Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kalev Saare ja Urmas Volens
Kohtuasi
Tatjana Baraševa ja Stanislav Baraševi hagi BALTIC CONSTRUCTION GROUP SA vastu Ringvald OÜ osanike 4. mai 2020. a otsuste poolt hääletama kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Baraševa ja Stanislav Baraševi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamine
nende Hageja Tatjana Baraševa Hageja Stanislav Barašev Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom Kostja Baltic Construction Group SA, seaduslik esindaja Toomas Tromp Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus ja Harju Maakohtu
26.oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-8655. Saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Tatjana Baraševa ja Stanislav Barašev (hagejad) esitasid 12. juunil 2020 Harju Maakohtule hagi Baltic Construction Group SA (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat hääletama Ringvald OÜ (Ringvald) osanike 4. mai 2020. a otsuse eelnõus (4. mai 2020. a eelnõu) sisalduvate otsuste poolt. 4. mai 2020. a eelnõus sisaldusid järgmised otsused: 1) Ringvald OÜ juhatuse liige Riho Kalve on juhatuse liikme Andrias Palmitsa ettekandes
2-20-8655 kirjeldatud tehingute tegemisega rikkunud Ringvald OÜ juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tekitanud Ringvald OÜ-le kahju, mille Riho Kalve on kohustatud Ringvald OÜ-le hüvitama; 2) nõuda Riho Kalvelt kahju hüvitamist, sealhulgas vajadusel kohtu kaudu; 3) määrata Ringvald OÜ esindajaks õigusvaidluses Riho Kalvega vandeadvokaat ja juhatuse liige Andrias Palmits. Hagejad palusid asendada kostja tahteavaldus 4. mai 2020. a eelnõus sisalduvate otsuse poolt hääletamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt asutasid Ringvaldi Sergei Barašev ja Riho Kalve. Pärast S. Baraševi surma omandasid hagejad tema osaluse Ringvaldis. Ringvaldi osanikud on hagejad, kellele kuulub ühiselt 50% osast, ja kostja, kellele kuulub ülejäänud 50%. Ringvaldi juhatuse liige R. Kalve ei avaldanud hagejatele seaduses sätestatud ulatuses informatsiooni Ringvaldi majandustegevuse kohta. 24. augusti 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10474 nimetas kohus Andrias Palmitsa Ringvaldi juhatuse asendusliikmeks. A. Palmits tuvastas, et R. Kalve on alates 14. detsembrist 2014 kuni 2017. a aprillini teinud endaga seotud äriühingutega (Best Marine OÜ ja K-S Konsultatsioonid OÜ) suures ulatuses ebaseaduslikke tehinguid. Nendel äriühingutel puudus äritegevus ja nendele tagatiseta laenu andmine on hoolsuskohustuse rikkumine. R. Kalve on selle tegevusega viinud Ringvaldist vara välja, hoidudes sellega hagejatele dividendide maksmisest. Hagejad ei olnud teadlikud tehingutest Ringvaldi ja Best Marine OÜ vahel ega olnud osanikena andnud sellisteks tehinguteks oma nõusolekut. Vastuseks A. Palmitsa järelepärimisele erinevate tehingute kohta vastas R. Kalve, et ülekannetega maksis Ringvald tagasi asutamisel võetud ärilaenu. Kõnealuse laenuga 9 500 000 Eesti krooni (ca 607 160 eurot) ei saanud Best Marine OÜ-l ja K-S Konsultatsioonid OÜ-l seost olla, sest need ühingud on asutatud vastavalt 2014. ja 2010. a-l. Tehingud Best Marine OÜ-ga ja K-S Konsultatsioonid OÜ-ga algasid alles pärast S. Baraševi surma ja R. Kalve on teinud kõik endast oleneva, et varjata neid tehinguid hagejate eest. Ebaseaduslike ülekannetega on R. Kalve tekitanud Ringvaldile varalist kahju 944 988 eurot. A. Palmits esitas Ringvaldi osanikele 4. mai 2020. a eelnõu, millele oli lisatud juhatuse liikme kirjalik ettekanne. Ettekanne kajastas R. Kalve rikkumisi juhatuse liikmena ja andis teada tõenditega tutvumise võimalustest. Kostja kui R. Kalvega samasuguseid majanduslikke huve omav äriühing teatas 3. mai 2020. a vastuses, et hääletab 4. mai 2020. a eelnõus sisalduvate otsuste vastu. Kostja vastusest ei olnud võimalik leida objektiivseid ja põhjendatud selgitusi, miks ei tahtnud kostja hääletada R. Kalve vastu nõude esitamise poolt. Arvestades, et R. Kalve on tõendatult tekitanud Ringvaldile ulatuslikku varalist kahju ja kostjale on tutvustatud põhjalikult kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ning võimaldatud