avaldajad ei ole ka välja toonud täiendavaid kahtluseid seoses 18.12.2015 tehinguga, peale selle, et ostuhind võib olla tasumata.
8.Kohus ei pea ka põhjendatuks erikontrolli läbiviimist seoses T. Kiga sõlmitud kinnistu müügilepinguga. Nähtuvalt xxx kinnistu 28.01.2015 müügilepingust (dtl 6775) oli müügihind 130 000 eurot, millest 25 000 eurot oli poolte kinnitusel tasutud enne lepingu sõlmimist müüja pangakontole ning 105 000 eurot kohustus ostja tasuma puudutatud isiku kontole 36 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest või hiljemalt ostja poolt lepingu eseme võõrandamisel kolmandale isikule. Kohtule on esitatud väljavõte puudutatud isiku pearaamatust (dtl 183), millest nähtuvalt on T. Kilt puudutatud isikule laekunud 28.01.201508.01.2017 viis makset kogusummas 130 000 eurot, mille selgitusena on viidatud xxx
kinnistule. Avaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et vaatamata nimetatud tõenditest nähtuvale võiks xxx müügihind olla puudutatud isikule tasumata.
9.Avaldajate esitatu kohaselt võib puudutatud isikule olla tekkinud kahju seoses xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepinguga, xxx OÜ ei pruugi olla täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohtule on esitatud 15.11.2014 laenuleping (dtl 29), mille kohaselt on puudutatud isik laenanud xxx OÜ-le 200 000 eurot kuni finantseerimisobjektide (kaks veesõidukit) realiseerimiseni või hiljemalt kuni 15.11.2020 intressimääraga 4% aastas. Laenuleping on allkirjastamata, avalduse kohaselt edastas lepingu avaldajatele puudutatud isiku juhatuse liige Harju Maakohtu 14.06.2018 kohtumääruse (dtl 17-21; sama dtl 137141) täitmiseks, millega kohustati puudutatud isikut võimaldama avaldajatel mh tutvuda puudutatud isiku 2016.a. majandusaasta aruandes kajastunud nõuete aluseks olevate lepingutega. Puudutatud isik on käesolevas menetluses selgitanud, et laenu väljastati kogusummas 137 500 eurot, intressi tuli tasuda kogusummas 5 622 eurot ning laenusaaja on teinud tagasimakseid kogusummas 49 500 eurot. Tagasimaksete tõendamiseks on puudutatud isik esitanud xxx OÜ konto väljavõtte 01.01.2015-31.12.2016 perioodist puudutatud isikule tehtud maksete kohta (dtl 318). Puudutatud isiku selgituse kohaselt on xxx OÜ laenulepingust tulenevad kohustused 93 622 euro osas tasaarvestatud 15.12.2017 kokkuleppega, mis kajastub pearaamatus (dtl 319). Kohus nõustub avaldajatega, et puudutatud isiku esitatu alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, milles laenulepinguga kokku lepiti ja kas xxx OÜ on täitnud oma laenulepingust tulenevad kohustused. Kohustuste ulatus on ebaselge. Laenulepingus kajastatud laenusumma ei lange kokku puudutatud isiku selgitusega väljastatud laenu suuruse kohta. Viidatud xxxOÜ konto väljavõttelt nähtub lisaks maksetele, mida puudutatud isik on seostanud asjassepuutuva laenuga, veel makseid, maksete selgitused on ebaselged. Nähtuvalt 15.12.2017 kokkuleppest (dtl 185) on see sõlmitud puudutatud isiku (esindas R. K), xxx OÜ ja R. K vahel, kokkuleppes on märgitud, et puudutatud isik võlgneb R. Kle 137 823 eurot, xxx OÜ võlgneb puudutatud isikule 93 622 