1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
28 484,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150 esindajad lepingulised esindajad vandeadvokaat Tambet Toomela ja advokaat Artjom Luik Kostja: Sonfase OÜ (registrikood 12347594), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt Sonfase OÜ-lt hageja 1PARTNER Ehitus OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4441,2 eurot ja perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1216,02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Ülejäänud hageja nõude osas jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda.
Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771,23 eurot ning mõista vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt Sonfase OÜ-lt hageja 1PARTNER Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulu 2891,96 eurot.
2-17-19444 Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7275 eurot ning mõista vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt 1PARTNER Ehitus OÜ-lt kostja Sonfase OÜ kasuks välja menetluskulu 5747,25 eurot.
Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks resolutsiooni punktis 1 väljamõistetud summad, mille tulemusena mõista välja kostjalt Sonfase OÜ-lt hageja 1PARTNER Ehitus OÜ kasuks 2801,93 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Sonfase OÜ-l tasuda hagejale 1PARTNER Ehitus OÜ-le hüvitamisele kuuluvalt summalt (2801,93 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Muuta hagi tagamise abinõud järgmiselt:
6.1.Tühistada Sonfase OÜ-le kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx), IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot (kolmkümmend viis tuhat) 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks.
6.2.Seada Sonfase OÜ-le kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx), IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3000 eurot (kolm tuhat eurot) 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks.
Saata kohtuotsus selle jõustumisel punkti 6 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 hagi Sonfase OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub hageja kasuks kostjalt välja mõista võlgnevus summas 21 040,02 eurot. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlasumma tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 summas 5760,83 eurot ning edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja väitel pöördus 2014. aasta jaanuaris kostja nimel M K (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos oma elukaaslase J L hageja poole sooviga tellida hagejalt eramu projekteerimis- ja ehitustööd xxxx asuvale ja kostjale kuuluvale kinnistule. 17.01.2014 edastas hageja esindaja Ü H kostja seadusliku esindaja elukaaslasele J L, kes tegutses kostja seadusliku esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusobjektil. Kõikides olulistes küsimustes, mis olid seotud töövõtulepinguga, suhtles ja konsulteeris J L alati M Kiga.
2 (12)
2-17-19444 Kostja seaduslik esindaja on nõustunud kostja nimel eelarvega ja ajagraafikuga. Pärast seda asus hageja täitma ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustöid.
3.Kuna hageja oli eelnevalt esitanud eelarve ning sellele järgnes kostja poolt kiri, kuidas maksta soovitakse, siis on mõistlik järeldada, et pooled leppisid kokku nii tööde eelarves kui ka nende eest maksmise viisis. Kuna hageja oli esitanud kostjale eelarve, pidi kostja aru saama, et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames ehk eelarve oli töövõtulepingu üheks tingimuseks. Pooled olid saavutanud kokkuleppe eelarve osas. Isegi kui eelarve osas kokkulepet ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku leppinud.
4.Puudub vaidlus selles, et kostja sai eelarve kätte ning et peale eelarve kättesaamist jätkus poolte vaheline koostöö töövõtulepingu täitmiseks. Kostja on käitunud ilmselgelt pahatahtlikult lastes hagejal peale eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asudes peale tööde teostamist väitma, et eelarves olevatele tasudele ei ole ta nõusolekut andnud ning et ta ei saa aru, miks hageja esitab arve ja nõuab selle tasumist.
5.Ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustööde tulemusena on hageja poolt/hageja vahendusel valminud ja kostjale üle antud järgmised töötulemused: xxxx ehitusgeoloogiline uuring; xxxx topo-geodeetiline uurimustöö; xxxx lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; xxxx konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); xxxx eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks on hageja teostanud projektijuhtimist u. 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (projekteerimiskoosolekute korraldamine, nendel osalemine, projektide tellimine/teostamine, nende kooskõlastamine kostjaga ning muutmine/täiendamine, detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine xxxx vallas, kaasomanikuga probleemide lahendamisel osalemine jne).
6.Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on hageja akteerinud töid summas 21 040,02 eurot. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest tasunud. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040,02 eurot.