tõenditega tutvuda, siis kohustus kostja hääletama 4. mail 2020. a eelnõus sisalduvate otsuste poolt. Kuivõrd R. Kalve on kostja kaudu Ringvaldi osanik ja tegelik kasusaaja ning talle kuulub vähemalt 50% kostja osalusest, oli kostja vastuhääl osanike otsusele esitatud põhjusel, et kostjal ja R. Kalvel on samad majanduslikud ja varalised huvid, mis vastanduvad hagejate huvidele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et R. Kalve vastu kahjunõude esitamise otsustamiseks puudusid piisavad tõendid, kostja antud vastuhääl oli põhjalikult kaalutletud, otsus põhines kostjale teadaolevate faktide kogumil ning kostja juhindus hea usu põhimõttest ja ühingu järjepideva tegutsemise huvidest. 4. mai 2020. a eelnõule lisatud A. Palmitsa ettekanne oli pealiskaudne ja põhistatud peamiselt väljatrükkidega Ringvaldi pangakontodelt tehtud maksetest, millest ei selgunud tehingute tegemise asjaolud, alused ja eesmärk. Ettekandele ei olnud lisatud ühtegi kirjalikku dokumenti, mis oleks kinnitanud R. Kalvele esitatud süüdistusi sisuliselt. 2(8)
2-20-8655 Alates 2014. a-st kuulub R. Kalvele vaid 25,15% kostja aktsiatest ja mistahes muud ärilised lepingud äriühingute vahel puuduvad. Kuna kostja on valdusfirma, mis igapäevaselt ei tegutse, ei saa rääkida ühisest majanduslikust huvist, mis oleks võinud mõjutada kostjat vastuhääle andmisel. Ükski õigusakt ei kohusta otsesõnu, et osanik peab hääletama otsuse poolt, millega kinnitatakse nõude esitamine juhatuse liikme vastu ning määratakse selles vaidluses esindaja. Tõendamata kahtlustus, mis põhineb ainult maksekorraldustele kantud selgituste analüüsil, ei anna alust algatada õigusvaidlust ja kohtulikku sissenõudmismenetlust juhatuse liikme vastu. Harju Maakohtu 29. mai 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4573 on hagejate taotlusel korraldatud Ringvaldi suhtes erikontroll, mille kaudu saavad hagejates kahtlusi tekitanud küsimused vastused ja uute asjaolude ilmnemisel on võimalik uuesti kaaluda R. Kalve vastutuse küsimust juhatuse liikmena.
3.Harju Maakohus jättis 26. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene kostjale kohustustust hääletada otsuse poolt, millega kinnitatakse nõude esitamine juhatuse liikme vastu ning määratakse selles vaidluses esindaja. Maakohtu hinnangul ei ole hagejate ja kostja vahelises suhtes patiseisu, mille tulemusena kaotaks Ringvald tegutsemisvõime või oleks ohus Ringvaldi tegevuse jätkuvus. See, et kostja hääletas vastu otsusele, millega kinnitatakse nõude esitamine juhatuse liikme vastu ning määratakse selles vaidluses esindaja, ei tingi Ringvaldi sundlõpetamist ega Ringvaldi tegevuse lõppu. Maakohus leidis, et kohtu kaudu osanikku teatud viisil hääletama kohustamine on äärmuslik meede, mis sekkub intensiivselt osaniku õigusesse osaleda osaühingu juhtimisel ja oma hääleõigust vabalt kasutada. Olukorrad, kus kohus hakkab osanikku teatud otsuse vastuvõtmiseks kohustama, peavad seetõttu olema väga erandlikud ja piiratud – praegu sellist olukorda ei esine. Samuti ei ole üheselt ja kahtlusteta tuvastatav, et R. Kalve oleks Ringvaldile hagejate väidetud kahju tekitanud. Ainuüksi hagejate soov oma väidetav nõue võimalikult kiiresti maksma panna ega ka hagejate võimalike nõuete aegumise küsimus ei anna kohtule õigust sekkuda hagejate soovitud viisil eraõigusliku äriühingu juhtimisse, eelistades seejuures hagejate huve kostja huvidele. Maakohtu hinnangul on paljasõnaline hagejate väide, et kostja kasutab hea usu põhimõtte vastaselt võimalust blokeerida R. Kalve vastu nõude esitamist. Hagejad pole ka tõendanud, et R. Kalve omaks kontrolli kostja tegevuse üle ning et kostja lähtuks oma tegevuses R. Kalve huvidest. Kostja on tõendanud, et alates 2014. a-st kuulub R. Kalvele vaid 25,15% kostja osalusest, mis ei ole piisav kostja tegevuse enda kontrollile allutamiseks. Kostjal kui iseseisval äriühingul oli Ringvaldi osanike otsuse eelnõule vastuhäält andes õigus lähtuda enda siseveendumusest ja otsustada, kas R. Kalve vastu õigusvaidluse algatamine kostjale otsustamise hetkel teadaolevatele asjaoludele ja tõenditele tuginedes oli proportsionaalne ning kooskõlas äriühingu majandushuvidega.
