1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Sonfase OÜ apellatsioonkaebus, hind 22 471, 54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tambet Toomela ja vandeadvokaadi abi Artjom Luik Kostja Sonfase OÜ (registrikood 12347594), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
1.1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Sonfase OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040, 02 eurot, viivise perioodi 04.08.2014 – 29.12.2017 eest summas 5760,83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördusid MK (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) ja tema elukaaslane JL 2014. aasta jaanuaris hageja poole sooviga tellida hagejalt eramu projekteerimisja ehitustööd XXX asuvale ja kostjale kuuluvale kinnistule. Hageja esindaja ÜH edastas 17.01.2014 kostja seadusliku esindaja elukaaslasele JL-le, kes tegutses kostja seadusliku esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. 29.01.2014 edastas hageja JL-le projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku ning ettepaneku valida koostöövorm koos selgitustega. 03.02.2014 teatas JL, et sai hageja poolt edastatud materjalid kätte, konsulteerib nende osas kostja seadusliku esindajaga ning annab teada vastused. JL 05.02.2014 e-mailist nähtuvalt nõustus kostja seaduslik esindaja kostja nimel eelarve ja ajagraafikuga ning valis hagejaga koostöövormi. JL tegutses kostja seadusliku esindaja nimel ning tema korralduste alusel. Seetõttu tuli lugeda kõiki JL tahteavaldusi tehtuks kostja seadusliku esindaja eest ning kostja nimel. Kuna hageja esitas kostjale eelarve, millele järgnes kostja poolt kiri, kuidas maksta soovitakse, siis oli mõistlik järeldada, et pooled leppisid kokku nii tööde eelarves kui ka nende eest maksmise viisis. Kuna hageja esitas kostjale eelarve, pidi kostja aru saama, et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames. Pärast kostja nõustumist eelarve ja ajagraafikuga ning koostöövormi valimist, asus hageja täitma projekteerimis- ja ehitustöid. Tööde tulemusena valmisid ja anti kostjale üle järgnevad töötulemused Rohuneeme tee 47 osas: ehitusgeoloogiline uuring, topo-geodeetiline uurimustöö, lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks, konstruktiivne ja eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid) ja villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks eelnevale teostas hageja umbes 10 kuu vältel (veebruar 2014 kuni november 2014) projektijuhtimist. Projektijuhtimise käigus tegi kostja järgnevaid toiminguid: projekteerimiskoosolekute korraldamine ja nendel osalemine, projektide tellimine ja teostamine, nende kooskõlastamine kostjaga ning nende muutmine ja täiendamine, detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine Viimsi vallas, kaasomanikuga probleemide lahendamisel osalemine. Kostja käitus pahatahtlikult lastes hagejal pärast eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asudes peale tööde teostamist väitma, et ta ei andnud nõusolekut eelarves olevatele tasudele ning ei mõista, miks hageja arve esitas ja selle tasumist nõudis. Isegi kui eelarve osas kokkulepet ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku leppinud. Hageja esitas kostjale juulis 2014 teostatud tööde akti, mille kohaselt akteeris hageja töid summas 21 040,02 eurot. Vaatamata poolte peetud kirjavahetusele seoses tasu maksmisega, ei tasunud kostja hagejale tehtud tööde eest. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040,02 eurot. Hageja arvestas viivist alates 04.08.2014. Hageja saatis kostja seaduslikule esindajale 04.07.2014 sõnumeid seoses esitatud aktiga. Aktis märgitud tasu maksmise tähtaeg oli hiljemalt 04.08.2014. Kostja vastuväidetele vastas hageja, et ta ei viinud projekteerimis- ja ehitustöid lõpule seetõttu, et kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele hageja väljastatud esimest arvet ega teatanud hagejale, kuidas ta soovib projektiga edasi minna. Kostja teadis, et kokkulepitud projektis tegutseb hageja peatöövõtjana ning hakkab tellima töid alltöövõtjatelt. Hageja ei väitnud, et konstruktiivne projekt ja eriosade projekt olid valmis tehtud projektid. Kuigi