7.Hageja arvestab viivist alates nimetatud kuupäevast 04.08.2014. Hageja saatis kostja seaduslikule esindajale sõnumeid seoses aktiga 04.07.2014, mis hetkeks oli akt kostjale juba esitatud ning millest tulenevalt saabus selle alusel tasu maksmise tähtaeg hiljemalt 04.08.2014.
8.Kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud hageja väljastatud esimest arvet ega andnud hagejale teada, kuidas ta soovib projektiga edasi minna, ei ole projekteerimis- ja ehitustöid lõpule viidud.
9.Kostjale oli ka hästi teada, et kokkulepitud projektis tegutseb hageja peatöövõtjana ning hakkab tellima töid alltöövõtjatelt. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et hagi punktides 1.4.4 ja 1.4.5 viidatud joonised on tehtud projekteerija, mitte hageja poolt.
10.Kostja väide, et töövõtuleping jäi väidetavalt sõlmimata vaidluse tõttu kaasomanikuga, ei vasta tõele.
11.Väide, et hageja ei kooskõlastanud kostjaga hagi punktis 1.4.1 nimetatud ehitusgeoloogilist uuringut, ei vasta tõele. Hageja esindaja Ü H oli J La käest küsinud, kas vastav uuring tellida ning J L oli sellele nõusoleku andnud. Samuti ei vasta tõele kostja väide, et temaga ei kooskõlastatud hagi punktis 1.4.2 nimetatud topo-geodeetilise uurimistöö tellimine. Vastava uuringu tellimine otsustati 19.02.2014 projekteerimise koosolekul.
12.Kostja väide, et topo-geodeetiline uurimistöö ei olnud vajalik, ei vasta samuti tõele. Geodeetiline uuring on vajalik nii ehitusprojekti kui ka lammutusprojekti jaoks. See tulenes
3 (12)
2-17-19444 2014. aastal kehtinud ehitusseaduse § 18 lg 5 alusel kehtestatud 17.09.2010 määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg-st 1 ja § 27 lg-st 1 ning nõuetest projekteerimise lähtedokumentidele vastavalt standardile EVS 811:2012. Kostja poolt viidatud OÜ xxxx 30.01.2013 topogeodeetiline uurimistöö ei sobinud, kuna see oli vananenud ega vastanud tegelikule olukorrale. Üldise praktika järgi ei tohi topo-geodeetiline uurimistöö ehitusprojekti taotluse või projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise ajaks olla vanem kui aasta.
13.Ehitusgeoloogiline uuring (näitab pinnase struktuuri ja pinnasvee taset) ja topogeodeetiline uurimistöö (näitab maa sees olevaid kommunikatsioone) on projekteerimistööde aluseks. Kuna nii geoloogiline kui ja geodeetiline uuring olid vajalikud ehitusprojekti ja lammutusprojekti jaoks, siis ei oma tähtsust, kas hageja edastas neid kostjale või mitte.
14.Hageja ei ole kunagi väitnud, et hagiavalduse punktides 1.4.4 (konstruktiivne projekt) ja 1.4.5 (eriosade projekt) nimetatud tööd on valmis tehtud projektid. Kuigi nimetatud tööd ei ole lõpuni tehtud, on need tehtud olulises osas (kasutatavad süsteemid ja materjalid, arvutused, paigutus, mis on projektide sisuline osa) ning seetõttu on hagejal õigus küsida nimetatud tööde eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde üleandmist olemasolevas valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde eest, kuid kostja keeldus tasu maksmisest. Tehtud projektide osasid on kostjal võimalik kasutada edasises eramu projekteerimises ja ehitamises.
15.Villa energiasüsteemide tasuvuse analüüsi koostamise osas kokkuleppe puudumisele ei ole kostja tuginenud.
16.Eelarves kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu. Kostja vastuväited hagile
17.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
18.Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja tellis xxxx asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti. Pooled ei vaidle selle üle, et lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel töövõtukokkulepe olemas. Lammutustööd tellis kostja otse OÜ-lt xxxx. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja juhatuse liige Ü H panustas oma aega lammutus- ja ehitusprojekti koostamise organiseerimisse. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kostja oleks tellinud hagejalt viimase poolt väidetud uuringuid.