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on jätnud täitmata selgitamis- ja hagejate nõude kvalifitseerimiskohustuse ning teinud üllatusliku otsuse, sest ei juhtinud menetluse vältel poolte tähelepanu sellele, et nõude rahuldamise eeldustena käsitleb maakohus Ringvaldi tegutsemisvõime kaotuse ja sundlõpetamise ohtu ja erikontrolliakti olemasolu, mis tõendaks R. Kalve juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Lisaks on ekslik maakohtu seisukoht, et heal majanduslikul järjel oleva ühingu osanikku ei saa kohustada hääletama kahju tekitava juhatuse liikme vastu hagi esitamise poolt. Põhjendamatu on see, et hagi esitama kohustamiseks peab ootama, kuni ühingu majanduslik olukord halveneb ja tekiks olukord, kus hagi esitamata jätmine ohustaks ühingu tegevuse jätkumist. Samuti ei ole õige, et R. Kalve ametikohustuste rikkumist saaks tõendada ainult erikontrolli aruandega. 3(8)
2-20-8655
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hääle andmise kui tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga peab esmase eeldusena osanikul olema seadusest, ühingu põhikirjast või hääletamiskokkuleppest tulenev kohustus teatud viisil hääletada. Seaduses ei ole konkreetset sätet, mis kohustaks kostjat hääletama hageja ettepandud viisil ning sellist kohustust ei tulene osanikule ka põhikirjast. Samuti ei ole osanike vahel sõlmitud mingeid hääletamiskokkuleppeid. Osanikel võib olla kohustus teatud viisil hääletada tulenevalt hea usu põhimõttest. Samas ei ole praegu tegemist erandliku olukorraga, kus kostjal oleks kohustus hääletada hagejate ette pandud 4. mai 2020. a eelnõus sisalduvate otsuste poolt. Ei vaielda selle üle, et hagejatel ja kostjal on Ringvaldis võrdne osalus. Võrdse osaluse korral on ühel osanikul võimalik blokeerida teise osaniku soovi otsuseid vastu võtta ning kui see võib ühingut kahjustada, saab rääkida patiseisust. Osanik võib olla kohustatud hääletama eelkõige ühingu huvide tagamiseks patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt, kui ühing kaotaks osanike erimeelsuste tõttu tegutsemisvõime. Seega, kui otsuse blokeerimine (nt majandusaasta aruande kinnitamine) võib lõppeda ühingu sundlõpetamisega, tuleb eelistada olukorda, mille kohaselt jääb ühing tegutsema. Juhatuse liikme vastu nõude esitamise ja selles vaidluses esindaja määramise kohta otsuse vastuvõtmine ei ole ühingu tegutsemise jaoks eluliselt oluline ning vastava otsuse vastu võtmata jätmine ei tingi Ringvaldi sundlõpetamist ega tegevuse lõppu. Seega ei saa praegust olukorda lugeda patiseisuks, mis tooks kaasa hea usu põhimõttest tuleneva hääletamiskohustuse. Arvestades eeltoodut ja Riigikohtu asjakohast praktikat, saaks kohustust hääletada hageja soovitud viisil tuletada hea usu põhimõttest juhul, kui hääletamata jätmisel oleks Ringvaldi jaoks pöördumatult kahjulikud tagajärjed. Praegu on Ringvaldi juhatuse liige väidetavalt Ringvaldile kahju tekitanud ning kuigi juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine on osanike pädevuses, ei sätesta seadus, et juhatuse liikme vastu peab kahju hüvitamise nõude esitama. Kahju tekitamine ühingule on vaieldamatult negatiivne tagajärg, kuid ei too kaasa ühingu lõpetamist. Arvestades, et kaalumisel ei ole ühingu jätkusuutlikkus, on tegemist olemuslikult teistsuguse olukorraga, mistõttu ei ole põhjendatud tuletada kostja hääletamiskohustust hea usu põhimõttest. Arvestades, et praegusel juhul tuleb kontrollida, kas osanikul on kohustus teatud viisi hääletada, ei saa selles asjas hinnata, kas ja millises ulatuses on juhatuse liige kahju tekitanud või kas kahju hüvitamise nõude esitamine võiks olla põhjendatud. Seetõttu on ekslikud maakohtu otsuse põhjendused selle kohta, kas ja millises ulatuses võib R. Kalve vastu kahju hüvitamise nõude esitamine olla põhjendatud, mistõttu tuleb need otsusest välja jätta. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Käesolevas asjas esindavad hagejaid professionaalsed esindajad – vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et pooltele poleks olnud selge, et asjas vaieldakse selle üle, kas kostjal on kohustus hääletada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise poolt või mitte. Samuti oli selge, et hageja ei tuginenud kostja 4(8)
2-20-8655 konkreetselt seadusest või põhikirjast tulenevale hääletamiskohustusele. Seega sai kohus kontrollida, kas kostjal oli hea usu põhimõttel baseeruv kohustus hääletada hagejate soovitud viisil. Arvestades, et hea usu põhimõttel puudub legaaldefinitsioon, määratakse heas usus käitumine kindlaks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, mistõttu sai kohus viidata eelkõige sellele, mida saab pidada ühinguõigusliku hea usu põhimõtte järgimise sisuks. Arvestades, et maakohus on 18. augusti 2020. a kirjas selgitanud Riigikohtu asjakohast praktikat ning sellest lähtudes ka hea usu põhimõtet kostja hääletamiskohustuse alusena sisustanud, ei saanud maakohtu otsus tulla hagejatele üllatusena.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et osanikule saab tuleneda hea usu põhimõttest kohustus teatud viisil hääletada üksnes olukorras, kus hääletamata jätmine tooks kaasa ühingu lõpetamise. Osaniku hääletamiskohustuse eesmärgiks on tagada ühingu huvid ning osanike huvide vastandlikkuse korral tuleb eelistada ühingu üldisi huve. Ühingu huvides on kahju tekitanud juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selle õigustatus ei sõltu sellest, kas ühing kaotaks vastasel juhul tegutsemisvõime. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja hääletamiskohustuse hindamisel ei saa hinnata seda, kas R. Kalve on kahju tekitanud. Sellest, kas juhatuse liige on ühingule kahju tekitanud, sõltub, kas tema vastu nõude esitamine on põhjendatud, mistõttu sõltub sellest ka osaniku hääletamiskohustus. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kahju tekitamist saab tõendada üksnes erikontrolli aruandega.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub see rahuldamata jätta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejate kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Praeguse tsiviilasja peamine õiguslik küsimus on see, kas kostjal kui Ringvaldi osanikul võib olla hea usu põhimõttest tulenev kohustus hääletada väidetavalt kahju tekitanud juhatuse liikme R. Kalve vastu nõude esitamise poolt. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et TsÜS § 68 lg 5 alusel hääle andmise kui tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga peab esmase eeldusena osanikul olema seadusest, ühingu põhikirjast või hääletamiskokkuleppest tulenev kohustus teatud viisil hääletada (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 13). Ringkonnakohus leidis, et hea usu põhimõttest saab tuleneda kohustus teatud viisil hääletada juhul, kui hääletamata jätmisega kaasneks ühingu sundlõpetamine, ja kuivõrd sellist tagajärge ei kaasne juhatuse liikme vastu hagi esitamata jätmisega, siis ei ole osanikul hääletamiskohustust. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega.