nimetatud töid ei tehtud lõpuni, tehti need siiski olulises osas ning seetõttu oli hagejal õigus küsida tööde eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde üleandmist olemasolevas valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde eest, kuid kostja keeldus tasu maksmisest. Kõigi hageja poolt kostjale tehtud tööde osas oli pooltel kokkulepe nende tegemiseks, vastavad tööd olid kostjaga kooskõlastatud ning kõigi tööde tulemused anti kostjale üle. Eelarves kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tellis XXX asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti. Puudus vaidlus selle üle, et lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel töövõtukokkulepe. Kostja vaidles vastu sellele, et JL esindas kostja seaduslikku esindajat. Samuti välistas kostja, et MK esindamist saab samastada kostja esindamisega. Poolte vahel ei olnud kokkulepet ehituseelarve osas (hagiavalduse lisa nr 2.1.). Puudus MK poolne tahteavaldus hageja poolt esitatud hinnapakkumise aktsepteerimiseks. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja nõustus ehituseelarvega. Kuna puudus kokkulepe töövõtutasus, siis pidi kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Kostja nõustus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas pidas kostja mõistlikuks tasuks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindas lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014 ja juuni-oktoober 2014 maksimaalselt 500 eurot. Kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga. Kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis oleks tasunõude sissenõutavuse eelduseks iga projekti üleandmine kostjale. Ainus projekt, mille hageja kostjale valmiskujul üle andis, oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro. Kuna tegemist ei olnud valmisprojektidega, siis ei saanud hageja küsida nende eest sama suurt tasu. Konstruktiivse projekti ja eriosade projekti joonised koostati projekteerija mitte hageja poolt ja tegemist ei olnud projekteerimistöö lõppresultaadiga. Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüsi maksumuseks hindas kostja 500 eurot. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga ehitusgeoloogilise uuringu ja topo-geodeetilise uurimustöö tegemist ning ei esitanud kostjale uuringute tulemusi. Topo-geodeetilise uuringu järele puudus vajadus. Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3701 eurot, millele lisandus käibemaks. Menetlusele eelnev käik
4.Maakohus rahuldas 09.10.2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4441,2 eurot, 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 1216,02 eurot ning viivise alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja palus 08.11.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Ringkonnakohus tühistas 28.05.2020 otsusega maakohtu 09.10.2019 otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus jõustus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4441,20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks
muutunud viivis 1216,02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu 28.11.2022 otsus
7.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt põhivõlgnevuse summas 16 598,82 eurot ja viivise võlasumma tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 4 544,81 eurot ja edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Kohus hindas käesolevas asjas esmalt lepingu kehtivuse küsimust, seejärel analüüsis poolte kokkulepet tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks ja poolte kokkulepet projektijuhtimise kulude hüvitamiseks. Lepingu kehtivus
8.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Käesoleval juhul ei esinenud asjaolusid, mis viitasid hagejapoolsele lepingu rikkumisele. VÕS § 655 lg 1 sätestab töövõtja õiguse saada kokkulepitud tasu juhul, kui tellija ütleb lepingu üles. Juhul, kui kostja ütles lepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel, oli töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest arvati maha see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Olenemata kostja vastuväidetest, puudus vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu XXX asuva hoone lammutusprojekti tegemiseks ja samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks. Töövõtulepingu tasus lepiti kokku hageja 17.01.2014 esitatud eelarvega. 