eurot ning pooled tasaarvestavad vastastikused nõuded ja kohustused, mille tulemusel on R. K nõue puudutatud isiku vastu 44 201 eurot ja puudutatud isikul ning xxx OÜ-l vastastikused nõuded puuduvad. Tulenevalt VÕS § 197 lg 1 on tasaarvestus võimalik olukorras, kus kaks isikut on kohustatud teineteisele maksma rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Kuivõrd märgitud ei ole, et xxx OÜ-l olnuks puudutatud isiku vastu nõudeid, vajab täpsustamist, milles 15.12.2017 kokku lepiti. Avaldajad on esitanud ka kohtumääruse (dtl 223-225), mille kohaselt on puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras määratud alates 24.08.2017 täiendav juhatuse liige ning ette nähtud ühine esindusõigus tehingute tegemiseks, mille väärtus ületab 1 000 eurot, seega R. Kl puudus 15.12.2017 õigus esindada puudutatud isikut üksi. Avaldajad on esitanud e-kirjavahetuse (dtl 226-227), millest nähtuvalt on R. K 03.07.2018 selgitanud, et 2017.a. bilansis on nõue xxx vastu 94 000 eurot, mis ei lange kokku 15.12.2017 kokkuleppes märgituga. Seega on puudutatud isiku esitatu vastuoluline. Juhul kui xxx OÜ laenulepingust tulenevad kohustused puudutatud isiku ees tegelikult täidetud ei ole, ei ole välistatud puudutatud isikule kahju tekkimine seoses laenulepinguga. Samuti saab puudutatud isikule olla tekkinud kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, kui leping ei ole sõlmitud turutingimustel.
10.Seoses xxx OÜ-ga on kohtu hinnangul põhjendatud esitada erikontrolli läbiviijale küsimused: „Kas ja millises summas on OÜ-le Xxx laenu antud?“, „Kas laenuandmine oli puudutatud isiku jaoks majanduslikult põhjendatud ning kas laen on antud
turutingimustel?“, „Kas laenu tagastamise tagamiseks on seatud tagatisi?“, „Kas ja millises ulatuses on tasutud intresse?“, „Kas ja millises ulatuses on tagastatud laenu?“ Kohus ei pea ka laenulepingu puhul võimalik esitada erikontrolli läbiviijale küsimust nõude esitamise alustest, kuna küsimusele vastamine eeldab õiguslikku hinnangut.
11.Kohus nõustub avaldajatega, et puudutatud isikule saab olla tekkinud kahju, kui puudutatud isik on sõlminud liisingulepingu sõiduki liisimiseks, mis ei ole tema majandustegevuses vajalik või millega seonduvad kulud ei ole majanduslikult põhjendatud või mida ei kasutatud puudutatud isiku huvides. Ainuüksi asjaolust, et liiklusregistri kohaselt on sõiduk määratud töösõitudeks (väljavõte liiklusregistrist dtl 184), ei saa järeldada, et sõiduki kasutamine oli puudutatud isiku majandustegevuses vajalik. Liisinguleping on sõlmitud 24.05.2016 (kasutusrendileping nr xxx, dtl 310-317), seega lepingu sõlmimise majandusliku põhjendatuse hindamisel ei ole asjassepuutuv puudutatud isiku väljatoodu sõiduki allkasutusse andmise kohta alates 15.08.2019. Erikontrolli läbiviijale on põhjendatud esitada järgmised küsimused: „Millise otstarbega kulutusi, millal ja millises ulatuses on puudutatud isik teinud sõiduauto kasutamisega seonduvalt?“, „Kas sõiduauto liisimine on puudutatud isiku huvides majanduslikult põhjendatud?“ Kohus ei esita küsimust nõude esitamise aluste kohta, kuna küsimusele vastamine eeldab õiguslikku hinnangut.
