Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-19444
Tsiviilasi
1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1PARTNER Ehitus OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 22 826,83 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tambet Toomela ja vandeadvokaadi abi Artjom Luik Kostja (vastustaja): Sonfase OÜ (registrikood 12347594), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja saata asi tühistatuid osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4441,20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1216,02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Sonfase OÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040,02 eurot, viivise perioodi 04.08.2014 - 29.12.2017 eest 5760,83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördusid KK (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos oma elukaaslase YY-ga 2014. aasta jaanuaris kostja nimel hageja poole sooviga tellida hagejalt eramu projekteerimis- ja ehitustööd XXX asuvale ja kostjale kuuluvale kinnistule.
3.17.01.2014 edastas hageja esindaja OO kostja seadusliku esindaja elukaaslasele YY-le, kes tegutses kostja seadusliku esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusobjektil. 29.01.2014 edastas hageja YY-le projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku ning ettepaneku valida koostöövorm koos selgitustega. 03.02.2014 teatas YY, et ta sai hageja poolt edastatud materjalid kätte, konsulteerib nende osas kostja seadusliku esindajaga ning annab teada vastused. YY 05.02.2014 ekirjas on kostja seaduslik esindaja nõustunud kostja nimel eelarvega, ajagraafikuga ning valis hagejaga koostöövormi.
4.Kõikides olulistes küsimustes, mis olid seotud töövõtulepinguga, suhtles ja konsulteeris YY alati KK-ga. Kuna hageja oli eelnevalt esitanud eelarve ning sellele järgnes kostja poolt kiri, kuidas maksta soovitakse, siis on mõistlik järeldada, et pooled leppisid kokku nii tööde eelarves kui ka nende eest maksmise viisis. Kuna hageja oli esitanud kostjale eelarve, pidi kostja aru saama, et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames ehk eelarve oli töövõtulepingu üheks tingimuseks. Pärast eelarve kättesaamist jätkus pooltevaheline koostöö töövõtulepingu täitmiseks. Kostja on käitunud ilmselgelt pahatahtlikult lastes hagejal pärast eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asudes peale tööde teostamist väitma, et eelarves olevatele tasudele ei ole ta nõusolekut andnud ning ta ei saa aru, miks hageja esitab arve ja nõuab selle tasumist. Isegi kui eelarve osas kokkulepet ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku leppinud.
5.Ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustööde tulemusena on hageja poolt/hageja vahendusel valminud ja kostjale üle antud järgmised töötulemused XXX osas: ehitusgeoloogiline uuring; topo-geodeetiline uurimustöö; lammutusprojekt ja
ehitusluba lammutustööde teostamiseks; konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks on hageja teostanud projektijuhtimist umbes 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (projekteerimiskoosolekute korraldamine, nendel osalemine, projektide tellimine/teostamine, nende kooskõlastamine kostjaga ning muutmine/täiendamine, detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine Viimsi vallas, kaasomanikuga probleemide lahendamisel osalemine jne).
6.Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on hageja akteerinud töid summas 21 040,02 eurot. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest tasunud. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040,02 eurot. Hageja arvestab viivist alates 04.08.2014. Hageja saatis kostja seaduslikule esindajale sõnumeid seoses 04.07.2014 aktiga, mis hetkeks oli akt kostjale juba esitatud ning millest tulenevalt saabus selle alusel tasu maksmise tähtaeg hiljemalt 04.08.2014.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud hageja väljastatud esimest arvet ega andnud hagejale teada, kuidas ta soovib projektiga edasi minna, ei ole projekteerimis- ja ehitustöid lõpule viidud. Hageja ei ole väitnud, et konstruktiivne projekt ja eriosade projekt on valmis tehtud projektid. Nimetatud tööd on tehtud olulises osas (kasutatavad süsteemid ja materjalid, arvutused, paigutus, mis on projektide sisuline osa) ning seetõttu on hagejal õigus küsida nimetatud tööde eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde üleandmist olemasolevas valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde eest, kuid kostja keeldus tasu maksmisest. Tehtud projektide osasid on kostjal võimalik kasutada edasises eramu projekteerimises ja ehitamises. Kostjaga on kooskõlastatud ehitusgeoloogilise ja topo-geodeetilise uuringu tellimine. Mõlemad uuringud olid vajalikud ehitusprojekti ja lammutusprojekti jaoks. Villa energiasüsteemide tasuvuse analüüsi koostamise osas kokkuleppe puudumisele ei ole kostja tuginenud. Eelarves kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja tellis XXX, Viimsi vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti. Lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel töövõtukokkulepe olemas.