11.Kolleegium on varem leidnud, et patiseisus aktsiaseltsi aktsionäril, kelle hääleta ei saa otsust vastu võtta, on kohustus hääletada aktsiaseltsile kahjulike tagajärgede vältimiseks vajalike otsuste poolt (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 17). Kolleegium leiab, et osanik on eelduslikult kohustatud hääletama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise poolt olukorras, kus nt erikontrolli aruandega või muul viisil on tuvastatud asjaolud, mis selgelt viitavad 5(8)
2-20-8655 juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitamisele, ning ei esine asjaolusid, mille kohaselt ei ole kahju hüvitamise nõude maksmapanek selgelt vastuolus osaühingu huviga.
11.1.Juhatuse liikme vastu nõude esitamise poolt hääletamise kohustuse jaatamiseks ei ole vaja tõendada, et selline nõue ka igal juhul rahuldataks, vaid piisab selliste asjaolude esiletoomisest, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele ja sellele, et tema tegevuse tagajärjel on osaühingule tekkinud kahju.
11.2.Juhul, kui on tuvastatud nii juhatuse liikme ametikohustuste rikkumine kui ka osaühingule kahju tekitamine, tuleb täiendavalt hinnata, kas juhatuse liikme vastu nõude maksmapanek ei ole selgelt osaühingu huvidega vastuolus. Eelduslikult on osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude maksmapanek osaühingu huvides. Selle hindamine, kas nõude maksmapanek on selgelt osaühingu huvidega vastuolus, eeldab osaühingu huvide kaalumist, milleks kohus saab arvestada osaühingule väidetavalt tekitatud kahju suurust ja selle nõude maksmapanekuga seotud asjaolusid. Kui nõude maksmapanekuga kaasnevad menetluskulud oleksid võrdsed või ületaksid kasu, mille osaühing nõude rahuldamise korral saaks, võib see vähendada osaühingu huvi selle nõude maksmapaneku vastu.
11.3.Lisaks otsestele rahalistele kaalutlustele võib selle hindamisel, kas nõude maksmapanek on osaühingu huvides, arvestada muude asjaoludega. Kui juhatuse liikmele etteheidetava tegevuse avalikustamine kahjustaks avalikkuse silmis osaühingu mainet, võib mainekahju ärahoidmine olla kaalukam potentsiaalsest rahalisest kasust. Samuti ei pruugi nõude maksmapanek olla osaühingu huvides olukorras, kus kohtumenetlus põhjustaks ärisaladuse avalikustamise.
11.4.Eelmainitud asjaolude puhul jaguneb tõendamiskoormis selliselt, et hageja peab tõendama juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellega osaühingule kahju tekitamist. Hageja tõendamiskoormise täitmisel peab kostja kui nõude esitamise otsuse vastu hääletanud osanik tõendama, miks nõude maksmapanek ei ole selgelt osaühingu huvides.
11.5.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse eelkirjeldatud asjaolusid tõendada ja seejärel hindama, kas konkreetsel juhul on kostjal hea usu põhimõttest tulenev kohustus hääletada R. Kalve vastu nõude esitamise poolt.
12.Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses mh juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli R. Kalve 4. mai 2020. a eelnõu väljasaatmise hetkel Ringvaldi juhatuse liige. Seega oli tema vastu hagi esitamiseks vaja Ringvaldi osanike vastavat otsust. Osanike otsuse puudumise tõttu peatas maakohus 18. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7689 menetlusse võetud hagi menetlemise kuni käesolevas asjas otsuse jõustumiseni. Nimetatud tsiviilasjas esitas Ringvald R. Kalve vastu kahju hüvitamise nõude.
12.1.3. mail 2021 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, mille tulemusena kutsuti R. Kalve Ringvaldi juhatusest tagasi. Kuivõrd praegu ei ole R. Kalve Ringvaldi juhatuse liige, tuleb vastata küsimusele, kas endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks on jätkuvalt vaja osanike nõusolekut.
12.2.Osanike otsus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks ja selles vaidluses osaühingule esindaja määramiseks on vajalik ka sellisel juhul, kui osaühingul on mitu juhatuse liiget ning hagi soovitakse esitada üksnes osa juhatuse liikmete vastu. See tähendab, et juhatuse liikme vastu hagi esitamine ei 6(8)
2-20-8655 ole ka nende juhatuse liikmete pädevuses, kes ise näiliselt huvide konfliktis ei ole. Seega ei ole ühe juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamine ja osaühingule esindaja määramine ka konkreetses huvide konfliktis mitteolevate juhatuse liikmete pädevuses, vaid osanike pädevuses. Vastasel juhul sõltuksid juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise eeldused sellest, kas juhatusel on üks või mitu liiget.