12.Avaldajad on palunud erikontrolli raames ka hinnata puudutatud isiku ja xxx vaheliste tehingute sisu ja majanduslikku põhjendatust. Kohtule on esitatud üks OÜ-ga xxx sõlmitud leping, so 15.03.2014 laenuleping (dtl 25-26). Kohus nõustub puudutatud isikuga, et kui ka puudutatud isiku juhatuse liige on oma kohustusi nimetatud lepingu sõlmimisega rikkunud, on sellest rikkumisest tulenev võimalik kahju hüvitamise nõue ÄS § 315 lg 3 alusel aegunud. Avaldajad on märkinud, et küsimusi tekitab juhatuse liikme 03.07.2018 vastus (dtl 94-95), mille kohaselt on nõue 370 000 eurot xxx vastu „kantud kuluks“, samuti ei ole selge, miks on puudutatud isiku kontolt ühise esindusõiguse tekkimise päeval kantud OÜ-le xxx 30 000 eurot, mis nähtub konto väljavõttelt (dtl 228-229). Kohus leiab, et avaldajate väljatoodu viitab sellele, et puudutatud isiku ja xxx vahel on tehtud tehinguid ka pärast 15.03.2014 laenulepingu sõlmimist. Viidatud konto väljavõttelt nähtub, et puudutatud isik on teinud xxx 25.08.2017 ülekande 35 000 eurot selgitusega „Infrastruktuuri rajamistasu“.
13.Võttes arvesse, et xxx on R. K kontrolli all olev ühing (äriregistri kohaselt on xxx ainuosanik puudutatud isik ning xxx ainus juhatuse liige on R. K) ning puudutatud isik ei ole selgitanud xxx tehtud tehinguid, ei ole välistatud, et xxx tehtud tehingud on olnud puudutatud isikule kahjulikud ning nende kontrollimine erikontrolli raames on põhjendatud. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldajad on palunud kontrollida üksnes 15.03.2014 tehingut. Nii osanike koosolekult kui kohtult on nõutud erikontrolli määramist „OÜ Ringvald ja xxx vaheliste tehingute sisu ja majandusliku põhjendatuse väljaselgitamiseks“. Arvestades erikontrolli aruande valmimise eeldatavat aega ning võimalike nõuete aegumist, on kohtu hinnangul põhjendatud kontrollida xxx tehtud tehinguid alates 01.01.2016 kuni 11.03.2019, so osanike koosoleku aeg, kus otsust erikontrolli läbiviimiseks vastu ei võetud. Kohus saab määrata erikontrolli üksnes ulatuses, milles on nõutud erikontrolli otsustamist osanikelt. Kohus teeb erikontrolli läbiviijale ülesandeks kontrollida puudutatud isiku ja xxx vahelisi tehingud perioodil 01.01.2016-11.03.2019 ning vastata seejuures küsimusele, milline on olnud tehingute sisu ja kas tehingud on vastanud turutingimustele ning olnud majanduslikult põhjendatud.
14.Avaldajad on palunud erikontrolli raames hinnata ka, kas esineb muid tehinguid, mis on puudutatud isiku huvidega vastuolus, erikontroll peaks hõlmama perioodi alates 01.09.2014 kuni käesoleva ajani. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et sisuliselt taotlevad avaldajad seeläbi kogu puudutatud isiku majandustegevuse kontrollimist alates 01.09.2014, mis ei saa olla erikontrolli eesmärgiks ÄS § 330 lg 1 järgi. Tulenevalt ÄS § 330 lg 1 saab erikontrolli korraldada aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes, erikontroll ei kujuta endast kogu majandustegevuse kontrollimist. Samuti on selgitanud Riigikohus lahendis 3-2-1-35-08 (p 10), et erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldajate väide, et nad ei saa küsimust täpsemalt formuleerida teabe (tehingu sisu, kuupäevad) puudumise tõttu. Avaldajad ei ole vastu vaielnud puudutatud isiku väitele, et avaldajate valduses on puudutatud isiku konto väljavõte alates 2003. aastast. Esialgselt on avaldajad seostanud muude tehingute hindamise vajadust sellega, et vaatamata kõigi kinnistute võõrandamisele ei ole puudutatud isiku majanduslik seisund piisavalt hea laenu tagastamiseks või dividendide maksmiseks. Hilisemalt on avaldajad viidanud sellele, et puudutatud isiku konto väljavõttest nähtub suurte väljamaksete tegemine R. Kga seotud ühingutele. Kohus leiab, et avaldajatel oleks võimalik kinnistusraamatu andmete ning konto väljavõtte alusel konkretiseerida, millised tehingud ja väljamaksed vajavad avaldajate hinnangul kontrollimist ning millise võimaliku kahjuga avaldajad vastavat tehingut või toimingut seostavad. Erikontrolli läbiviimine kõikide tehingute hindamiseks ligi 6 aasta vältel ei ole põhjendatud.
