Mõista välja kostjalt Sonfase osaühing (registrikood 12347594) hageja 1PARTNER Ehitus osaühingu (registrikood 11226150) kasuks (lisaks Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega väljamõistetud viivisele) täiendavalt viivis käesoleva kohtuotsuses resolutsiooni punktis 2 nimetatud võlasumma tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 4 544.81 eurot ja edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja Sonfase osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue
1.1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Sonfase OÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040.02 eurot, viivise perioodi 04.08.2014 - 29.12.2017 eest summas 5760.83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördusid M. K. (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos oma elukaaslase J. L.ga 2014. aasta jaanuaris kostja nimel hageja poole sooviga tellida hagejalt eramu projekteerimis- ja ehitustööd xxx asuvale ja kostjale kuuluvale kinnistule. 17.01.2014 edastas hageja esindaja Ü. H. kostja seadusliku esindaja elukaaslasele J. L.ale, kes tegutses kostja seadusliku esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusobjektil. 29.01.2014 edastas hageja J. L.le projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku ning ettepaneku valida koostöövorm koos selgitustega. 03.02.2014 teatas J. L., et ta sai hageja poolt edastatud materjalid kätte, konsulteerib nende osas kostja seadusliku esindajaga ning annab teada vastused. J. L.a 05.02.2014 e-kirjas on kostja seaduslik esindaja nõustunud kostja nimel eelarvega, ajagraafikuga ning valis hagejaga koostöövormi. Kõikides olulistes küsimustes, mis olid seotud töövõtulepinguga, suhtles ja konsulteeris J. L. alati M. K.iga. Kuna hageja oli eelnevalt esitanud eelarve ning sellele järgnes kostja poolt kiri, kuidas maksta soovitakse, siis on hageja hinnangul mõistlik järeldada, et pooled leppisid kokku nii tööde eelarves kui ka nende eest maksmise viisis. Kuna hageja oli esitanud kostjale eelarve, pidi kostja aru saama, et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames ehk eelarve oli töövõtulepingu üheks tingimuseks. Pärast eelarve kättesaamist jätkus
2-17-19444 pooltevaheline koostöö töövõtulepingu täitmiseks. Hageja leiab, et kostja on käitunud ilmselgelt pahatahtlikult lastes hagejal pärast eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asudes peale tööde teostamist väitma, et eelarves olevatele tasudele ei ole ta nõusolekut andnud ning ta ei saa aru, miks hageja esitab arve ja nõuab selle tasumist. Isegi kui eelarve osas kokkulepet ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku leppinud. Ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustööde tulemusena on hageja poolt/hageja vahendusel valminud ja kostjale üle antud järgmised töötulemused xxx osas: ehitusgeoloogiline uuring; topo-geodeetiline uurimustöö; lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks on hageja teostanud projektijuhtimist umbes 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (projekteerimiskoosolekute korraldamine, nendel osalemine, projektide tellimine/teostamine, nende kooskõlastamine kostjaga ning muutmine/täiendamine, detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine Viimsi vallas, kaasomanikuga probleemide lahendamisel osalemine jne). Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014 juuli alguses, mille kohaselt on hageja akteerinud töid summas 21 040.02 eurot. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest tasunud. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040.02 eurot. Hageja arvestab viivist alates 04.08.2014. Hageja saatis kostja seaduslikule esindajale sõnumeid seoses 04.07.2014 aktiga, mis hetkeks oli akt kostjale juba esitatud ning millest tulenevalt saabus selle alusel tasu maksmise tähtaeg hiljemalt 04.08.2014. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud hageja väljastatud esimest arvet ega andnud hagejale teada, kuidas ta soovib projektiga edasi minna, ei ole projekteerimis- ja ehitustöid lõpule viidud. Hageja ei ole väitnud, et konstruktiivne projekt ja eriosade projekt on valmis tehtud projektid. Nimetatud tööd on tehtud olulises osas (kasutatavad süsteemid ja materjalid, arvutused, paigutus, mis on projektide sisuline osa) ning seetõttu on hagejal õigus küsida nimetatud tööde eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde üleandmist olemasolevas valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde eest, kuid kostja keeldus tasu maksmisest. Tehtud projektide osasid on kostjal võimalik kasutada edasises eramu projekteerimises ja ehitamises. Kostjaga on kooskõlastatud ehitusgeoloogilise ja topo-geodeetilise uuringu tellimine. Mõlemad uuringud olid vajalikud ehitusprojekti ja lammutusprojekti jaoks. Villa energiasüsteemide tasuvuse analüüsi koostamise osas kokkuleppe puudumisele ei ole kostja tuginenud. Eelarves kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt kostja tellis xxx asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti. Lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel töövõtukokkulepe olemas.