12.3.Riigikohus on varem leidnud, et aktsiaseltsi nõukogu otsustab, kes esindab aktsiaseltsi õigusvaidluses juhatuse liikmetega, ja see kehtib ka juhatuse endise liikmega peetava õigusvaidluse kohta (Riigikohtu 1. juuni 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05, p 21). Kolleegium leiab, et see kehtib ka osaühingu juhatuse liikme puhul. Seega kehtivad endiste juhatuse liikmete vastu nende ametiajal tehtud tegudega seotud nõuete esitamisel juhatuse esindusõigusele samad piirangud, mis kehtisid ajal, kui need isikud olid veel juhatuse liikmed. Seetõttu ei saa ka endise juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamist, mis seonduvad tema ametiajal tehtud tegudega, ja selles vaidluses osaühingule esindaja määramist otsustada juhatus ning sellise otsuse peavad vastu võtma osanikud. See kaitseb (vähemus)osanikke nii, et enamusosanik ei saa välistada kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu ja selle nõude esitamiseks osaühingule esindaja määramist sellega, et määrab juhatusse kahju tekitanud juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme, kes endise kahju tekitanud juhatuse liikme vastu nõuet ei esita. Selline tegevus oleks võimalik, kui endise juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamine ja osaühingule selleks esindaja määramine oleksid juhatuse pädevuses.
13.Juhatuse liikme vastu nõude esitamise kohta otsustuse tegemisel otsustavad osanikud ka kohtuvaidluses osaühingu esindaja määramise üle (ÄS § 168 lg 1 p 10). Konkreetsel juhul soovivad hagejad, et kostjat kohustataks hääletama selle poolt, et Ringvaldi esindajaks R. Kalvega õigusvaidluse pidamisel määrata A. Palmits. Kui kohus tuvastab osaniku kohustuse hääletada juhatuse liikme vastu nõude esitamise poolt, on sellel osanikul kolleegiumi hinnangul üldjuhul hea usu põhimõttest tulenev kohustus hääletada ka selles vaidluses osaühingu esindaja määramise poolt, kui välja pakutud kandidaat on osaühingu esindamiseks sobiv. Osanikul ei ole kohustust hääletada mittesobiva kandidaadi poolt. Kostjal on võimalus tuua esile asjaolud, miks A. Palmits ei ole sobiv isik Ringvaldi esindamiseks.
14.Kolleegium selgitab, et õiguslikult võimalikuks saab pidada ka sellist hagi, millega osanik soovib tuvastada, et protokollitud osanike otsuse asemel on vastu võetud teistsuguse sisuga otsus. Sellise positiivse tuvastushagi rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et osanikel oli seadusest, põhikirjast vm õiguslikust alusest tulenev kohustus teatud viisil hääletada (vt Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 13), kuid nad ei teinud seda.
14.1.Samuti on võimalik tuvastada teistsuguse sisuga otsuse vastuvõtmine olukorras, kus ühingu organi otsuse tegemisel on tuvastatud hääletamistulemus valesti, mh kui on rikutud hääletamispiiranguid (ÄS § 177 lg 1 ja § 303 lg 1). Kui otsuse vastuvõtmisel on arvesse võetud sellise isiku hääli, kes ei oleks tohtinud hääleõiguse piirangu tõttu hääletada, siis saab kohus vastava nõude puhul tuvastada, millise sisuga otsus oleks vastu võetud häälte õige lugemise (hääletuspiirangu arvestamise) korral. Sama kehtib, kui koosoleku juhataja on arvutusvea tõttu või muul põhjusel hääled valesti kokku lugenud ja häälte õige lugemise korral oleks vastu võetud teistsuguse sisuga otsus.
14.2.Positiivse tuvastushagi rahuldamise korral saab alates kohtuotsuse jõustumisest lugeda tehtuks osanike otsuse, mis oleks tehtud häälte õige lugemise korral või mille tegemiseks osanikud olid õiguslikult kohustatud. Praegusel juhul saaks vastavate eelduste täidetuse korral ning sellise hagi rahuldamise tulemusena lugeda vastu võetuks otsuse, millega Ringvaldi osanikud hääletasid 4. mai 2020. a eelnõus sisalduvate otsuste poolt.
7(8)
2-20-8655
15.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel alama astme kohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.