15.Avaldajad on oma kahtluseid konkretiseerinud ainult osas, mis puudutavad ülekandeid puudutatud isiku kontolt OÜ-le xxx ja OÜ-le xxx. Avaldajad on toonud välja, et puudutatud isiku kontolt on nimetatud ühingute kontodele 2015-2017 kantud erinevate selgitustega üle ca miljon eurot, negatiivne saldo puudutatud isikule on 944 988 eurot (täielik väljavõte ülekannetest 28.01.20 menetlusdokumendis dtl 341-344, lisatud osaline konto väljavõte dtl 346-347). Puudutatud isiku juhatuse liige on nende ülekannete osas 02.08.2019 ekirjavahetuses (dtl 230-232) märkinud, et selgitused ei oma tähendust, viidatud pangaülekannetega on puudutatud isik tagastanud, tasaarveldanud talle antud investeerimislaenu ja osaliselt intressid, laen oli võetud Kakumäe kinnistu soetamisel summas 12 125 450 krooni ning tagasimaksed on tehtud elamumaa kruntide realiseerimisel. Sama selgituse on puudutatud isik ülekannete kohta andnud kohtumenetluses. Puudutatud isik on esitanud oma 2003.a. majandusaasta aruande (dtl 321-334), millest nähtuvalt on 31.12.2003 seisuga bilansis kajastatud kohustusi 12 125 450 krooni. Kohus leiab, et puudutatud isiku esitatu ei võimalda seostada ülekandeid väidetava laenuga. 2003.a. majandusaasta aruandest ei nähtu, kes on laenu andnud. Ülekannete selgitused viitavad mh ehitustöödele, laenule gr ostuks, maksetele oma kontode vahel, so mitte 2003.a. laenu tagastamisele. Puudutatud isik ei ole selgitanud vastuolu maksete selgituste ja nende väidetava õigusliku aluse vahel. Nähtuvalt äriregistrist on xxx OÜ juhatuse liige R. K ning ainuosanik xxx OÜ. Kxxx OÜ juhatuse liige on T K, kohus on tuvastanud, et tegemist on R. Kga seotud isikuga. Võttes arvesse ülekannete suurt ulatust ning asjaolu, et nii OÜ xxx kui OÜ xxx on R. Kga seotud ühingud ning puudutatud isiku esitatu ei võimalda veenduda, millisel õiguslikul alusel on ülekanded tehtud, leiab kohus, et avaldajatel on põhjendatud kahtlus, et OÜ-ga xxx ja OÜ-ga xxx tehtud tehingud võivad olla vastuolus puudutatud isiku huvidega. Kohus teeb erikontrolli läbiviijale ülesandeks kontrollida puudutatud isiku ja OÜ xx ning puudutatud isiku ja OÜ xxx vahelisi tehingud perioodil 01.01.2016-11.03.2019 ning vastata seejuures küsimusele, kas tehingud on olnud kooskõlas puudutatud isiku huvidega.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt. Kohus määrab erikontrolli läbiviimise, kuid mitte kõigi avaldajate poolt taotletud küsimuste osas, samuti piirab kohus taotletud kuuendat küsimust puudutatud isiku tehingutega, mis on tehtud 01.01.201611.03.2019 OÜ-ga xxx ja OÜ-ga xxx.
17.Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda menetlusosaliste e-kirjavahetus juulist 2017 (dtl 14-16), xxx OÜ-ga sõlmitud laenuleping (dtl 22-23), xxx müügileping (dtl 30-43), sellega seotud e-kiri (dtl 44) ja kokkulepe (dtl 45), e-kirjad teabe saamiseks (dtl 59-63), e-kirjad seoses osanike koosoleku kokkukutsumisega (dtl 84-87), 21.08.2018 e-kiri (dtl 88), avalduse lisaks 25 olev volikiri, kohtulahendid tsiviilasjades 2-17-10474 ja 2-17-8405 (dtl 201-214; 216-221), puudutatud isiku konto osaline väljavõte (dtl 27-28). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
18.TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus erikontrolli läbiviijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 järgi isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 330 lg 3 kohaselt erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.
