Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-17-19444
Kohtuasi
1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Sonfase OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja Sonfase OÜ (registrikood 12347594), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18. oktoobri 2023 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi, milles palus Sonfase OÜ-lt (kostja) välja mõista poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 21 040,02 eurot ja viivise perioodi 04.08.2014-29.12.2017 eest summas 5760,83 eurot ja edaspidi kuni võlasumma täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4441,20 eurot ning viivise. Ülejäänud hageja nõude osas jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse.
1.2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.05.2020 otsusega maakohtu 09.10.2019 otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud ning menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 05.10.2020 määrusega menetlusse võtmata ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
1.3.Harju Maakohus rahuldas 28.11.2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava võlgnevuse 16 598,82 eurot ja viivise ning jättis nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse.
1.4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.03.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mida Riigikohus 12.06.2023 määrusega menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Vastavalt hageja 20.09.2019, 04.05.2020, 13.07.2022 ja 06.02.2023 esitatud menetluskulude nimekirjadele osutati hagejale tsiviilasjas õigusabi kokku 165,42 tundi summas 19 293,92 eurot, millele lisanduvad riigilõivud ja muud menetluskulude nimekirjas väljatoodud kulud. Hagejale osutasid õigusabi vandeadvokaadid Tambet Toomela ja Artjom Luik. Hageja menetluskulud on kokku summas 23 420,92 eurot. Hageja menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtvaidlusega käesolevas tsiviilasjas.
2.1.Hageja palus 20.09.2019 menetluskulude nimekirjas mõista kostjalt seoses asja menetlemisega maakohtus välja menetluskulud summas 13 902,23 eurot, mis koosnevad riigilõivust summas 1050 eurot, ekspertiisi tasudest summas 2160 eurot, avalike registrite väljavõtete eest makstud tasudest summas 14 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas 10 678,23 eurot. Hagejale osutati selles menetluses õigusabi kokku 95 tundi ja 49 minutit tunnihindadega 100 eurot, 131 eurot ning 144
eurot (käibemaksuta). Hageja selgitas, et tunnitasude erinevus tuleneb hagejale osutatava õigusabiteenuse hinnakirja muutumisest kohtumenetluse kestel.
2.2.Hageja märkis 04.05.2020 menetluskulude nimekirjas, et hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses koosnevad riigilõivust 900 eurot, avalike registrite väljavõtete eest makstud tasust summas 3 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas 2415,17 eurot, s.o kokku 3318,17 eurot. Hagejale osutati õigusabi kokku 18 tundi ja 35 minutit tunnihindadega 90 eurot, 131 eurot ja 144 eurot (käibemaksuta).
2.3.Hageja palus 13.07.2022 menetluskulude nimekirjas seonduvalt asja uue arutamisega maakohtus mõista kostjalt välja menetluskulu summas 3364,33 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi osutati hagejale õigusteenust kokku 31 tundi ja 17 minutit tunnihindadega 90 eurot, 131 eurot, 144 eurot ja 171 eurot (käibemaksuta).