2014. aasta juulis esitas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde akti (hagiavalduse lisa 25), mille kohaselt akteeris hageja töid summas 21 040.02 eurot (s.h käibemaks). Hageja esitas kõik akti kohaselt tellitud ja teostatud projekteerimistööd kostjale ülevaatamiseks ja võimaldas tööd üle vaadata. Kostja sai akti kätte, kuid ei allkirjastanud seda ja keeldus tööde eest tasumisest. Kohus leidis, et teostatud tööde eest tasumata jätmisega, hageja kirjadele ja meeldetuletustele vastamata jätmisega, mis viis poolte koostöö ja suhtlemise katkemiseni, tegi kostja hagejale kaudse tahteavalduse, mis oli tõlgendatav töövõtulepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 tähenduses. VÕS-i kohaselt ei ole ülesütlemisavaldusele vorminõuet ette nähtud. Seega sai lepingu üles öelda mh teisele lepingupoolele kaudse ülesütlemisavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul ei sõlminud pooled kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, kuid lõpetasid faktiliselt lepingu täitmise. Poolte vahel puudus koostöö üle kuue aasta, samuti puudus võimalus ja valmisolek koostöö jätkamiseks. Kostja keeldus töid vastu võtmast ja hagejale tehtud tööde eest maksmast. Sellega näitas kostja, et ta ei soovinud töövõtulepingu alusel koostööd jätkata ega soovinud, et hageja jätkaks lepingu täitmist. Seega väljendas kostja lepingu lõpetamise tahet, mis oli tõlgendatav kaudse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 655 lg 1 järgi. VÕS § 655 lg 1 alusel ei ole töövõtulepingu ülesütlemise korral tähtsust sellel, kas kostja võttis tööd vastu. Kokkulepitud tasu nõudmiseks pidi hageja tõendama, et tööd, mille eest tasu nõuti, olid lepingus kokku lepitud ja nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suuruse. Hageja nõudis tasu töövõtulepingu ja kostjaga kokku lepitud eelarve alusel teostatud tööde eest. Eeltoodust tulenevalt teostas hageja tööd töövõtulepingus ja lepingu täitmise käigus kostjaga kokkulepitud tingimustele vastavalt ning akteeris ja esitas teostatud tööde eest arve kostjaga kokkulepitud eelarve järgi. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 655 lg 1 järgi kokkulepitud tasu. Kohus leidis siiski, et eeltoodule vaatamata teostas hageja tööd ja andis need kostjale üle, mistõttu oli kostjal tasumiskohustus sõltumata VÕS § 655 lg 1 kohaldamisest. Poolte kokkulepe tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks
9.Puudus vaidlus selle üle, et hageja ei teostanud kõiki eelarvejärgsed töid ja hageja nõudis kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist. Kohus tuvastas, et hagejal oli õigus nõuda töövõtutasu VÕS § 655 lg 1 järgi, mistõttu ei omanud hageja tasunõude tuvastamisel tähtsust poolte kokkulepped etapiviisilise tasustamise kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et lepingut ei lõpetatud, oli hagejal siiski tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue esimese teostatud tööde akti alusel, sest esimeses teostatud tööde aktis akteeritud tööd teostati vastavalt kokkuleppele ja anti kostjale üle. Pooled leppisid akteeritud tööde eest tasumises kokku. Täiendavalt kinnitas poolte kokkulepet etapiviisilise tasustamise kohta asjaolu, et kostja tunnistas ja nõustus, et tal oli esimese etapi tööde eest tasu maksmise kohustus. VÕS § 637 lg 4 teine lause sätestab, et kui töövõtulepinguga on kokku lepitud töö üle andmine ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte kehtis töövõtuleping, mille üheks osaks oli vaidlusaluste tööde teostamine. Kostja vaidlustas vaid tasunõude summa ja mitte teostatud tööde eest tasu saamise õiguse. Tasunõuet tunnistades tunnistas kostja enda kohustust tasuda osa eest. Seega järeldas kohus VÕS § 637 lg 4 teise lause järgi, et töövõtulepingu hind määrati ositi, samuti määrati ositi tööde üleandmine ning pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises tasustamises. Puudus vaidlus selle üle, et hageja ei teostanud kõiki eelarvejärgsed töid. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd esitati kostjale ülevaatamiseks ning kostja ei teatanud puudustest esitatud töödes. Seega puudusid alused tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja tööd tuli lugeda VÕS § 638 järgi vastuvõetuks. Kuna akteeritud tööd loeti kostja poolt vastuvõetuks ja poolte vahel oli kokkulepe etapiviisilises tasustamises, muutus hageja tasunõue VÕS § 637 lg 4 teise lause järgi sissenõutavaks vastavate tööde vastuvõtmisel. VÕS § 643 kohaselt peab tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, viivitamata tehtud töö üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja ei esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Seega esitas hageja kostjale üle vaatamiseks lepingutingimustele vastavad tööd. Projektijuhtimise kulu