19.Avaldajad on palunud erikontrolli läbiviijaks määrata vandeaudiitor Ree Teinberg OÜ-st Audit & Consult, puudutatud isik vaidleb sellele vastu ning palub läbiviijateks määrata vandeaudiitor E U (xxx) ning advokaat M P (xxx). Puudutatud isik leiab, et avaldajate kandidaat ei ole sobiv, kuna tal ei ole õigusalaseid eriteadmisi. Samuti on puudutatud isiku kandidaadid teinud soodsama hinnapakkumise. Avaldajad leiavad, et M. P ei vasta erikontrolli läbiviijale esitatavatele nõuetele, kuna ta ei ole vandeadvokaat, samuti on ta puudutatud isiku lepingulise esindajaga seotud isik.
20.Kohus on nõudnud 20.02.2020 kandidaatidelt erikontrolli läbiviimiseks siduva hinnapakkumise esitamist koos kulude arvestusega. Siduva hinnapakkumise esitas ainult OÜ Audit & Consult (80h x 90 eur + km). Advokaadibüroo xxx hinnapakkumine (80h x 85 eur + km) on küll veidi soodsam, kuid hinnapakkumine pole siduv. Ree Teinberg vandeaudiitorina vastab ÄS § 330 lg 3 nõuetele, ta on andnud ka nõusoleku erikontrolli teostamiseks (dtl 199). Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust kahelda R. Teinbergi suutlikkuses erikontrolli nõuetekohaselt läbi viia või tema erapooletuses. Selliseid asjaolusid ei ole välja toonud ka puudutatud isik. Kohus leiab, et vandeaudiitor R. Teinberg on erikontrolli läbiviimiseks sobiv isik. Kohus määrab erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor R. Teinbergi. Sellega seoses puudub vajadus hinnata avaldajate tõendit puudutatud isiku kandidaatide kohta (fotod Facebookist dtl 273-274). Kohus selgitab, et ÄS § 191 lg 6 kohaselt kohaldatakse erikontrolli läbiviija vastutusele seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut.
21.Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 191 lg 4 peab puudutatud isiku juhatus võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu
ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
22.Tulenevalt ÄS § 191 lg 5 tuleb erikontrolli läbiviijal koostada erikontrolli tulemuste kohta aruanne, mis esitada osanike koosolekule. TsMS § 4772 lg 1 järgi tuleb erikontrolli läbiviijal pärast oma ülesannete täitmist esitada aruanne ka kohtule.
23.Avaldajad on tasunud 13.12.2019 kohtu deposiiti erikontrolli läbiviimise tasu tagatiseks 8 640 eurot. Kohus määrab erikontrolli läbiviija tasustamise korra kindlaks selliselt, et tasu suurus on 90 eur/h, millele lisandub käibemaks, kuid kokku mitte rohkem kui 8 640 eurot (so tasu maksimaalselt 7 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20%). Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
24.TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Riigikohus on selgitanud, et eelnimetatud sätte kohaselt on võimalik jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui erikontrolli määramise taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata (3-2-1-158-15, p 20). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude avaldajate kanda jätmist. Tulenevalt TsMS § 172 lg 6 jäävad menetluskulud (sh erikontrolli läbiviija tasu) puudutatud isiku kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Menetluskulude rahaline suurus on võimalik käesoleval ajal kindlaks määrata seoses kuludega riigilõivule ning lepingulisele esindajale. Erikontrolli läbiviimisega seotud menetluskulud määrab kohus kindlaks täiendavalt pärast erikontrolli läbiviimist.
27.Avaldajad on välja toonud, et neil on tekkinud kulu 7 456 eurot, mille paluvad välja mõista puudutatud isikult. Puudutatud isik vaidleb lepingulise esindaja kulu ulatusele vastu.