2.4.Hageja palus 06.02.2023 menetluskulude nimekirjas seonduvalt teise apellatsioonimenetlusega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 2836,19 eurot. Hagejale osutas selles menetluses õigusabi vandeadvokaat Tambet Toomela ajalises mahus kokku 19,74 tundi tunnihinnaga 131-198 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku seisukohad
3.Kostja esitas 25.09.2019, 11.05.2020, 01.08.2022 ja 08.03.2023 vastuväited hageja menetluskuludele ning leidis, et hageja menetluskulud ei ole täiel määral põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasi ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam. Muu hulgas leidis kostja, et õigusabikulude maht asja esmakordsel menetlemisel maakohtus ei saa ületada 40 tundi. Mõistlik aeg maakohtu 09.10.2019 otsuse läbitöötamiseks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks on 6 tundi ja 30 minutit. Mõistlik ja põhjendatud ajakulu asja uuel menetlemisel maakohtus on kuni 11 tundi. Seonduvalt kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega ringkonnakohtus saab hageja ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks olla põhjendatud kuni 6 tunni ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 18.10.2023 määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 19 433,75 eurot ning viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt koosnevad hageja 20.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulud selle kuupäeva seisuga hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1050 eurot, ekspertiisi tasudest summas 2160 eurot, avalike registrite väljavõtete eest makstud tasudest summas 14 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas 10 678,23 eurot, s.o kokku 13 902,23 eurot. Hagejale on osutanud õigusabi advokaadid Tambet Toomela ja Artjom Luik ajalises mahus kokku 95 tundi ja 49 minutit tunnihindadega 100 eurot, 131 eurot ning 144 eurot (keskmine hind 111,44 eurot). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud riigilõivule ja ekspertiisile on põhjendatud, kuid hageja menetluskulud lepingulistele esindajatele on põhjendatud osaliselt. Hagejal on kulunud hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele (toimingud ajavahemikul 22.123
29.12.2017) kokku 30 tundi ja 45 minutit, s.o 30,75 tundi. Kohus leidis, et nimetatud ajakulu on ülemäärane. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ja hagiavalduse sisulise osa mahtu (8 lk) ja sellele lisatud tõendite arvu (32 lisa), on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kokku 25 tundi. Kohus leidis, et ka ajakulu hageja 18.05.2018 seisukoha koostamise osas on ülemäärane. Võttes arvesse nimetatud dokumendi mahtu (6 lk) ja sisu, on seisukoha koostamise (toimingud ajavahemikul 11.05-18.05.2018) ajakulu põhjendatud kokku 9 tunni ulatuses, mitte 15 tundi, nagu märgib hageja oma menetluskulude nimekirjas. Kohus leidis sarnaselt kostjaga, et 20.09.2019 hageja menetluskulude nimekirjas olev menetluskulu „Kohtu 06.08.2019 määruse täitmine“ 1 tunni ulatuses summas 131 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja hinnangul ei olnud tulenevalt 06.08.2019 määrusest täiendava seisukoha esitamine kohtule vajalik, mistõttu hageja kohtule ühtegi dokumenti määruse täitmiseks ei esitanud. Maakohus asus seisukohale, et ülejäänud osas on hageja poolt väljatoodud maakohtus tehtud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud ning toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Eeltoodust tulenevalt kulus 20.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejale õigusabi andmiseks 95,82 tunni asemel 83,07 tundi summas 9372,23 eurot (arvutuskäik 10 678,23 – 575 (5,75h x 100 eur/h) – 600 (6h x 100 eur/h) – 131 eurot = 9372,23 eurot).
4.2.04.05.2020 esitas hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja summas 3318,17 eurot, mis koosneb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 900 eurot, avalike registrite väljavõtete eest makstud tasust summas 3 eurot ning lepingulise esindaja kulust summas 2415,17 eurot. Hagejale osutati õigusabi kokku 18 tundi ja 35 minutit. Kohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, kuid kinnistusregistri väljavõtte tasu põhjendatud ei ole, kuna dokumenti kohtule ei esitatud. Maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjas olevad 27.04-30.04.2020 toimingud selgitusega „TalRK 27.04.2020 määruse täitmine“ on põhjendatud osaliselt. Nimetatud toiminguid on tehtud 2,5 h ulatuses ning kohtule on esitatud selle tulemusena 04.05.2020 menetluskulude nimekiri. Kohus leidis, et menetluskulude nimekirja koostamiseks piisab 30 minutist, millest tulenevalt kulus hagejal menetluskuludele 2 h vähem ehk 18,58 h asemel 16,58 h. Menetluskulud on seega põhjendatud 2191,17 euro ulatuses (arvutuskäik 2415,17 – (110,50x2) – 3).