2-17-19444 Kostja vaidleb vastu sellele, et J. L. esindas kostja seaduslikku esindajat. Samuti on välistatud, et M. K.i esindamist saab samastada kostja esindamisega. Hagi on kostja seisukohal esitatud vale isiku vastu. Poolte vahel ei olnud kokkulepet eelarve osas. Puudub M. K.i poolne tahteavaldus hageja poolt esitatud hinnapakkumise aktsepteerimiseks. Kuna puudub kokkulepe töövõtutasus, siis peab kostja hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Kostja oli nõus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas pidas kostja mõistlikuks tasu suuruseks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindas lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni - juuli 2014 ja juuni - oktoober 2014 ca 50% ehk maksimaalselt 500 eurot. Kostja on seisukohal, et talle üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga. Ehitusprojekt puudub kostjal praeguseni. Kui pooltel oleks kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis tasunõude sissenõutavuse eelduseks on iga projekti üleandmine kostjale. Ainus projekt, mis hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti, oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro. Kostja seisukohal, kuna tegemist ei ole valmisprojektidega, siis ei saa küsida nende eest sama suurt tasu. Kostja leiab, et villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüsi maksumuseks on 500 eurot. Ehitusgeoloogiline uuringu ja topo-geodeetiline uurimustöö tegemist ei ole kostjaga kooskõlastatud ning kostjale ei ole uuringuakte (s.o uuringute tulemusi) esitatud. Kostja on seisukohal, et kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3 701 eurot + käibemaks. III Menetluse eelnev käik
3.Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4 441.20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 216.02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771.23 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2 891.96 eurot. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7 275 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5 747.25 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja hagi osalise rahuldamise tulemusena väljamõistetud summad, mille tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2 801.93 eurot ning määras, et nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis. Maakohus muutis hagi tagamise abinõud, tühistas kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot hageja kasuks ja seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3 000 eurot hageja kasuks.
2-17-19444 Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega on Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus tühistatud osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt maakohtu 09.10.2019 otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 441.20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 216.02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse otsustab Tallinna Ringkonnakohtu juhistest tulenevalt maakohus asja uuel läbivaatamisel. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses märkinud, et maakohus on asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel täpsustada järgmiseid asjaolusid. - Hageja väidete kohaselt kuulub ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla ka projektijuhtimise kulu. Kostja on sellele vastu vaielnud ja leiab, et projektijuhtimise kulu pole üldse eelarves eraldi ette nähtud, vaid iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul anda pooltele võimalus oma sellekohaseid seisukohti põhjendada ja tõendada. - Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on poolte vahel jätkuvalt kehtiva lepinguga või saab lepingu lugeda lõppenuks. Kumbki pool ei ole tuginenud lepingu lõppemisele, kuid arvestades, et ligi 6 aastat ei ole poolte vahel mingit koostööd toimunud ning asja materjalist ei nähtu võimalust ja valmisolekut koostööd jätkata, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas leping poolte vahel võib olla lõppenud ja seda pooltega arutada. Sellest sõltub töövõtjal tasunõue tellija vastu. - Maakohtul tuleb välja selgitada, kas praegusel juhul on kostja teinud tahteavalduse, mida võiks tõlgendada VÕS § 655 lg 1 järgse ülesütlemisavaldusena. Juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 alusel, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-171-15, p 15). - Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas pooled on kokku leppinud tööde etapiviisilises tasustamises ja milline on sellekohane poolte kokkulepe ning kas pooled on seda kokkulepet järginud. - Maakohtul tuleb tuvastada, kas kostja oli õigustatud keelduma vaheakti allkirjastamisest ja tasu maksmisest. - Maakohus peab poolte tahteavaldusi ja tõendeid hinnates tegema kindlaks, kui suur on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja väide, et ta ei ole hagejalt vastavaid projekte saanud, ei oma hageja nõude sissenõutavaks muutumise juures tähendust, kui kostja sai need kätte hiljemalt koos hagiavaldusega. Ka juhul, kui pooled ei leppinud otsesõnu kokku töö tegemises ositi, võib hageja tõendada, et ta on akteeritud mahus projekteerimistööd teinud ja tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Harju Maakohtu 16.07.2021 kohtumäärusega asendati Harju Maakohtu 02.01.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, milleks on Sonfase osaühingule (registrikood 12347594) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx Harju maakond, IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr
2-17-19444 EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank tasutud tagatisega summas 28 358.80 eurot (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 80 senti). Viidatud kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 02.01.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, milleks on Sonfase osaühingule (registrikood 12347594) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx Harju maakond, IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks. IV Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS§ 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
5.Hageja 1PARTNER Ehitus OÜ esitas hagi Sonfase OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks, milles hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040.02 eurot, viivise perioodi 04.08.2014 - 29.12.2017 eest 5760.83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördusid M. K. (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos oma elukaaslase J. L.ga 2014. aasta jaanuaris kostja nimel hageja poole sooviga tellida hagejalt eramu projekteerimis- ja ehitustööd xxx asuvale ja kostjale kuuluvale kinnistule. 17.01.2014 edastas hageja esindaja Ü. H. kostja seadusliku esindaja elukaaslasele J. L.le, kes tegutses kostja seadusliku esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusobjektil. 29.01.2014 edastas hageja J. L.le projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku ning ettepaneku valida koostöövorm koos selgitustega. 03.02.2014 teatas J. L., et ta sai hageja poolt edastatud materjalid kätte, konsulteerib nende osas kostja seadusliku esindajaga ning annab teada vastused. J. L. 05.02.2014 e-kirjas on kostja seaduslik esindaja nõustunud kostja nimel eelarvega, ajagraafikuga ning valis hagejaga koostöövormi. Kõikides olulistes küsimustes, mis olid seotud töövõtulepinguga, suhtles ja konsulteeris J. L. alati M. K.iga. Arvestades, et hageja oli eelnevalt esitanud eelarve ning sellele järgnes kostja poolt kiri, kuidas maksta soovitakse, siis on hageja hinnangul mõistlik järeldada, et pooled leppisid