10.Kostja vaidles vastu sellele, et YY esindas kostja seaduslikku esindajat. Samuti on välistatud, et KK esindamist saab samastada kostja esindamisega. Hagi on esitatud vale isiku vastu.
11.Poolte vahel ei olnud kokkulepet eelarve osas. Puudub KK poolne tahteavaldus hageja poolt esitatud hinnapakkumise aktsepteerimiseks. Kuna puudub kokkulepe töövõtutasus, siis peab kostja hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Kostja on nõus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas peab kostja mõistlikuks tasu suuruseks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindab lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014 ja juuni-oktoober 2014 ca 50% ehk maksimaalselt 500 eurot.
12.Kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga. Ehitusprojekt puudub kostjal praeguseni. Kui pooltel oleks kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis tasunõude sissenõutavuse eelduseks on iga projekti üleandmine kostjale. Ainus projekt,
mis hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti, oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro. Kuna tegemist ei ole valmisprojektidega, siis ei saa küsida nende eest sama suurt tasu.
13.Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüsi maksumuseks on 500 eurot. Ehitusgeoloogiline uuringu ja topo-geodeetiline uurimustöö tegemist ei ole kostjaga kooskõlastatud ning kostjale ei ole uuringuakte (s.o uuringute tulemusi) esitatud.
14.Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3701 eurot + käibemaks. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4441,2 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1216,02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771,23 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2891,96 eurot. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7275 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5747,25 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja hagi osalise rahuldamise tulemusena väljamõistetud summad, mille tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2801,93 eurot ning määras, et nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis. Maakohus muutis hagi tagamise abinõud, tühistas kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 222702) IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot hageja kasuks ja seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 222702) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3000 eurot hageja kasuks.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt XXX, Viimsi vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti; lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping; kostjale anti hageja poolt üle hoone lammutusprojekt; kostjal tuleb hagejale maksta lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa hankimise eest mõistlikku tasu; konstruktiivne projekt ja eriosade projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja kohustub tehtud tööde eest tasuma 3701 eurot, millele lisandub käibemaks.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid ka ülejäänud hageja poolt märgitud tööde osas töövõtulepingu; kas pooled leppisid kokku eelarves või mitte; kas YY-l oli õigus kostjat esindada; kas ehitusgeoloogiline uuring ja topo-geodeetiline uurimistöö on kostjale vajalikud; milline on hageja märgitud tööde eest makstav mõistlik tasu.
18.Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt võis poolte vahel olla sõlmitud töövõtuleping, kuna tegemist oli konkreetsele tulemusele suunatud tööga (VÕS § 635 lg 1). Asjas esitatud tõendite pinnalt jõudis maakohus järeldusele, et YY ja KK poolt oli hagejale antud tahteavaldus tööde teostamiseks seoses XXX hoone projekteerimisega hageja poolt. Kohtu hinnangul oli kostja poolt antud YY-le volitus pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas. Lisaks ei ole YY kõikides hageja pakkumise küsimuste osas iseseisvalt tahteavaldusi andnud, vaid kohtu hinnangul on vahendanud kostja tahteavaldusi. Asjas esitatud tõendite pinnalt järeldas kohus, et kokkulepe tööde teostamiseks hõlmas lisaks lammutusprojektile ka ülejäänud hageja poolt märgitud töid. Pooled jõudsid selles osas kokkuleppele hiljemalt
enne esimese tellija koosoleku toimumist ehk enne 12.02.2014, kuna koosolekutel (12.02.2014 ja 19.02.2014) arutati juba sisulisi töövõtulepingu täitmisega seotud küsimusi. Pooltevahelise kirjavahetuse (17.01.2014, 29.01.2014 ja 05.02.2014 e-kirjad) ja hageja poolt YY-le saadetud pakkumisega ja eelarvega on pooled kokku leppinud ka tasus. Kostja on 05.02.2014 YY poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt 17.01.2014 esitatud eelarvega.