10.Kokkulepitud eelarves ja teostatud ehitustööde aktis puudus eraldiseisev projektijuhtimise kulurida. Mõlemas dokumendis märgiti kuluridadena projekteerimine, erinevad ehitustööd ja ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud. Et hageja teostas projektijuhtimist ning kokkulepitud eelarves eraldi projektijuhtimise kulurida märgitud ei olnud, pidi projektijuhtimise tasu kuuluma teostatud tööde aktis akteeritud projekteerimise või ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulurea alla. Käesoleval juhul oli projektijuhtimine olulisel määral seotud projekteerimisega. Projektijuhtimise ebaselge mõiste ja kohati projekteerimisega eristamatu seose tõttu ei olnud võimalik üheselt määrata, missuguste tegevuste korral oli tegemist projektijuhtimise teostamisega. Tulenevalt projektijuhtimise olemusest oleks eelarves eraldi projektijuhtimise kulurea üle arvestuse pidamine olnud problemaatiline. Seega märkis hageja põhjendatult eelarvesse projektijuhtimise kulurea asemel ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea, mille alla kuulus ka projektijuhtimise kulu. Pooled leppisid eelarves kokku nii projekteerimise kui ka ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest maksmises ja hageja akteeris
teostatud tööd kooskõlas kokkulepitud eelarvega. Teostatud tööde akti järgi oli korraldus- ja üldkulude reas ette nähtud tegevusi teostatud 5% ulatuses lepingu kogumahust. Seega oli hageja tasunõue 5% ulatuses ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest (4 498.35 eurot käibemaksuta) põhjendatud. Kostja pidi kokkulepitud eelarve alusel teostatud tööde eest tasuma. Kostja sõnul ei olnud projektijuhtimise kulu eelarves eraldi nähtud, vaid iga kulurida hõlmas endas ka projektijuhtimise tasu. Kohus leidis, et isegi kui puudus kokkulepe selle kohta, et projektijuhtimise tasu oli ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulureas, ei saanud sellest järeldada, et iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu, sest vastavat kokkulepet pooled ei sõlminud. Juhul, kui asuda seisukohale, et kokkulepet projektijuhtimise tasu osas puudus, kuulus maksmisele tavaline tasu VÕS § 637 lg 1 järgi. Kohtule esitatud riikliku eksperdi arvamuse kohaselt oli projektijuhtimise tegevuste eest tavaline või mõistlik tasu 36 000 eurot (sh käibemaks) ja tehtud tööde eest kokku 41 832 eurot (sh käibemaks). Hageja nõudis akteeritud tööde eest töövõtutasu oluliselt väiksemas summas võrreldes vastavate tööde tavalise tasuga. Seega oli hageja tasunõude summa põhjendatud ja mõistlik. Kostja apellatsioonkaebus
11.Kostja palus tühistada maakohtu 28.11.2022 otsuse täies ulatuses ja teha uus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Asjaolude ebapiisava tuvastamise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et kostja väljendas lepingu lõpetamise tahet, mis oli tõlgendatav kaudse ülesütlemisavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 ja VÕS § 655 lg 1 järgi. Kostja tõendas, et ta ei öelnud töövõtulepingut VÕS § 655 lg 1 alusel üles, vaid hageja loobus ehitustööde teostamisest. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 655 lg
1.Antud juhul pidi kohus kohaldama VÕS § 186 p-i 4, mille alusel lõpeb võlasuhe võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. Käesoleval juhul loobus kostja ehitustööde teostamise nõudest hageja suhtes ja hageja loobus töövõtutasu nõudest kostja suhtes. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et pooled sõlmisid töövõtulepingu nii hoone lammutusprojekti tegemiseks kui ka samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks. Hageja ja kostja vaheline koostöö piirdus lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega, mille eest tasumisest kostja ei keeldunud. Kõigi hageja teostatud toimingute eest oli mõistlik hind 3701 eurot, millele lisandus käibemaks. Antud summa osas jõustus kohtuotsus ning selle osas apellatsioonmenetlust ei toimunud. Pooled ei sõlminud töövõtulepingut XXX asuvale kinnistule elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks. Maakohus ei tuvastanud, millest nähtus kostja tahteavaldus hageja poolt 17.01.2014 esitatud pakkumise aktsepteerimiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja faktiliste väidetega ja rikkus seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1. Maakohtu otsus polnud seaduslik ja põhjendatud. Olukorras, kus pooled ei sõlminud töövõtulepingut kinnistule elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks, oli ebaõige ja ekslik maakohtu seisukoht, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks. Pooltevaheline lepinguline suhe lõppes lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega. Arusaamatu ja ebaõige oli maakohtu seisukoht, et hageja nõudis kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist ja kostja, vaidlustades vaid tasu suuruse, võttis tasu maksmise kohustuse akteeritud tööde eest omaks. Maakohtu otsuses puudus viide tõendile või kostja esitatud menetlusdokumendile, millest antud omaksvõttu järeldada saaks. Põhjendamatu oli maakohtu seisukoht, et hagejal oli õigus nõuda väidetavalt akteeritud tööde eest tasu. Maakohtu otsuses sedastatu, et kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd esitati kostjale ülevaatamiseks ning kostja ei teatanud puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes oli ebaõige. Hageja ja kostja vaheline koostöö piirdus lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega ja kostja
ei pidanud vaatama üle tööd, mida ta ei tellinud. VÕS § 637 lg-st 4 tuleneb, et tööde ositi üle andmisel tuleb iga töö eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 alusel tuleb vastu võtta valminud tööosa. Kui töö vastuvõtmises lepiti kokku etapiviisil, kuid tegemist oli mittetäitmisega, ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest sissenõutavaks. Maakohus leidis ekslikult, et hagejal oli õigus nõuda projektijuhtimiskulude hüvitamist. Selline järeldus oli vastuoluline ja nõuetekohaselt põhjendamata. Kuivõrd pooled ei sõlminud kõnealust töövõtulepingut, puudus hagejal kostja vastu tasunõue. Isegi kui pooltel oleks olnud kokkulepe elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks vastavalt hageja esitatud eelarvele, ei toodud eelarves projektijuhtimist eraldi kuluna välja. Kostjale arusaadavalt hõlmas iga kulurida endas ka projektijuhtimise tasu, kuivõrd hageja esitatud eelarve oli suunatud kompleksse projektijuhtimise teostamiseks. Vastuoluline oli maakohtu järeldus, et projektijuhtimise olulisusest tulenevalt oli eelarves eraldi projektijuhtimise kulurea üle arvestuse pidamine problemaatiline, mistõttu märkis hageja põhjendatult eelarvesse projektijuhtimise kulurea asemel ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea, mille alla kuulub ka projektijuhtimise kulu. Samuti oli põhjendamatu maakohtu järeldus, et juhul, kui kokkulepet projektijuhtimise tasu osas ei olnud, kuulub maksmisele tavaline tasu VÕS § 637 lg 1 järgi. Kuna projektijuhtimine oli olulisel määral seotud teiste hageja eelarves toodud töödega ning hageja kavatses ka nimetatud tööde eest nende teostamise järel tasu nõuda, siis viiks eraldi projektijuhtimistasu nõudmine olukorrani, kus hageja küsib sama töö eest erinevate kuluridade kaudu tasu. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et teostatud projektijuhtimistööde tavapäraseks hinnaks oli ligikaudu 30 000 eurot. Kostja sõnul oli kõigi hageja teostatud toimingute eest mõistlik hind 3701 eurot, millele lisandus käibemaks. Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Apellant on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud tõendite ebaõiget hindamist ja materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist, mille tulemusena ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Ringkonnakohus kostja etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea
võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
15.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et pooled sõlmisid töövõtulepingu nii Rohuneeme tee 47 hoone lammutusprojekti tegemiseks kui ka samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks. Kostja maakohtus ja apellatsioonkaebuses korratud väide, mille kohaselt piirdus poolte koostöö lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega, ei ole põhjendatud ega kooskõlas asjas olevate tõenditega. Samuti ei leidnud tõendamist, et pooled pidasid läbirääkimisi üksnes elamu rajamise üle, kuid läbirääkimiste luhtumisel leping lõpetati kokkuleppel ning hageja loobus ehitustööde teostamisest ja töövõtutasu nõudest.