2-17-19444 kokku nii tööde eelarves kui ka nende eest maksmise viisis. Hageja leiab, et kuna hageja oli esitanud kostjale eelarve, pidi kostja aru saama, et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames ehk eelarve oli töövõtulepingu üheks tingimuseks. Pärast eelarve kättesaamist jätkus pooltevaheline koostöö töövõtulepingu täitmiseks. Hageja hinnangul on kostja käitunud ilmselgelt pahatahtlikult, kuna lasi hagejal pärast eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asus peale tööde teostamist väitma, et eelarves olevatele tasudele ei ole ta nõusolekut andnud ning ta ei saa aru, miks hageja esitab arve ja nõuab selle tasumist. Hageja hinnangul, isegi kui eelarve osas kokkulepet ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku leppinud. Hageja selgituste kohaselt on ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustööde tulemusena hageja poolt/hageja vahendusel valminud ja kostjale üle antud järgmised töötulemused Xxx tee osas: ehitusgeoloogiline uuring; topo-geodeetiline uurimustöö; lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks on hageja teostanud projektijuhtimist umbes 10 kuu vältel alates veebruarist 2014. a kuni novembrini 2014. a (projekteerimiskoosolekute korraldamine, nendel osalemine, projektide tellimine/teostamine, nende kooskõlastamine kostjaga ning muutmine/täiendamine, detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine Viimsi vallas, kaasomanikuga probleemide lahendamisel osalemine jne). Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a juuli alguses, mille kohaselt on hageja akteerinud töid summas 21 040.02 eurot. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040.02 eurot. Hageja selgituste kohaselt arvestab ta viivist alates 04.08.2014. Hageja on välja toonud, et ta saatis kostja seaduslikule esindajale sõnumeid seoses 04.07.2014 aktiga, mis hetkeks oli akt kostjale juba esitatud ning millest tulenevalt saabus hageja hinnangul selle alusel tasu maksmise tähtaeg hiljemalt 04.08.2014. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud hageja väljastatud esimest arvet ega andnud hagejale teada, kuidas ta soovib projektiga edasi minna, ei ole projekteerimis- ja ehitustöid lõpule viidud. Hageja ei väida, et konstruktiivne projekt ja eriosade projekt on valmis tehtud projektid, vaid nimetatud tööd on tehtud olulises osas (kasutatavad süsteemid ja materjalid, arvutused, paigutus, mis on projektide sisuline osa) ning seetõttu leiab hageja, et tal on õigus küsida nimetatud tööde eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde üleandmist olemasolevas valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde eest, kuid kostja keeldus tasu maksmisest. Hageja selgituste kohaselt on tehtud projektide osasid kostjal võimalik kasutada edasises eramu projekteerimises ja ehitamises. Hageja on täiendavalt seisukohal, et kostjaga on kooskõlastatud ehitusgeoloogilise ja topo-geodeetilise uuringu tellimine ning mõlemad uuringud olid vajalikud ehitusprojekti ja lammutusprojekti jaoks. Hageja toob välja, et villa energiasüsteemide tasuvuse analüüsi koostamise osas kokkuleppe puudumisele ei ole kostja tuginenud ning eelarves kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgituste kohaselt tellis ta xxx asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti. Kostja selgituste kohaselt oli poolte vahel lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas töövõtukokkulepe sõlmitud. Kostja vaidleb vastu sellele, et J. L. esindas kostja seaduslikku esindajat. Samuti on välistatud, et M. K.i esindamist saab samastada kostja esindamisega ehk hagi on kostja hinnangul esitatud vale isiku vastu. Kostja hinnangul ei olnud poolte vahel kokkulepet eelarve osas, kuivõrd puudub M. K.i poolne tahteavaldus hageja poolt esitatud hinnapakkumise aktsepteerimiseks. Kostja leiab, et kuna puudub kokkulepe töövõtutasus, siis
2-17-19444 peab kostja hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Kostja selgituste kohaselt oli ta nõus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas pidas kostja mõistlikuks tasu suuruseks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindas lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014. a ja juuni - oktoober 2014. a ca 50% ehk maksimaalselt 500 eurot. Kostja leiab, et talle üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga ning ehitusprojekt puudub kostjal praeguseni. Kui pooltel oleks kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis tasunõude sissenõutavuse eelduseks on iga projekti üleandmine kostjale. Kostja on seisukohal, et ainus projekt, mis hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti, oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro ning kuna tegemist ei ole valmisprojektidega, siis ei saa küsida nende eest sama suurt tasu. Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüsi maksumuseks on kostja seisukohal 500 eurot. Ehitusgeoloogiline uuringu ja topo-geodeetiline uurimustöö tegemist ei ole kostjaga tema seisukohal kooskõlastatud ning kostjale ei ole uuringuakte (s.o uuringute tulemusi) esitatud. Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu kostja seisukohal 3 701 eurot + käibemaks. Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4 441.20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 216.02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771.23 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2 891.96 eurot. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7 275 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5 747.25 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja hagi osalise rahuldamise tulemusena väljamõistetud summad, mille tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2 801.93 eurot ning määras, et nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis. Maakohus muutis hagi tagamise abinõud, tühistas kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot hageja kasuks ja seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3 000 eurot hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega on Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus tühistatud osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt maakohtu 09.10.2019 otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 441.20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 216.02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse otsustab Tallinna Ringkonnakohtu juhistest tulenevalt maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kostja on 13.10.2020 tasunud hagejale 6 641.20 eurot.