19.Kostja selgitab, et vaidlus kinnistu kaasomanikuga oli peamiseks põhjuseks miks kostja ei saanud võtta siduvat ja tähtaegu ning summasid sisaldavat kohustust töövõtulepingu näol ning ei andnud hagejale kordagi oma nõustumust töövõtulepingu tingimuste (s.h maksumuse) osas.
20.Kostja vaidleb sellele, et J L esindas kostja seaduslikku esindajat. Äriühingu juhatuse liige ei saa kolmandale isikule üle anda juhatuse liikme seadusest tulenevaid õigusi. Antud juhul väidab hageja, et J.L esindas kostja juhatuse liiget M Ki, mitte kostjat. Kostja arvates on välistatud, et M.K esindamist (isegi kui see tõendamist leiab) saab samastada kostja esindamisega. Hagi on esitatud vale isiku vastu.
21.Kostja väidab, et kokkulepet hagi lisaks nr 2.1. olevas eelarves ei olnud. Kostja ise (või J.L, keda hageja alusetult peab kostja seadusliku esindaja esindajaks) ei ole teinud tahteavaldust eelarve aktsepteerimiseks. Üheski neist hageja poolt viidatud e-kirjades ei sisaldu M.K poolset tahteavaldust hageja poolt esitatud hinnapakkumise aktsepteerimiseks. Pooled ei ole seega kokku leppinud töövõtutasus, mistõttu peab kostja hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu.
4 (12)
2-17-19444
22.Kostja on nõus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas peab kostja mõistlikuks tasu suuruseks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindab lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014 ja juuni-oktoober 2014 ca 50% ehk maksimaalselt 500 eurot.
23.Hagi punktides 1.4.4. ja 1.4.5. märgitud joonised on koostatud projekteerija mitte hageja poolt ning tegemist ei ole projektiga ehk projekteerimistöö lõppresultaadiga. Tegemist on projekti osaks olevate joonistega ja neid ei saa samastada ehitusprojekti kui tervikuga. Punktis 1.4.4. märgitud konstruktiivset projekti ei ole kostjale üle antud ega pakutud ka nende üleandmist. Hagiavalduse punktis 1.4.5. märgitud eriosade projekte ei ole kostjale üle antud ega pakutud ka nende üleandmist. Kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga Ehitusprojekt puudub kostjal praeguseni. Kui pooltel oleks kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis tasunõude sissenõutavuse eelduseks on iga projekti üleandmine kostjale. Ainus projekt, mis hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro. Kuna tegemist ei ole valmis projektidega, siis ei saa küsida nende eest sama suurt tasu nagu valmisprojektide puhul.
24.Hagi punktis 1.4.6. märgitud maksumuseks on 500 eurot.
energiasüsteemide
majandusliku
tasuvusanalüüsi
25.Hagi punktides 1.4.1 ja 1.4.2 märgitud uuringute tegemist ei ole kostjaga kooskõlastatud ning kostjale ei ole uuringuakte (s.o uuringute tulemusi) esitatud. Topo-geodeetilise mõõdistustöö teostas OÜ xxxx 30.01.2013.a ning täiendava uuringu järgi puudus vajadus.
26.Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3701 eurot + käibemaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
28.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -
kostja tellis hagejalt xxxx asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti;
-
lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping;
-
kostjale anti hageja poolt üle hoone lammutusprojekt;
-
kostjal tuleb hagejale maksta lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa hankimise eest mõistlikku tasu;
-
konstruktiivne projekt ja eriosade projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid.
Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja kohustub tehtud tööde eest tasuma 3701 eurot, millele lisandub käibemaks.
29.Pooled vaidlevad selle üle: -
kas pooled sõlmisid ka ülejäänud hageja poolt märgitud tööde osas töövõtulepingu;
5 (12)
2-17-19444 -
kas pooled leppisid kokku eelarves või mitte;
-
kas J.L oli õigus kostjat esindada;
-
kas ehitusgeoloogiline uuring ja topo-geodeetiline uurimistöö on kostjale vajalikud;
-
milline on hageja märgitud tööde eest makstav mõistlik tasu.