4.3.Seonduvalt menetluskuludega maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel on hageja 13.07.2022 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja kandnud menetluskulu lepingulistele esindajatele summas 3364,33 eurot. Hagejale osutati õigusteenust kokku 31 tundi ja 17 minutit (s.o 31,28 tundi). Maakohus leidis, et ajakulu maakohtu 18.12.2020 kirjale asjaolude selgitamiseks vastuse koostamiseks kokku 18,06 tundi on ülemäärane. Hageja 13.01.2021 menetlusdokumendi puhul on tegemist üksnes käesolevas tsiviilasjas tähendust omavate asjaolude täpsustamisega, mille maht on 6 lehekülge. Võttes arvesse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei võinud selle koostamisele põhjendatult kuluda üle 8 tunni. Kohus nõustus kostjaga, et ajakulu 7 tundi ja 41 minutit, s.o 7,68 tundi 01.07.2021 seisukoha koostamisele on ülemäärane. Võttes arvesse kostja taotluse mahtu, millega hagejal tuli tutvuda ja hageja seisukoha mahtu (4 lk), võis kohtu hinnangul nimetatud toimingute tegemisele kuluda 4 tundi. Ülejäänud osas on hageja poolt 13.07.2022 menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud põhjendatud. Seega on maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel tehtud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 17,54 tundi. Hagejale kuulub hüvitamisele seega 2004,05 eurot (180+43,67+84+21,83+787,36 (8 x 22.12.2020-13.01.2021 toimingute keskmine tunnihind 98,42 eurot (1777,50 eurot/18,06)
+144+65,50+21,83+402,36 (4 x 29.06-30.06.2021 toimingute keskmine tunnihind 100,59 eurot (772,50 eurot/7,68)+171+82,50 = 2004,05 eurot).
4.4.Hageja on asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus esitanud 06.02.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskulu 2836,19 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud toiminguid 19,74 tunni ulatuses. Kohus leidis, et võttes arvesse asja keskmist keerukust ja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisulise osa mahtu (7 lk), võis vastuse koostamisele põhjendatult kuluda kokku 10 tundi. Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute tegemisele kulunud aeg põhjendatud ning ajakulu tervikuna põhjendatud 12 tunni ulatuses (1 + 10 + 1). Seega kuulub hagejale hüvitamisele 1742,30 eurot (198 + 1413,30 (10 x 12.01-19.01.2023 toimingute keskmine tunnihind 141,33 eurot (2507,19 eurot/17,74) + 131 = 1742,30).
4.5.Maakohus märkis, et menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindajate tunnitasu 100-198 eurot ilma käibemaksuta. Kohus asus seisukohale, et selline tunnitasu vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule arvestades asjaolu, et tsiviilasja menetlus on kestnud alates 2017. aastast.
4.6.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja esindajate menetluskulud kokku 129,19 tunni ulatuses summas 15 309,75 eurot, millele lisanduvad riigilõivud 1950 eurot (1050 + 900), ekspertiisi tasud 2160 eurot ja avalike registrite väljavõtete eest makstud tasud 14 eurot. Hageja kõik menetluskulud on põhjendatud kokku summas 19 433,75 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. Määruskaebus
5.Kostja esitas 14.11.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule või alternatiivselt kui ringkonnakohus asja maakohtule uueks lahendamiseks ei saada, siis teha uus määrus, millega vähendada rahaliselt kindlaks määratud ja hagejalt välja mõistetud kostja menetluskulusid vähemalt 36 tunni ja 24 minuti võrra.
5.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud oluliselt diskretsioonipiire, mõistes kostjalt hageja kasuks välja ka kulusid, mis ei ole käsitletavad põhjendatud ja vajalikena. Maakohus on leidnud, et hagiavalduse koostamise ajakulu on põhjendatud 25 tunni ulatuses. Kostja maakohtu järeldusega ei nõustu. Senises kohtupraktikas on leitud, et tavapäraselt kulub ühe lehekülje juriidilise teksti koostamiseks reeglina 1 tund. Tegemist on üldreegliga, mille alusel on üritatud objektiviseerida õigusabi andmisele kulunud aega kirjalike dokumentide puhul. Maakohus on õigesti osundanud, et hagiavalduse sisuline osa on 8 lehel ja antud hagiavaldus ei ole keerukas, et see õigustaks senises kohtupraktikas üldtunnustatud objektiivse hindamise standardist irdumist. Kostja arvates ei saa hagiavaldusele kulunud aeg olla suurem kui 10 tundi. Seega on maakohus õigusabi mahu hindamisel eksinud 15 tunniga (s.o summas 1500 eurot). Hageja on teinud perioodil 02.05.2019 kuni 27.05.2019 toiminguid kogumahus 14 tundi ja 49 minutit, mis on kostja arvates osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Hageja 27.05.2019 menetlusdokumendi sisuline osa oli 4-l lehel ja selle koostamiseks (koos tõendite läbitöötamisega) ei saanud mõistlikult võttes kuluda üle 6 tunni.