2-17-19444
6.Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses välja toonud, et maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1 mõttes). Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu täitmisest tuleneva tasunõude. Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Täiendavalt on Tallinna Ringkonnakohus välja toonud, et maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mille osas ringkonnakohtul pole etteheiteid ja mida pole ka kostja ringkonnakohtu menetluses vaidlustanud: kostja tellis hagejalt xxx vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti ning ka tööd seoses xxx ühepere elamu projekteerimisega; kostja poolt oli antud kostja seadusliku esindaja M. K.i elukaaslasele J. L.le volitus pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas; pooled on kokku leppinud ka töövõtu tasus, kuna kostja on 05.02.2014 J. L. poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt 17.01.2014 esitatud eelarvega; lammutusprojekt on valmis ja kostjale üle antud, konstruktiivne projekt ja eriosade projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid; hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 1 tööde teostamise eest perioodil juunijuuli 2014. a, mille kohaselt on hageja akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21 040.02 eurot, millest 13 035 eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4 498.35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud; kostja on akti kätte saanud, kuid ei ole seda allkirjastanud ja keeldus tasumisest.
7.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna ehk täiendavalt ka osas, milles Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega tühistati Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus, millega hagi jäeti rahuldamata. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kohus lähtub asja uuesti hindamisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuses maakohtule antud suunistest ning kohus ei analüüsi ega anna hinnangut asjaoludele, mis on tuvastatud juba varasemalt Harju Maakohtu 09.10.2019 kohtuotsuses ning, millele Tallinna Ringkonnakohtul puuduvad vastavalt 28.05.2020 kohtuotsusele etteheited. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eelneva menetluse jooksul Harju Maakohus tuvastas, et hageja on teostanud aktis märgitud projekteerimistööd ja tegemist on olukorraga, kus hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest vastavalt VÕS § 637 lg-le 3, kuid jättis hagi rahuldamata teostatud projekteerimistööde osas põhjusel, et kostjal ei ole olnud võimalik osaliselt teostatud töid üle vaadata vastavalt VÕS § 637 lg-le 5. Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustunud. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb seega kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku.
2-17-19444
8.Kohus hindab käesolevas otsuses esmalt lepingu kehtivuse küsimust (I), seejärel analüüsib kohus poolte kokkulepet tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks (II), poolte kokkulepet projektijuhtimise kulude hüvitamiseks (III) ning seejärel toob kohus välja lõppjäreldused (IV). I Lepingu kehtivus
9.Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punktide 54-56 kohaselt tuleb tsiviilasja õigeks lahendamiseks selgitada välja, kas tegemist on poolte vahel jätkuvalt kehtiva töövõtulepinguga või saab lepingu lugeda lõppenuks. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul tuleb selgitada välja, kas praegusel juhul on kostja teinud tahteavalduse, mida võiks tõlgendada VÕS § 655 lg 1 järgse ülesütlemisavaldusena. Juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 alusel, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15). Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Töövõtulepingust taganemise korral on töövõtjal võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist. Kui maakohus jõuab asja uuel menetlemisel tulemuseni, et leping ei ole lõppenud, on hagejal kostja vastu lepinguliste tööde tegemise eest tasu nõue siis, kui see on muutunud sissenõutavaks.
10.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis viitaksid hagejapoolsele lepingu rikkumisele, veel vähem olulisele rikkumisele ja kostja ei ole ka kordagi tuginenud sellele, et hageja ei ole enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole lepingut rikkunud ning leping ei ole poolte vahel lõppenud kostja poolse taganemise tõttu ja seda ei saa ka käsitleda lepingust taganemisena, kuivõrd puudub oluline lepingurikkumine. Kohus analüüsib järgnevalt, kas poolte vaheline leping võib olla lõppenud ülesütlemise teel. VÕS § 655 lg 1 sätestab töövõtja õiguse saada kokkulepitud tasu juhul, kui tellija ütleb lepingu üles: töövõtjale tuleb sel juhul maksta kokkulepitud tasu, millest tuleb maha arvata töövõtja poolt ülesütlemise tõttu säästetud kulutused. VÕS § 655 lg-st 2 tuleneb, et eeltoodut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (Riigikohtu 25.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 14). Kostja seisukohal ei ole ta esitanud hagejale VÕS § 655 lg-le 1 vastavat ülesütlemisavaldust ega teinud ka kaudselt sellesisulist avaldust. Ülesütlemine on võimalik muuhulgas formaalsete eelduste täitmisel, sh vastavasisulise tahteavalduse kättesaamine teise poole poolt. Vastavasisulist avaldust ka kostja esitanud ei ole. Kostja arvates ei saa siinkohal kohaldada VÕS § 655 lg-t 1 ning hageja enda välja toodud asjaoludel tuleb kohaldada hoopiski VÕS § 186 p 4. Kostja hinnangul hageja esile toodud asjaoludel loobus kostja ehitustööde teostamise nõudest hageja suhtes ja hageja loobus töövõtutasu nõudest kostja suhtes. Kostja leiab, et pooltel oli kokkulepe lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa taotlemiseks ning antud töö on teostatud, töövõtutasu Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega kostjalt välja mõistetud ja
2-17-19444 kostja poolt hagejale ka praeguseks makstud. Seega on pooltevaheline töövõtuleping lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa taotlemiseks lõppenud kohase täitmisega VÕS § 186 p 1 mõttes. Olukorras, kus pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut kostja kinnistule elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimiseks, ei ole kostja seisukohal poolte vahel töövõtulepingust tulenevat võlasuhet, mida oleks võimalik VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelda. Kohus on seisukohal, et olenemata kostja jätkuvatest vastuväidetest ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu xxx asuva hoone lammutusprojekti tegemiseks ja samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks ning töövõtulepingu tasus lepiti kokku hageja 17.01.2014 esitatud eelarvega. Viidatud asjaolud on tuvastanud varasemalt nii maakohus kui ka ringkonnakohus (ringkonnakohtu otsuse p 42). 2014. aasta juuli alguses esitas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde akti (hagiavalduse lisa 25), mille kohaselt oli hageja akteerinud töid summas 21 040.02 eurot (s.h käibemaks), sealjuures oli tegemist alles projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu esimese vaheakteerimisega ja suurem osa töödest oli lepingu järgi veel ees. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja on kõik akti kohaselt tellitud ja teostatud projekteerimistööd kostjale ülevaatamiseks esitanud ja võimaldanud tööd üle vaadata ning kostja on akti kätte saanud, kuid ei ole seda allkirjastanud ja keeldus tasumisest (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse p 42 ja 45).