30.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel on ta teostanud järgmised tööd: xxxx ehitusgeoloogiline uuring; xxxx topogeodeetiline uurimustöö; xxxx lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; xxxx konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); xxxx eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt võis poolte vahel olla sõlmitud töövõtuleping kuna tegemist oli konkreetsele tulemusele suunatud tööga.
31.Hageja tugineb sellele, et J L tegutses kostja esindajana ja J L andis kostja nimel nõustumuse hageja poolt esitatud eelarvele. Kohtule on esitatud Ü H (hageja seaduslik esindaja) poolt 17.01.2014 J L saadetud e-kiri, milles Ü H märgib, et „Edastan xxxx esmase eelarve ja kaaskirja. Järgmise nädala alguses võiks kohtuda panemaks paika täpset tegevuskava – millal mis projekteerimine peab algama, kes mida teeb ja mille eest vastutab, samuti tegevuse vormi.“ (I kd tl 7). E-kirjale lisatud 17.01.2014 esmase eelarve kohaselt on üheks tehtavaks tööks projekteerimine, samuti lammutustööd (I kd tl 8). E-kirjale lisatud 17.01.2014 J La nimele adresseeritud pakkumise kaaskirja kohaselt esitati pakkumine ka projekteerimistöödele (I kd tl 9-10). Ü H poolt 29.01.2014 J L saadetud e-kirjas märgib Ü H, et „Saadan põhimõttelise ajagraafiku./.../ Teie peaksite valima koostöövormi. Võimalusi on väga erinevaid, mõned neist toon lühidalt ära. a. Aitame Teil projekteerimistööd ära teha, pärast seda korraldate ehitushanke korraliku täismahus projekti järgi./.../b. Projekteerimise-ehitamise töövõtt, avatud või taotlus eelarvega./.../c. Projekteerimiseehitamise töövõtt, lõppsummana s.h fikseeritud oluliste materjalide maksumus hind projekteerimise käigus täpsustamiseks.“ (I kd tl 7). 05.02.2014 ekirjas on J L saatnud hageja esindajale vastuse, milles märgib, et „Lugesin ja arutasime mehega...Meile oleks kõige parem kui kõik tuleks läbi teie (peale sisearhitektuuri (K K)) ka projekteerimine./.../Maksmine toimub nagu ma aru saan kõik sel juhul teile, teie juba ise maksate edasi...(ka arhitekt?) Meile sobiks.“ (I kd tl 7). Tellija 12.02.2014 koosoleku protokolli nr 1 kohaselt on osalejana märgitud tellija J L. Antud koosoleku protokollist nähtub, et kokku on lepitud, et tellija saadab projekteerimise tehnilised tingimused ja arhitekt geoloogilise alusplaani ning ehitaja korraldab konstruktiivse ja eriosade projekteerimise ning projektijuhtimise (I kd tl 10-12). Ü H on 13.02.2014 e-kirjaga antud tellija koosoleku protokolli saatnud J L, märkides e-kirjas veel järgmist: „Sooviksin lasta teha geoloogia./.../Paralleelselt paneks järgmine nädal lammutusprojekti tegemise käima7.../Kui sobib, siis paralleelselt järgmine nädal plaanide paikasaamisega moodustaks projekteerimise meeskonna s.t. valime välja konstruktori ja eriosade projekteerijad.“ J L on samal kuupäeval antud e-kirjale vastanud, et „Lugesin läbi, kõik sobib. Võib tellida geoloogia/.../“ (I kd tl 12-13). Tellija 19.02.2014 koosoleku protokolli nr 2 kohaselt on osalejana märgitud tellija J L. Antud koosoleku protokollist nähtub, et kokku on lepitud, et ehitaja tellib geoloogia ja geodeesia uuendamise (I kd tl 14). Edasiselt on Ü H saatnud e-kirju lisaks J L ka kostja seaduslikule esindajale (M Kile, e-posti aadress xxxx, mis on ka kostja ametlik e-posti aadress), milles arutletakse kaasomanikult projekti osas nõusoleku saamise üle (19.04.-14.05.2014, I kd tl 16-17), samuti projekteerimistingimuste üle (18.06.2014 - I kd tl 1718, 11.06.2014 - I kd tl 30-31, 17.06.2014 – I kd tl 32, 18.06.2014 – I kd tl 33, 07.07.2014 – I