16.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et lisaks hageja poolt tehtavatele töödele, oli pooltel kokkulepe tööde tegemise eelarves. 05.02.2014 teatas kostja seadusliku esindaja elukaaslane, et hageja 17.01.2014 edastatud eelarve ühes kaaskirjaga (I kd, lk 7-10) ja 29.01.2014 edastatud ajagraafik ühes ettepanekuga valida koostöövorm, on kätte saadud. 03.02.2014 teatas JL, et konsulteerib kostja seadusliku esindajaga ja 05.02.2014 teatas JL ekirjaga, et kostja on nõustunud eelarvega, ajagraafikuga ja valinud hagejaga koostöövormi (I kd, lk 7-8). Ebaõige on kostja väide, et riikliku eksperdi hinnangul oli hageja teostatud tööde hinnaks muu kui poolte kokkulepitu.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohuga selles, et tuvastada, kas hagejal on tasu nõue, tuli tuvastada, kas ja millistel asjaoludel oli poolte töövõtuleping lõppenud. Vaidlus puudus, et poolte koostöö oli lõppenud. Nõustuda saab maakohtuga, et leping oli lõppenud kostja poolt hagejale tehtud kaudse tahteavaldusega, mida sai tõlgendada ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Asjas leidis tõendamist, et hageja esitas kostjale ülevaatamiseks ja võimaldas üle vaadata kostja poolt tellitud ja hageja teostatud projekteerimistööd, energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi, eriosade eskiisprojektid, lammutusprojekti ühes lammutusloaga jm dokumendid. Tõendamist leidis, et kostjal oli võimalik tutvuda kõigi tellitud projekteerimistööde tulemustega ja ta ei teatanud puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes. 2014 juulis esitas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde akti, mille kohaselt oli hageja akteerinud töid 21 040,02 euro maksumuses. Et suurem osa töödest lepingu järgi olid veel ees (eelarve oli kokku 1 060 216,19 eurot), oli tegemist esimese vaheakteerimisega. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises teostamises ja tasumises. Kuna kostja vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, sõnumitele ja kirjavahetusele arvet ei tasunud, peatus poolte koostöö lepingu alusel tööde tegemiseks. Hageja teatel pidi töödega jätkatama, kui arve saab makstud. Tõendamist leidis, et kostja oli teadlik, et hageja jätkab töödega siis, kui kostja on esimese etapi tööde eest maksnud. Kuigi pooled ei olnud sõlminud kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, näitas kostja oma käitumisega tahet, et ei soovi lepingu alusel koostööd jätkata. Seega tegi kostja hagejale kaudse töövõtulepingu ülesütlemisavalduse ja leping lõppes maakohtu tõlgendusel kostjapoolse VÕS § 655 lg 1 kohase ülesütlemisega. Kostja väited lepingu kokkuleppel lõpetamisest tõendamist ei leidnud, samuti nagu ka kaebuse väited, mille kohaselt hageja olevat tasunõudest loobunud. 18.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult kostjal akteeritud tööde eest maksmise kohustuse. Kuigi kostja väidab kaebuses, et tal tasu maksmise kohustust ei ole, on ta samas maakohtu menetluses avaldanud vastupidist, so nõustunud nii lammutustasu kui ka asjaajamistasu hüvitamisega (I kd, lk 74). Kuivõrd lepingus oli kokku lepitud nii lammutusprojekti kui ka projekteerimistööde tegemises, siis nõustudes ühe tööosa eest maksmise kohustusega, on kostjal kohustus maksta tehtud tööde eest ehk tasuda etapiviisiliselt.