11.Hageja on välja toonud ja tõendanud, et ta esitas kostjale ülevaatamiseks või võimaldas üle vaadata kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd. 18.06.2014 e-kirja lisas esitas hageja villa energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi, 18.06.2014 ja 07.07.2014 e-kirjadega esitas hageja eriosade (jahutuse-, vee, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide) eskiisprojektid, 17.11.2014 e-kirja lisas on esitatud lammutusprojekt ja 27.05.2014 e-kirja lisas lammutusluba. Konstruktiivse projektiga oli kostjal võimalus tutvuda projekteerimise koosolekutel. Samuti on kostjale kättesaadavad olnud ehitusgeoloogiline uuring ja topogeodeetiline uurimistöö, mis oma iseloomult on projekteerimistööde aluseks olevad tehnilised dokumendid. Kostjal oli võimalik tutvuda kõigi tellitud projekteerimistööde tulemustega ka kohtumenetluse raames. Hageja on kostjale tasumata arve kohta korduvalt saatnud sõnumeid ja meeldetuletusi, pidanud kirjavahetust kostjaga ja tema lepingulise esindajaga ning esitanud nõudeavalduse kohustuse täitmiseks. Kostja lepinguline esindaja on ka kinnitanud, et hagejal on õigus lammutusprojekti ja hageja esindaja Ü. H. asjaajamiskulude eest tasu saada (29.12.2017 lisad 21, 24, 25, 26, 27, 28). Seoses töövõtutasu maksmata jätmisega peatus poolte vahel koostöö töövõtulepingu alusel tööde tegemiseks ning hageja väljendas kostjale, et töödega jätkatakse siis, kui tasumata arve on makstud (29.12.2017 hagiavalduse lisad 24, 25 ja 26). Kohus leiab, et teostatud tööde eest tasumata jätmisega, seejärel hageja töö edasise teostamise ja maksmata arvega seotud kirjadele ja meeldetuletustele vastamata jätmisega, mis viis lõppastmes poolte, kui lepingupartnerite, koostöö ja suhtlemise katkemiseni, tegi kostja hagejale kaudse tahteavalduse, mis on tõlgendatav töövõtulepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Kohus selgitab, et VÕS-is ei ole ülesütlemisavaldusele vorminõuet ette nähtud, seega saab lepingu üles öelda mh teisele lepingupoolele kaudse ülesütlemisavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (Riigikohtu 22.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09, p 14). Kaudne ülesütlemisavaldus on selline, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (Riigikohtu 21.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 12). Lepingu lõpetamise tahte tuvastamiseks ei pea poolte vahel
2-17-19444 esinema mingis kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, kui pooled on faktiliselt lõpetanud lepingujärgsete kohustuste täitmise. Viimasel juhul, kui esinevad asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata, saab järeldada lepingu lõpetamise tahet (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 20). Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, kuid faktiliselt on pooled lepingu täitmise lõpetanud. Poolte vahel ei ole üle kuue aasta mingit koostööd toimunud, samuti ei ole võimalust ega valmisolekut koostöö jätkamiseks (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse p 54). Kostja oli teadlik, et hageja ei jätka lepingu alusel tööde teostamisega enne, kui maksmata arve on tasutud. Sellele vaatamata keeldus kostja töid vastu võtmast ja hagejale tehtud tööde eest maksmast. Hagiavalduse lisadena 24-26 on esitatud mitmed hageja kirjad seoses tehtud tööga, edasiste tegevustega töövõtulepingu alusel ja ka maksmata arve tasumisega, millele kostja ei andnud tagasisidet. Esimest korda vastas kostja sisuliselt hagejale alles 20.11.2017 (so. rohkem kui kolm aastat peale hageja tehtud töö ja arve esitamist kostjale) oma lepingulise esindaja vahendusel, milles tunnistas tehtud töö tegemist ja hageja õigust teatavale summale (29.12.2017 hagiavalduse lisa 28), kuid ka sellest ei ole loetav soovi poolte varasema töövõtulepinguga jätkata.