28.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on avaldajad tasunud avalduse esitamiselt 300 eurot ja 13.11.2019 määruskaebuse esitamiselt 50 eurot, so kokku 350 eurot riigilõivu.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajad on märkinud, et avaldajate esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
erikontrolli avalduse koostamine ja täiendamine koos seonduvate toimingutega 15 h 20 min; puuduste kõrvaldamise määrusele vastamine koos seonduvate toimingutega - 3 h 50 min; puudutatud isiku vastusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega - 11 h; kohtumääruse analüüs, määruskaebuse kavatsusest teatamine, määruskaebuse koostamine - 2 h 10 min; seisukoht erikontrolli läbiviija kandidaatide osas koos seonduvate toimingutega - 3 h 20 min; 13.01.2020 seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine - 7 h 50 min; 02.03.2020 menetlusdokumendi koostamine - 2 h 20 min.
30.Ajakulu kokku on märgitud 45 h 50 min. Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. Võttes arvesse esitatud avalduse mahtu, ei saa pidada selgelt ülemääraseks selle koostamiseks märgitud ajakulu 15,33 tundi. Samas oleks avaldus tulnud koostada kohe piisavalt põhjalikult ja selgelt selleks, et puuduks vajadus seda puuduste kõrvaldamise korras täiendada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt ajakulu 3,83 tundi puuduste kõrvaldamiseks. Toimingule 29.3 märgitud ajakulu ei ole kohtu hinnangul ülemäärane. Ainuüksi seisukoha maht on 9 lk ja seisukoht sisaldab puudutatud isiku esitatud tõendite analüüsi. Seoses toiminguga 29.4 leiab kohus, et mõistlik vajalik ajakulu 30.10.2019 määrusega tutvumiseks ei ületa 10 minutit ning määruskaebuse esitamise kavatsusest teatamiseks 5 minutit. Kuivõrd määruskaebuse sisulise osa maht ei ületa 1 lk, ei võinud selle koostamisele põhjendatult kuluda üle 1,5 tunni. Vajalik ajakulu toimingule 29.4 kokku ei ületa seega 1,75 tundi. Toimingutele 29.5 ja 98.7 märgitud ajakulu ei ole, võttes arvesse dokumentide sisu ja mahtu, kohtu hinnangul ilmselt ülemäärane. Kohus ei pea ka ülemääraseks ajakulu 13.01 dokumendiga tutvumiseks ega sellele vastamiseks. Puudutatud isik täiendas 13.01 menetlusdokumendis oma seisukohti oluliselt ning esitas ka uusi tõendeid. Põhjendatud ajakulu on seega kokkuvõtlikult järgmine:
erikontrolli avalduse koostamine ja täiendamine koos seonduvate toimingutega 15,33 h; puuduste kõrvaldamise määrusele vastamine koos seonduvate toimingutega - 0; puudutatud isiku vastusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega - 11 h; kohtumääruse analüüs, määruskaebuse kavatsusest teatamine, määruskaebuse koostamine - 1,75 h; seisukoht erikontrolli läbiviija kandidaatide osas koos seonduvate toimingutega - 3,33 h; 13.01.2020 seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine - 7,83h; 02.03.2020 menetlusdokumendi koostamine - 2,33 h.
31.Põhjendatud ajakulu kokku on 41,57 tundi. Taotluse kohaselt osutati avaldajatele õigusteenust hinnaga 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa nimetatud tasu oluliselt keskmist võrreldava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 5 404,10 eurot (41,57 x 130). Kuivõrd avaldajad on kinnitanud, et nad ei saa käibemaksu tagasi arvata, siis lisandub kulule ka käibemaks, so 1 080,82 eurot (5 404,10 x 20%).
32.Kohus määrab kindlaks, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks seoses kuluga riigilõivule ja lepingulisele esindajale on 6 834,92 (350 + 5 404,10 + 1 080,82) eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult välja menetluskulu 6 834,92 eurot avaldajate kasuks solidaarselt.
33.Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 alusel vastavalt avaldajate taotlusele, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.