19.Kuivõrd maakohus luges tõendatuks, millega ringkonnakohus nõustub, et kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd olid kostjale ülevaatamiseks esitatud, kostja puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes ei teatanud, oli kostja keeldunud tööde vastuvõtmisest põhjendamatult. Maakohus luges tööd VÕS § 638 järgi vastuvõetuks ja hageja tasunõue VÕS § 637 lg 4 teise lause järgi sissenõutavaks. Kostja on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millistele on maakohus vastanud ja tõendeid hinnates tuvastanud kostja vastuväidete paikapidamatust.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal on õigus saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Maakohus leidis õigesti, et hagejal on õigus nõuda ka kostjalt projektijuhtimiskulude hüvitamist. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt on projektijuhtimise kulu hõlmatud projekteerimise kulureaga, kuivõrd projektijuhtimise alla kuulusid tegevused (nt kirjavahetuse pidamine kostja lepingulise esindajaga, kostja esindamine vaidluses kaasomanikuga jms), mis polnud projekteerimisega seotud. Kokkulepitud eelarves ei ole eraldi projektijuhtimise kulurida märgitud, samuti kostjale esitatud teostatud ehitustööde aktis. Mõlemas dokumendis on kuluridadena märgitud projekteerimine, erinevad ehitustööd ja ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud. Nõustuda saab maakohtuga, et projektijuhtimine pidi kuuluma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude alla, kuna hageja oli teostanud projektijuhtimist kogu lepingu täitmise käigus umbes 10 kuu vältel. Nõustuda saab hagejaga, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulurida oligi mõeldud just selletaoliste üldiste ja raskesti määratletavate kulude jaoks nagu seda on projektijuhtimine. Põhjendatud on hageja arvutus, mille kohaselt oli ta teostanud korraldus- ja üldkulude reas ette nähtud tegevusi 5% ulatuses lepingu kogumahust, s.o 4 498.35 eurot (käibemaksuta) ning kostja on kohustatud kokkulepitud eelarve alusel teostatud tööde eest tasuma. Kostja väide, et iga kulurida hõlmas endas ka projektijuhtimise tasu, ei leidnud asjas tõendamist ja selles osas puudus ka poolte kokkulepe. Ringkonnakohus ei korda vastavas osas TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendusi, vaid nõustub nendega.
21.Kokkuvõtteks märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei ole edukad ega anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse väited otsusega mittenõustumise kohta ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. Arvestades eeltoodud põhjendusi ei kuulu kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele ega anna alust maakohtu otsust tühistada ega muuta.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja põhinõude 21 040, 02 eurot täies ulatuses rahuldanud. Maakohtus mõistis 09.10.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse katteks 4441,20 eurot ja perioodil 04.08.2014-29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 1216,02 eurot ja viivise alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni seaduses ettenähtud määras. Selles osas on otsus jõustunud. Seega on praeguse vaidlustatud otsusega (21 040,02-4 441,20) 16 598,82 euro väljamõistmine ja perioodi 04.08.2014-29.12.2017 eest täiendava viivise 45544,81 eurot ning viivise alates 30.12.2017 väljamõistmises kuni võlgnevuse tasumiseni summalt 21 040,02 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhjendatud ja seaduslik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.