12.Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut kogumis arvestades mõista kostja tahet soovina tuua kaasa õiguslik tagajärg, et hageja ei jätkaks lepingu täitmist. Kostja lepingu täitmise lõpetamise tahet kinnitab ka varasemas menetluses läbivalt esitatud kostja seisukoht, mille kohaselt sõlmiti poolte vahel töövõtuleping vaid lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas ning muus osas kokkulepe puudub (kostja 20.05.2019 menetlusdokumendi punkt 5 ja kostja 04.09.2018 arvamuse punkt 2.2). Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus kinnitas, et töövõtuleping sõlmiti nii lammutusprojekti kui ka elamu projekteerimise ja ehitamise osas (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkt 42), kuid viidatud kostja seisukohast nähtub, et kostja eitas kokkuleppe olemasolu, seega selgelt puudus temal tahe kokkulepet järgida. Kostja on enda käitumisega näidanud, et ta ei soovi töövõtulepingu alusel koostööd jätkata ega soovi, et hageja jätkaks lepingu täitmist, seega on kostja väljendanud lepingu lõpetamise tahet, mis on tõlgendatav kaudse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 655 lg 1 järgi. VÕS § 655 lg 1 alusel ei ole töövõtulepingu ülesütlemise korral tähtsust sellel, kas kostja on tööd vastu võtnud. Kokkulepitud tasu nõudmiseks peab hageja tõendama vaid seda, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokku lepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15). Hageja nõuab tasu töövõtulepingu ja kostjaga kokku lepitud eelarve alusel teostatud tööde eest ning ringkonnakohus on nii töövõtu kui ka eelarve osas kokkulepped juba tuvastanud (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkt 42). Eeltoodust tulenevalt hageja teostas tööd töövõtulepingus ja lepingu täitmise käigus kostjaga kokkulepitud tingimustele vastavalt ning akteeris ja esitas teostatud tööde eest arve kostjaga kokkulepitud eelarve järgi.
13.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tuvastatud on poolte tööde teostamise ja tasu maksmise kokkulepped ja seega on hagejal õigus kostjalt VÕS § 655 lg 1 järgi kokkulepitud tasu nõuda. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et hageja teostas tööd ja andis need ka kostjale üle, mistõttu on kostjal tasumiskohustus sõltumata VÕS § 655 lg 1 kohaldamisest. Seejuures oli kokku lepitud tööde etapiviisilises tasustamises, mida kohus hindab ja põhjendab alljärgnevalt.
2-17-19444
II Poolte kokkulepe tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et kõik eelarvejärgsed tööd ei ole teostatud ja hageja nõuab kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist. Kohus leiab, et ehitustööde puhul on üldjuhul tavapärane, et pooled lepivad kokku tööde etapiviisilises vastuvõtmises. Kui etapiviisiline vastuvõtmine toimub teatava ajaperioodi tagant, tunnistab tellija vastava perioodi töid vastu võttes üldjuhul, et tema hinnangul on vastava perioodi jooksul teostatud vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööd. Sellist tööde lõplikule vastuvõtmisele eelnevat tööde etapilise vastuvõtmise protsessi nimetatakse ehituslepingute puhul akteerimiseks. Akteerimise peamine eesmärk on tuvastada töövõtja poolt teatava akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ning nende osakaal kogu lepingu alusel teostamisele kuuluvate tööde hulgast, mille alusel määratakse reeglina töövõtjale akteerimisperioodi jooksul teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa lepingujärgsest tasust. Vaheetapi vastuvõtmise õiguslik tähendus sõltub pooltevahelisest lepingust. Tööde etapiviisilise vastuvõtmise ja vaheetappide kokkuleppimise eesmärk on reeglina üksnes soov tuvastada töövõtja poolt vahetappide raames teostatud tööde maht, et võtta seda arvesse töövõtjale tasu maksmiseks osamaksete tegemise (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne 2021, § 637. Tasu maksmise kohustus). Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkti 59 järgi tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas pooled on kokku leppinud tööde etapiviisilises tasustamises ja milline on sellekohane poolte kokkulepe ning kas pooled on seda kokkulepet järginud. Kohus on käesolevas otsuses punktides 9 – 13 leidnud, et hagejal on õigus nõuda töövõtutasu VÕS § 655 lg 1 järgi, mistõttu ei oma hageja tasunõude tuvastamisel tähtsust poolte kokkulepped etapiviisilise tasustamise kohta. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et leping ei ole lõppenud, on hagejal siiski tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue esimese teostatud tööde akti alusel, sest esimeses teostatud tööde aktis akteeritud tööd on vastavalt kokkuleppele teostatud ja kostjale üle antud ning pooled on akteeritud tööde eest tasumises kokku leppinud. Viimases väljendub poolte kokkulepe tööde etapiviisilise tasustamise kohta.
15.Pooltel oli kokkulepe vastavalt hinnapakkumisele tööde teostamises kui ka tööde eest tasu maksmises, sh maksmise viisis. Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuse punktis 42 lugenud maakohtu poolt õigesti tuvastatuks asjaolu, et pooled leppisid kokku 17.01.2014 hageja esitatud töövõtulepingu eelarves. Hageja on teostanud ja akteerinud tööd vastavalt kokkulepitud eelarvele ning teostatud tööde eest tasu nõudnud. Kostja on tasu maksmise kohustuse omaks võtnud. Hageja 06.11.2014 e-kirjas kostjale (hageja 18.05.2018 menetlusdokumendi lisa 1) osundab hageja selgelt kokkuleppele kokku lepitud eelarve alusel töövõtutasu etapiviisilises tasustamises, selgitades 01.07.2014 esitatud arve kohta varasemalt poolte vahel kokkulepitut, et: „1. Rahaline pool. Akt esitatud summas 23700+km (projekteerimise osaliselt ja projekteerimise juhtimine). Kokkulepe oli 70% teeme arve ja 30% - 5 soodustust teeme
2-17-19444 teistmoodi. Ehk arve on 12273,35+km=14728,01 ja teine osa 4997* Arve esitatud 04.07.2014.“ Hageja esindaja Ü. H. viitab poolte varasemale kokkuleppele tasumise suhtes. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et pooled pidid olema maksmise tingimusi arutanud ja nendes kokkuleppele jõudnud.