6 (12)
2-17-19444 kd tl 41, 03.07.2014 – I kd tl 41). Hageja esitas kohtule täiendavalt Ü H ja J La kirjavahetuse 03.04.2014, milles Ü H küsib, kas projekteerimisega peaks edasi tegelema ning millele J L vastab, et M pole ja kui ta tagasi tuleb arutatakse maa ära ostmist (II kd tl 53). Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid, millest kohus peaks saama teha järelduse selle kohta, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping kõigi hageja poolt märgitud tööde osas. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki hageja poolt esitatud tõendist M.K kui kostja seadusliku esindaja poolset tahteavaldust hageja poolt 17.01.2014 esitatud pakkumise aktsepteerimiseks. Samas nähtub hagiavalduse lisast 9 (14.05.2014 e-kiri, I kd tl 16-17), et M.K on Ü Hle 11.05.2014 e-kirjas märgitud projekteerimistööde tingimuste peale vastanud üksnes seda, et „Sa lühendasid ilusti nimesid. Tekstis on täiendusi.“ M.K ei ole antud e-kirjas esitanud hageja seaduslikule esindajale vastuväiteid projekteerimistööde osas. 07.03.2014 teatas hageja esindaja Ü. H geoloogia uuringu teostamisest kostja esindajale M Kile, kes vastas 10.03.2014 „ma saan aru“ (I kd tl 16). Lisaks on oluline märkida, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas oli poolte (ehk siis hageja ja kostja) vahel töövõtukokkulepe olemas. Seejuures ei ole kostja vastuväiteid esitanud hageja väitele, et hageja on teostanud projektijuhtimist u 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (projekteerimiskoosolekute korraldamine ja nendel osalemine, detailplaneeringu arutamine ning asjaajamine ja esindamine xxxx vallas). Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist seda, et kostja seaduslik esindaja oleks soovinud hageja pakkumise osi eristada tulenevalt sellest, mis töid pakkumises märgitud projekteerimine hõlmab. Olles nõustunud lammutusprojekti koostamisega ei saa asuda antud juhul seisukohale, et kostja poleks olnud nõus muude projekteerimise ja projektijuhtimise töödega. Pakkumine oli tehtud ühtse tervikuna. Eeltoodust järeldab kohus, et J La ja M.K poolt oli hagejale antud tahteavaldus tööde teostamiseks seoses xxxx hoone projekteerimisega hageja poolt.
32.Seejuures ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et hageja seadusliku esindajaga suhtles J L ja et tellijana oli koosolekute protokollides märgitud J L. Kohtu hinnangul esines antud juhul projekteerimistööde teostamise suhtes huvi kostjal mitte M Kil või J Lal kui füüsilistel isikutel. Kinnisasi aadressil xxxx oli 2014. aastal kostja kaasomandis. Omaniku huvi enda kinnisasja parendamiseks võib kohtu hinnangul eeldada. Seejuures jääb arusaamatuks, miks pidanuks töövõtulepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmine olema J La või M Ki kui füüsiliste isikute huvides. Kõigi juhatuse liikme ülesannete korraga edasivolitamine ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 6 kohaselt lubatav, küll aga on lubatav näiteks mõne tehingu sõlmimise osas volituse andmine. Antud juhul oli kohtu hinnangul kostja poolt antud J L volitus pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas. Lisaks märgib kohus, et J La poolt saadetud vastuste kohaselt on J L soovinud pidada nõu mehega (kelleks kohtu hinnangul on lähtudes varasemalt viidatud e-kirjavahetusele kostja seaduslik esindaja M K). Seega pole J L kõikides hageja pakkumise küsimuste osas iseseisvalt tahteavaldusi andnud, vaid kohtu hinnangul on vahendanud kostja tahteavaldusi.