5.2.Seonduvalt menetluskuludega ringkonnakohtu esimeses menetluses leiab kostja, et mõistlik ajakulu maakohtu otsuse läbitöötamiseks saab olla 30 minutit ja apellatsioonkaebuse
koostamiseks ei saa olla põhjendatud ja vajalik rohkem kui 6 tundi ehk kokku 851,50 eurot (s.o 6 h 30m x 131). Seega on maakohus mõistnud menetluskuluna välja 1563,67 eurot rohkem kui olnuks vajalik. Sealjuures lähtub kostja sellest, et menetlustoiming - TalRK 27.04.2020 määruse täitmine - oli tervikuna põhjendamatu, kuna hageja ei küsinud tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulu seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega kuni 10 tunni ulatuses. Kostja hinnangul saab ajakulu olla põhjendatud ja vajalik kuni 6 tunni ulatuses.
5.3.Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud taotlusega määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ja kostjalt välja mõista kaalutud keskmise tunnihinna alusel. Maakohus on selliselt ka toiminud. Kostja arvates on maakohus siinkohal eksinud TsMS § 175 lg 1 vastu. Samuti on see vastuolus Riigikohtu 21.06.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13164 esitatud seisukohaga, mille järgi ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Maakohus on tervikuna lähtunud nn kaalutud keskmisest. Kuivõrd nn kaalutud keskmisel põhinev arvestus on vastuolus menetlusseaduses sätestatuga ja mitmedki maakohtu poolt vähendatud kulud on olnud erineva tunnihinnaga, siis on maakohtu poolt määruse resolutsioonis välja mõistetud summa igal juhul ebaõige. Menetluse edasine käik
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
9.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et hagejale on tsiviilasja menetluses osutanud õigusteenuseid kaks lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus on pidanud käesolevat tsiviilasja keskmiselt keerukaks, mistõttu ei ole käesolevas asjas mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine põhjendatud. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta vaid kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt
täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5.b). Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud sellest, milline on menetlustoimingu tegemiseks mõistlik ja vajalik ajakulu ühe esindaja kohta.
9.2.Kostja on määruskaebuses vaidlustanud hageja lepingulise esindaja kulu seonduvalt hagiavalduse koostamisega ning leiab, et menetlustoimingu põhjendatud ajakulu saab olla kuni 10 tundi. Hageja 20.09.2019 menetluskulude nimekirja järgi on hagejal perioodil 22.12.2017-29.12.2017 hagiavalduse koostamisega seotud menetlustoimingutele kulunud kokku 30 tundi ja 45 minutit. Maakohus on pidanud hagiavalduse koostamisega seonduvad toimingud põhjendatuks ja vajalikuks kuni 25 tunni ulatuses. Sealjuures on maakohus võtnud arvesse asja keerukust, hagiavalduse sisulise osa mahtu (8 lk) ja sellele lisatud tõendite arvu (32 lisa). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu täiendavalt vähendada. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et menetluskulu kindlaksmääramisel tuleks lähtuda arvestusest, et 1 lehekülje juriidilise teksti koostamisele kulub 1 tund. Lepingulise esindaja ajakulu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes menetlusdokumendi lehekülgede arvust ning sellist arvestust ei toeta ka seadus. Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist ning asja üldisest mahust ja keerukusest. Samuti tuleb arvestada sellega, et hagiavalduse ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist. Kolleegiumi arvates ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu hagiavalduse sisu ja mahtu, sh sellega esitatud tõendite hulka arvestades pidada ülemäära suureks ega maakohut sellega seotud kulu kindlaksmääramisel kaalumispiire ületanuks.
9.3.Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulu seonduvalt hageja menetlustoimingutega perioodil 02.05.2019-27.05.2019, millele kulus kokku 14 tundi ja 49 minutit. 20.09.2019 menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt seonduvad sellel ajaperioodil tehtud hageja menetlustoimingud kostja 02.05.2019 esitatud seisukohale ja tõendile (Ü. Lainsalu eksperdiarvamus) arvamuse koostamisest. Hageja on selgitanud, et toimingud hõlmasid ka kostja esitatud ekspertiisiga tutvumist ja selles osas seisukoha ning vastuväidete kujundamist. Arvestades kostja 02.05.2019 seisukoha ja sellele lisatud tõendite ning hageja 27.09.2019 seisukoha ja selle lisade sisu ja mahtu, ei saa menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja ajakulu pidada selgelt ülemääraseks. Seega ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu vähendada.