16.Täiendavalt poolte kokkulepet etapiviisilise tasustamise kohta kinnitab asjaolu, et kostja on tunnistanud ja nõustunud sellega, et temal on esimese etapi tööde eest tasu maksmise kohustus. Asjaolu, et kostja on kohustatud hagejale teostatud tööde eest töövõtutasu maksma, on kinnitanud kostja esindaja 20.11.2017 e-kirjas (29.12.2017 hagiavalduse lisa 28): “M. K. on mulle kinnitanud, et ta on nõus maksma 1Partner Ehitus OÜ-le töövõtutasu nii lammutusprojekti kui ka Ü. H. poolse asjaajamise eest, kuid probleemiks on nõutud tasu suurus, millises M.K.i kinnitusel kokku ei lepitud. Kuivõrd tasus kokku ei lepitud ja see ei ole ka tavapärases suuruses, siis on ta seni keeldunud selle maksmisest.“ VÕS § 637 lg 4 teine lause sätestab, et kui töövõtulepinguga on kokku lepitud töö üle andmine ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel oli kehtiv töövõtuleping, mille üheks osaks oli vaidlusaluste tööde teostamine. Eelviidatud kostja esindaja e-kirjast nähtub, et kostja on vaidlustanud vaid tasunõude summa, aga mitte teostatud tööde osa eest tasu saamise õiguse kui sellise. Teostatud tööde eest tasunõuet tunnistades on kostja tunnistanud enda kohustust tasuda osa eest. Eeltoodust saab kohtu seisukohal VÕS § 367 lg 4 teise lause järgi järeldada, et töövõtulepingu hind oli määratud ositi ja seega oli ka tööde üle andmine määratud ositi ning pooled olid kokku leppinud tööde etapiviisilises tasustamises. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tasunõue sõltub töövõtulepingus kokku lepitud tööde täielikust teostamisest. Vastupidi, kostja on varasemalt järjepidevalt eitanud mistahes kokkulepete sõlmimist peale lammutusprojektiga seotud tegevuste. Asjaolust, et kostja ei soovinudki töövõtulepinguga kokku lepitud tööde lõpuni teostamist, ei saa hageja tasunõuet seada sõltuvusse tööde lõplikust valmimisest.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et kõik eelarvejärgsed tööd ei ole teostatud. Hageja nõuab kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist ja kostja, vaidlustades vaid tasu suuruse, on akteeritud tööde eest tasu maksmise kohustuse omaks võtnud. Seega pooled vaidlevad akti alusel teostatud tööde tasunõude suuruse üle ja tasu maksmise kohustus iseenesest ei ole vaidluse all, millest tulenevalt ei ole vaidluse all ka poolte kokkulepe etapiviisilise tasustamise kohta. Etapiviisilise tasustamise kokkuleppe sisu on hageja kirjeldanud viidatud 06.11.2016 e-kirjas kostjale. Hageja on seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuse punktis 45 lugenud tõendatuks, et kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd on kostjale ülevaatamiseks esitatud ning kostja ei ole teatanud puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes. Järelikult puuduvad alused tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 järgi. Kuna akteeritud tööd on kostja poolt vastuvõetuks loetud ja poolte vahel oli kokkulepe
2-17-19444 etapiviisilises tasustamises, muutus hageja tasunõue VÕS § 637 lg 4 teise lause järgi sissenõutavaks vastavate tööde vastuvõtmisel. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punktis 64 selgitab kohus, et isegi juhul, kui pooled ei leppinud otsesõnu kokku töö tegemises ositi, võib hageja tõendada, et ta on akteeritud mahus projekteerimistöid teinud ja tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud, et hageja on teostanud ja kostjale üle vaatamiseks esitanud kõik aktis akteeritud tööd. VÕS § 643 kohaselt peab tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, viivitamata tehtud töö üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, et töö ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja on kostjale üle vaatamiseks esitanud lepingutingimustele vastavad tööd.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe tööde etapiviisilises tasustamises ja hageja nõudis vastavalt kokkuleppele esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasu, mille maksmisest on kostja põhjendamatult keeldunud. Kohtu hinnangul oli isegi juhul, kui poolte vahel ei olnud selgesõnalist kokkulepet etapiviisilises tasustamises, see tulenevalt lepingu olemusest tavapärane ja kostjal oli kohustus temale ülevaatamiseks esitatud tööd vastu võtma. Kohus on seisukohal, et tuvastatud on akteeritud tööde teostamine ja kostjale ülevaatamiseks esitamine ning puuduvad mistahes alused tööde vastuvõtmisest keeldumiseks, seega on kostja põhjendamatult keeldunud tööde vastu võtmisest ja hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud poolte kokkuleppe töövõtulepingu eelarves ning teostatud tööd akteeriti vastavalt kokkulepitud eelarvele, seega on põhjendatud ka hageja tasunõude suurus. III Projektijuhtimise kulu
19.Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkti 50 kohaselt peab hageja põhjendama väidet, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla kuulub ka projektijuhtimise kulu. Hageja on selgitanud, et on töövõtulepingu täitmise käigus teostanud projektijuhtimist umbes 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (29.12.2017 hagiavalduse lisa 3 punkt 5.3.1, hageja 02.05.2019 seisukoha punktis 2.1.1 tabel ja selles viidatud lisad). Kostja ei ole projektijuhtimise teostamise kohta vastuväiteid esitanud ja seega tuleb see lugeda tõendatud asjaoluks, mille üle puudub vaidlus, nagu on varasema Harju Maakohtu 09.10.2019 otsuse punktis 31 tuvastanud. Ringkonnakohus on tuvastatuks lugenud poolte kokkuleppe hageja poolt 17.01.2014 esitatud töövõtulepingu eelarves. Kokkulepitud eelarves ei ole eraldi projektijuhtimise kulurida märgitud, samuti ka kostjale esitatud teostatud ehitustööde aktis (29.12.107 hagiavalduse lisa 25). Mõlemas dokumendis on kuluridadena märgitud projekteerimine, erinevad ehitustööd ja ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve summas