19.17.01.2014 esmane eelarve, mille kohaselt on üheks tehtavaks tööks projekteerimine maksumusega 23 700 eurot, hõlmas kõiki hageja poolt märgitud töid tulenevalt sellest, et pooled olid nimetatud tööde teostamises kokku leppinud. Hageja saatis YY-le eelarve, mille too omakorda KK-le edastas. Edasine tegevus osundab üheselt sellele, et kostja oli nõus eelarve alusel tööde teostamisega.
20.OO poolt 29.01.2014 YY-le saadetud e-kirjas on hageja teinud kostjale pakkumise kokku leppida kas siduvas või mittesiduvas eelarves. Kostja ei ole hagejale enne lepingu sõlmist teatanud, millist eelarvet ta soovib, mistõttu VÕS 639 lg 1 alusel tuleb eeldada, et eelarve on siduv.
21.Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on hageja akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21 040,02 eurot, millest 13 035 eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4498,35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud (I kd, tl 69). Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks olnud kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest akteeritud summa 4498,35 eurot (käibemaksuta), siis saab hageja poolt hagiavalduses märgitud töötulemuste osas lähtuda üksnes summast 13 035 eurot (koos käibemaksuga 15 642 eurot). Tõendatud on, et hageja teostas aktis märgitud projekteerimistööd. Kuna antud juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja ja hageja vahel oleks kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, siis võib eeldada, et tegemist on olukorraga, kus hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).
22.Kuid seejuures tuleb arvestada VÕS § 637 lg-ga 5, mille kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada töö ülevaatamise võimaldamist välistavaid asjaolusid. Tegemist on töödega, mida on võimalik kostjale edastada või anda võimalust nendega tutvuda. Töö ülevaatamise võimaluse andmise kohustus on töövõtjal ka siis, kui tegemist on osalise töö teostamisega. Seega ka osaliselt tehtud töö oleks hageja saanud kostjale edastada või oleks pidanud andma võimaluse muul viisil see üle vaadata. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud, et ta oleks kostjale andnud võimaluse töö üle vaadata. Hageja seisukoht selles osas, et ta on valmis töö kostjale üle andma kui kostja tasub nõutud tasu, ei vasta seadusele. Olukorras, kus kostjal ei ole olnud võimalust hinnata, millises ulatuses on töö teostatud ja mille eest kostja peab tasuma, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.
23.Kostja on olnud nõus tasuma üksnes summa 3701 eurot (koos käibemaksuga 4441,2 eurot). Seega ei ole kohtu hinnangul selles osas tasu maksmise kohustuses vaidlust, mistõttu saab kohus hagi rahuldada põhinõude osas üksnes summas 4441,2 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas tegemist oli mõistliku tasuga või mitte. Põhinõude osalise rahuldamise tõttu kuulub osaliselt rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Põhinõude rahuldamise tõttu summas 4441,2 eurot kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamisele summas 1216,02 eurot.
24.Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda.
25.Kohus hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks on kokku 13 771,23 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 7275 eurot. Põhjendatud on kostja
menetluskulu, mis seondub ekspertarvamuste saamisega, kokku 2550 eurot.
26.Kohus tasaarvestas poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt summades 5747,25 eurot ja 2891,96 eurot ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 5657,22 eurot, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 2801,93 eurot (TsMS § 445 lg 1 teine lause). Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta jõusse Harju Maakohtu 02.01.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
28.Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu VÕS § 637 lg 5 kohaldamise võimalusele ega küsinud selles osas poolte seisukohti. Kostja ei ole tuginenud VÕS § 637 lg-le 5 ega väitnud, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks seetõttu, et kostjal puudus võimalus teostatud töid üle vaadata.