9.4.Kostja on määruskaebuses leidnud, et hageja ajakulu seoses maakohtu otsuse läbitöötamisega ning apellatsioonkaebuse koostamisega saab lugeda põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Vastavalt hageja 04.05.2020 menetluskulude nimekirjale on hagejal kulunud perioodil 09.10.2019-16.10.2019 Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega tutvumisele ning edasikaebamise perspektiivi analüüsile 2 tundi ja 5 minutit. Perioodil 05.11.2019-08.11.2019 on hagejal kulunud apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingutele kokku 13 tundi. Maakohus on eelnimetatud ajakulu pidanud kogu ulatuses põhjendatuks. Võttes arvesse, et maakohtu otsusega tutvumise ajakulu sisaldab ka analüüsi edasikaebamise perspektiivile, võib ringkonnakohtu hinnangul sellist esindaja ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning selles käsitletud küsimuste keerukust ei saa ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvat ajakulu pidada
selgelt ülemääraseks. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse, et kostja 04.05.2020 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjal apellatsioonkaebusega tutvumisele ning sellele vastuse koostamisele kulunud 9 tundi ja 45 minutit. Seega ei erine apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu olulisel määral ajakulust, mis kulul kostjal sellele vastamisele. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates eksinud ka selles, kui luges TalRK 27.04.2020 määruse täitmisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatuks 30 minuti ulatuses seoses menetluskulude nimekirja koostamisega.
9.5.Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja ajakulu, mille maakohus pidas põhjendatuks seonduvalt kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale on hageja lepingulisel esindajal perioodil 12.01.2023-19.01.2023 kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 17,74 tundi. Maakohus on asja keerukust ning vastuse sisulise osa mahtu (7 lk) arvesse võttes leidnud, et vastuse koostamisele sai põhjendatult kuluda kokku kuni 10 tundi. Kostja hinnangul saab ajakulu olla põhjendatud kuni 6 tunni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata maakohtu põhjendatuks peetud hageja kulu õigusabile pelgalt seetõttu, et kostja arvates pidanuks menetlusdokumendi koostamiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.11.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
10.Kostja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel tervikuna tunnihinna kaalutud keskmisest, mistõttu on määruse resolutsioonis välja mõistetud summa ebaõige.
10.1.Riigikohus on selgitanud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 10-11).
10.2.Hagejale on menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutatud tsiviilasjas õigusteenuseid erinevate tunnihindadega vahemikus 90-198 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus on hageja lepinguliste esindajate tunnitasude suuruste põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning leidnud, et need ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja ei ole hageja lepinguliste esindajate tunnitasude suurust vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige kostja määruskaebuse väide, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud tervikuna tunnitasu kaalutud keskmisest. Ka hageja menetluskulude nimekirjades ei ole menetluskulude suuruse esitamisel lähtutud tunnitasude kaalutud keskmisest, vaid iga menetlustoimingu kulu on esitatud ja arvestatud osutatud tunnitasu hinnaga. Maakohtu määruse põhjendustes esitatud arvutuskäikudest nähtuvalt on maakohus menetluskulude vähendamisel võtnud arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingu tunnihinna suuruse. Maakohus on menetluskulude vähendamisel võtnud aluseks konkreetsel perioodil osutatud menetlustoimingu tunnihinna keskmise suuruse vaid nendel juhtudel, kui menetlustoimingut oli teostatud erinevate tunnihindadega. Ringkonnakohtu hinnangul on sellisel juhul põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruse leidmisel keskmisest tunnihinnast
lähtumine põhjendatud. Praegusel juhul ei ole keskmisest tunnihinnast lähtumine viinud olukorrani, kus konkreetse toimingu eest kuuluks hüvitamisele suurem summa kui taotletud.
11.Ülaltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
12.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.