2-17-19444 21 040.02 eurot (sh käibemaks), millest 13 035 eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4 498.35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud. Asjaolu, et hageja on lepingu alusel projektijuhtimist teostanud ning kokkulepitud eelarves eraldi projektijuhtimise kulurida märgitud ei olnud, pidi projektijuhtimise tasu kuuluma teostatud tööde aktis akteeritud projekteerimise või ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulurea alla. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles osas, et projektijuhtimine on olulisel määral ja kohati eristamatult seotud projekteerimisega, samas kuuluvad projektijuhtimise alla ka tegevused, mida ei saa pidada projekteerimise toiminguks, näiteks kostja lepingulise esindajaga kirjavahetuse pidamine, kostja esindamine vaidluses kaasomanikuga jms. Projektijuhtimise ebaselge mõiste ja kohati projekteerimisega eristamatu seose tõttu ei ole alati võimalik üheselt määrata, missuguste tegevuste korral on tegemist just projektijuhtimise teostamisega. Seda kinnitab asjaolu, et hageja esindaja Ü. H.le on erinevates töövõtulepingu dokumentides viidatud kui ehitajale, projekteerijale või projektijuhile. Viidatud põhjustel on tulenevalt projektijuhtimise olemusest eelarves eraldi projektijuhtimise kulurea üle arvestuse pidamine problemaatiline, mistõttu on hageja põhjendatult eelarvesse projektijuhtimise kulurea asemel märkinud ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea, mille alla kuulub ka projektijuhtimise kulu.
20.Pooled olid eelarves kokku leppinud nii projekteerimise kui ka ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest maksmises ja hageja akteeris teostatud tööd kooskõlas kokkulepitud eelarvega. Teostatud tööde akti järgi oli korraldus- ja üldkulude reas ette nähtud tegevusi teostatud 5% ulatuses lepingu kogumahust, seega on põhjendatud ka hageja tasunõue 5% ulatuses ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest, s.o 4 498.35 eurot (käibemaksuta) ning kostja on kohustatud kokkulepitud eelarve alusel teostatud tööde eest tasuma (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkt 49). Kostja on leidnud, et projektijuhtimise kulu pole üldse eelarves eraldi nähtud, vaid iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu. Kohus leiab, et isegi kui puudus kokkulepe selle kohta, et projektijuhtimise tasu oli ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulureas, siis ei saa sellest järeldada kostja seisukohta, et iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu, sest vastavat kokkulepet pooled sõlminud ei ole. Juhul, kui asuda seisukohale, et kokkulepet projektijuhtimise tasu osas ei olnud, kuulub maksmisele tavaline tasu VÕS § 637 lg 1 järgi. Kohtule esitatud riikliku eksperdi arvamuse punkti 2.7 kohaselt on kirjeldatud projektijuhtimise tegevuste eest tavaline või mõistlik tasu 36 000 eurot (sh käibemaks) ja tehtud tööde eest kokku 41 832 eurot (sh käibemaks). Hageja on 18.05.2018 seisukohale lisanud teiste ehitusettevõtjate hinnapakkumised kõnealuste projekteerimistööde teostamiseks (hageja 18.05.2018 seisukoha p 2.4 ja lisad 2 ja 3). Viidatud dokumentide kohaselt oli teostatud projekteerimistööde tavapäraseks hinnaks ligikaudu 30 000 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nii ekspertarvamuses teostatud tööde iga osa hinnapakkumisest eraldi kui ka kõikide tööde tervikpakkumusest lähtudes on hageja igal juhul nõudnud akteeritud tööde eest töövõtutasu oluliselt väiksemas summas võrreldes vastavate tööde tavalise tasuga, seega on hageja tasunõude summa põhjendatud ja mõistlik.
IV Lõppjäreldused
2-17-19444
22.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et teostatud tööde eest tasumata jätmisega ning sellele järgnenud hageja töö edasise teostamise ja maksmata arvega seotud kirjadele ja meeldetuletustele vastamata jätmisega, mis viis lõppastmes poolte kui lepingupartnerite koostöö ja suhtlemise katkemiseni, tegi kostja hagejale kaudse tahteavalduse, mis on tõlgendatav töövõtulepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et tuvastatud on kokkulepped tööde teostamise ja tasu maksmise kohta, seega on hagejal õigus kostjalt VÕS § 655 lg 1 järgi kokkulepitud tasu nõuda. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et hageja teostas tööd ja andis need ka kostjale üle, mistõttu on kostjal tasumiskohustus sõltumata VÕS § 655 lg 1 kohaldamisest. Seejuures oli kokku lepitud tööde etapiviisilises tasustamises ning ka asjaolu, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla kuulub ka projektijuhtimise kulu.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja 1PARTNER Ehitus OÜ hagi kostja Sonfase OÜ vastu kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele jõustunud Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega väljamõistetud põhivõlgnevusele täiendavalt põhivõlgnevus summas (arvutuskäik 21 040.02 eurot – 4 441.20 eurot) 16 598.82 eurot (kokku summas 21 040.02 eurot) ja täiendavalt viivis võlasumma tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 summas (arvutuskäik 5 760.83 eurot – 1 216.02 eurot) 4 544.81 eurot (kokku summas 5 760.83 eurot) ning edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
VI Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. VII Menetluskulude kindlaksmääramine
2-17-19444 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.