29.Kostja viide sellele, et talle esitatud joonised ei ole samastatavad projektiga, viitab selgelt sellele, et vastavad joonised olid kostjale esitatud ning kostja on nendega tutvunud ehk vaadanud üle VÕS § 637 lg 5 tähenduses.
30.Hageja esitas kostjale ülevaatamiseks või võimaldas üle vaadata kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd. 18.06.2014 e-kirja manuses on hageja esitanud villa energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi (hagi lisa 11), 18.06.2014 ja 07.07.2014 e-kirjadega esitas hageja eriosade (jahutuse-, vee, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide) projektid (hagi lisad 15, 16), 17.11.2014 e-kirja manuses on esitatud lammutusprojekt (hagi lisa 23), 27.05.2014 e-kirja manuses lammutusluba (hagi lisa 21). Konstruktiivne projektiga (hagi lisa 12) oli kostjal võimalus tutvuda projekteerimise koosolekutel. Ehitusgeoloogiline uuring (27.08.2018 seisukoha lisa 1) ja topo-geodeetiline uurimistöö (27.08.2018 seisukoha lisa 2) on oma iseloomult tehnilised dokumendid ning need on projekteerimistööde aluseks. Kostja oleks saanud esitada taotluse eeltoodud dokumentide tutvumiseks. Kostjal oli võimalik tutvuda tellitud projekteerimistööde tulemustega ka kohtumenetluse raames. Selliselt on samuti täidetud hageja poolt tööde ülevaatamiseks esitamise kohustus vastavalt VÕS § 637 lg-le 5, mida kohus ei ole arvestanud.
31.Projektijuhtimise tasu muutus sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg-le 3, s.t konkreetse projektijuhtimise tegevuse teostamisel, mitte VÕS § 637 lg 5 järgi, kuivõrd projektijuhtimine kui tegevuste kogum ei ole selle tegevuse olemuse ja seetõttu ka üleandmise viisi tõttu põhimõtteliselt ülevaatamiseks esitatav VÕS § 637 lg 5 tähenduses. VÕS § 637 lg-s 5 nimetatud töö ülevaatamiseks esitamine ei saa olla tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks olukorras, kus tööde sisuks ei ole lõpliku asja valmimine, vaid üksnes intellektuaalne töö ehk projektid, mis kujutavad oma olemuselt intellektuaalse tegevusega seotud erialase teenuse osutamist. Ka seetõttu pidi kohus tuginema VÕS § 637 lg-le 3.
32.Pooled leppisid kokku akteeritud tööde eest osaliselt (70%) arve esitamises ja osaliselt arveldamise edasilükkamises (30%). Eeltoodu nähtub 06.11.2014 e-kirjast (hageja 18.05.2019 seisukoha lisa 1), kus hageja viitab kokkuleppele. Olukorras, kus hageja on esitanud arve vastavalt poolte kokkuleppele, on kostja kohustuseks tõendada, et arve on alusetu ning arve aluseks olev summa ei ole sissenõutavaks muutunud.
33.Kohus ei ole analüüsinud hageja õigust mitte esitada projekteerimistöid kostjale ülevaatamiseks olukorras, kus kostja ei täida oma tasumise kohustust vastavalt esitatud arvele (VÕS § 111 lg 1).
34.Projekteerimistööde osas, mis olid kostjale ülevaatamiseks esitatud, tööde puhul, millele VÕS § 637 lg 5 ei kohaldu ning tööde puhul, mille eest on tasu muutunud sissenõutavaks, oleks kohus pidanud lähtuvalt poolte vahel kokkulepitud eelarvest ning määrama, milline tasu kuulub tasumisele nimetatud tööde eest.
35.Kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepitud eelarve, siis on vastuoluline kohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest summas 5398,02 eurot, arvestades, et vastav kulu on märgitud kostja poolt aktsepteeritud eelarves ning ka teostatud tööde aktis. Olukorras, kus poolte vahel on kokku lepitud siduv eelarve, on hagejal õigus ühepoolselt määrata, milliseid töid ja mis ulatuses hageja akteerib ja mille eest tasu küsib. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulu raames arvestas hageja mh projektijuhtimise kulu. Vastustaja seisukoht
36.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus jõudis õigele seisukohale, et tellijal ei ole kohustust tasuda töövõtjale töövõtutasu 16 598,82 eurot ning sellelt arvestatud viivist. Kostja märkis, et jääb kõigi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja neid üle ei korda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Maakohtu otsus tuleb kaevatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud selgitamiskohustust.
38.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
39.Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1 mõttes). Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu täitmisest tuleneva tasunõude. Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel.
40.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku.
41.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
42.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mille osas ringkonnakohtul pole etteheiteid ja mida pole ka kostja ringkonnakohtu menetluses vaidlustanud: - kostja tellis hagejalt XXX, Viimsi vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti ning ka tööd seoses XXX ühepere elamu projekteerimisega;
-
kostja poolt oli antud kostja seadusliku esindaja KK elukaaslasele YY-le volitus pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas;
-
pooled on kokku leppinud ka töövõtu tasus, kuna kostja on 05.02.2014 YY poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt 17.01.2014 esitatud eelarvega; lammutusprojekt on valmis ja kostjale üle antud, konstruktiivne projekt ja eriosade projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid; hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 1 tööde teostamise eest perioodil juunijuuli 2014, mille kohaselt on hageja akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21 040,02 eurot, millest 13 035 eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4498,35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud;
-
-
Kostja on akti kätte saanud, kuid ei ole seda allkirjastanud ja keeldus tasumisest.
43.Maakohus tuvastas, et hageja on teostanud aktis märgitud projekteerimistööd ja tegemist on olukorraga, kus hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), kuid jättis hagi rahuldamata teostatud projekteerimistööde osas põhjusel, et kostjal ei ole olnud võimalik osaliselt teostatud töid üle vaadata vastavalt VÕS § 637 lg-le 5.
44.Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustu.
45.Hageja on välja toonud ja tõendanud, et ta esitas kostjale ülevaatamiseks või võimaldas üle vaadata kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd. 18.06.2014 e-kirja lisas esitas hageja villa energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi, 18.06.2014 ja 07.07.2014 e-kirjadega esitas hageja eriosade (jahutuse-, vee, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide) eskiisprojektid, 17.11.2014 e-kirja lisas on esitatud lammutusprojekt ja 27.05.2014 e-kirja lisas lammutusluba. Konstruktiivse projektiga oli kostjal võimalus tutvuda projekteerimise koosolekutel. Samuti on kostjale kättesaadavad olnud ehitusgeoloogiline uuring ja topo-geodeetiline uurimistöö, mis oma iseloomult on projekteerimistööde aluseks olevad tehnilised dokumendid. Kostjal oli võimalik tutvuda kõigi tellitud projekteerimistööde tulemustega ka kohtumenetluse raames.
46.Maakohus ei ole neile hagi aluseks olevatele seisukohtadele ja esitatud tõenditele mingit hinnangut andnud.
47.Samuti ei ole kostja tuginenud asjaolule, et tal pole olnud võimalik teostatud töid üle vaadata. Kostja märgib vastuses hagile, et kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga. Seega möönab kostja, et joonised on talle siiski üle antud.
48.Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude osas jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks olnud kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest akteeritud summa 4498,30 eurot.
49.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle maakohtu põhjendusega. Olukorras, kus poolte vahel oli kokkulepitud eelarve ning vastav kulu on märgitud kostja poolt aktsepteeritud eelarves kokku summas 89 967,00 eurot, millest hageja on akteerinud 5 %, see on 4498,35 eurot, on alusetu kohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest.
50.Hageja on väitnud, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla kuulub ka projektijuhtimise kulu. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et projektijuhtimise kulu pole üldse eelarves eraldi ette nähtud, vaid iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu. Maakohtul tuleb anda pooltele võimalus oma sellekohaseid seisukohti põhjendada ja tõendada.
51.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate
asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 23). Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata
52.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.
53.Vastavalt TsMS § 351 lg-le 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.
54.Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on poolte vahel jätkuvalt kehtiva lepinguga või saab lepingu lugeda lõppenuks. Kumbki pool ei ole tuginenud lepingu lõppemisele, kuid arvestades, et ligi 6 aastat ei ole poolte vahel mingit koostööd toimunud ning asja materjalist ei nähtu võimalust ja valmisolekut koostööd jätkata, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas leping poolte vahel võib olla lõppenud ja seda pooltega arutada. Sellest sõltub töövõtjal tasunõue tellija vastu.
55.Maakohtul tuleb selgitada välja, kas praegusel juhul on kostja teinud tahteavalduse, mida võiks tõlgendada VÕS § 655 lg 1 järgse ülesütlemisavaldusena. Juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 alusel, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-171-15, p 15).
56.Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Töövõtulepingust taganemise korral on töövõtjal võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist.
57.Kui maakohus jõuab asja uuel menetlemisel tulemuseni, et leping ei ole lõppenud, on hagejal kostja vastu lepinguliste tööde tegemise eest tasu nõue siis, kui see on muutunud sissenõutavaks.
58.Vaidluse all ei ole, et kõik eelarvejärgsed tööd ei ole teostatud ja hageja nõuab kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist. Ehitustööde puhul on üldjuhul tavaline, et pooled lepivad kokku tööde etapiviisilise vastuvõtmise. Kui etapiviisiline vastuvõtmine toimub teatava ajaperioodi tagant, tunnistab tellija vastava perioodi töid vastu võttes üldjuhul, et tema hinnangul on vastava perioodi jooksul teostatud vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööd. Sellist tööde lõplikule vastvõtmisele eelnevat tööde etapilise vastuvõtmise protsessi nimetatakse ehituslepingute puhul akteerimiseks. Akteerimise peamine eesmärk on tuvastada töövõtja poolt teatava akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ning nende osakaal kogu lepingu alusel teostamisele kuuluvate tööde hulgast, mille alusel määratakse reeglina töövõtjale akteerimisperioodi jooksul teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa lepingujärgsest tasust. Vaheetapi vastuvõtmise õiguslik tähendus sõltub pooltevahelisest lepingust. Tööde etapiviisilise vastuvõtmise ja vaheetappide kokkuleppimise eesmärk on reeglina üksnes soov tuvastada töövõtja poolt vahetappide raames teostatud tööde maht, et võtta seda arvesse töövõtjale tasu maksmiseks osamaksete tegemise (vt Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne 2009, lk13).
59.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas pooled on kokku leppinud tööde etapiviisilises tasustamises ja milline on sellekohane poolte kokkulepe ning kas pooled on seda kokkulepet järginud.
60.Hageja leiab, et ta on kostjale vaheaktis akteeritud mahule vastavad tööd üle andnud ning kostja on põhjendamatult keeldunud vaheakti aktsepteerimisest.
61.Maakohtul tuleb tuvastada, kas kostja oli õigustatud keelduma vaheakti allkirjastamisest ja tasu maksmisest.
62.Kui tellija keeldub õigustamatult töö vastuvõtmisest, saab töövõtja selleks tellijale anda täiendava tähtaja, mille möödumise loetakse töö VÕS § 638 teise lause kohaselt vastuvõetuks.
63.Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18).
64.Ringkonnakohus leiab, et maakohus peab poolte tahteavaldusi ja tõendeid hinnates tegema kindlaks, kui suur on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja väide, et ta ei ole hagejalt vastavaid projekte saanud, ei oma hageja nõude sissenõutavaks muutumise juures tähendust, kui kostja sai need kätte hiljemalt koos hagiavaldusega. Ka juhul, kui pooled ei leppinud otsesõnu kokku töö tegemises ositi, võib hageja tõendada, et ta on akteeritud mahus projekteerimistööd teinud ja tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
65.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.