33.Kohtu hinnangul puudub mõistlik alus kahtluseks, et J L ei oleks oma elukaaslasele (kostja seaduslikule esindajale) edastanud hageja esitatud 17.01.2014 pakkumist ning 12.02.2014 koosoleku protokolli nr 1 ja 19.02.2014 koosoleku protokolli nr 2. J La kirjadest järeldub, et ta on enamikes põhilistes küsimustes (nagu projekteerimine ja selle ajagraafik) soovinud oma elukaaslasega nõu pidada. 12.02.2014 koosoleku protokolli nr 1 kohaselt on kokku lepitud, et tellija saadab projekteerimise tehnilised tingimused ja arhitekt geoloogilise alusplaani ning ehitaja korraldab konstruktiivse ja eriosade projekteerimise ning projektijuhtimise (I kd tl 10-12). Geoloogiauuringu tellimist on arutatud ja otsustatud
7 (12)
2-17-19444 19.02.2014 koosolekul (I kd tl 14). J L kinnitas ehitusgeoloogilise uuringu tellimist 13.02.2014 e-kirjaga vastuseks hageja esindaja Ü H sama kuupäeva e-kirjas tehtud soovitusele (I kd tl 1213). 07.03.2014 teatas hageja esindaja Ü. H geoloogia uuringu teostamisest kostja esindajale M Kile, kes vastas 10.03.2014 „ma saan aru“ (I kd tl 16). Projekteerimistingimuste üle toimunud arutelust (18.06.2014 - I kd tl 17-18, 11.06.2014 - I kd tl 30-31, 17.06.2014 – I kd tl 32, 18.06.2014 – I kd tl 33, 07.07.2014 – I kd tl 41, 03.07.2014 – I kd tl 41) nähtub kohtu hinnangul ka arutelu hoone konstruktiivse lahenduse osas (rõdu ehituskonstruktsioon, välisseina lahendus, lagede kõrgus), samuti eriosa (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide) lahenduse osas. Ehitusgeoloogiliste uuringute ja geodeetiliste mõõdistustööde vajadust kinnitab ka Ü L ekspertarvamus, mille punktis 3.5.1 on selgitatud, et „Ehitusprojekti lähtedokumendid on: uuringud, ekspertiisid ja mõõdistused: 1. projekteeritava maa-ala (üldjuhul krundi) nõuetekohane geodeetiline alusplaan 2. ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne.“. Punktis 3.3 on selgitatud, et „Projekteerimine on ehitise või selle osa kavandamiseks ja ehitamiseks vajaliku dokumentide kogumi koostamine.“ (II kd tl 35-40). Seega ilma nimetatud uuringute ja lähtedokumentideta ei ole võimalik koostada ehitusprojekti, mistõttu kostja vastuväide, et ta ei ole tellinud geoloogilisi uuringuid ega topogeodeetilisi mõõdistustöid, ei ole asjakohane olukorras, kus kostja on soovinud lõpuks saada endale ehitusprojekti.
34.Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole oma vastuväidetes sisuliselt vaielnud vastu villa energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi tellimisele.
35.Kostja märgib, et topo-geodeetilise mõõdistustöö teostas OÜ xxxx 30.01.2013.a ning täiendava uuringu järgi puudus vajadus. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide asjakohatu kuna tulenevalt hageja poolt kostjale saadetud pakkumisest, koosolekutel arutatust ja kostja nõustumisest hageja pakkumise osas ei oma tähtsust, kas varasemalt oli mõõdistustöö teostatud või mitte.
36.Seega hõlmas kohtu hinnangul kokkulepe tööde teostamiseks lisaks lammutusprojektile ka ülejäänud hageja poolt märgitud töid. Kohtu hinnangul jõudsid pooled selles osas kokkuleppele hiljemalt enne esimese tellija koosoleku toimumist ehk hiljemalt enne 12.02.2014 kuna koosolekutel (12.02.2014 ja 19.02.2014) arutati juba sisulisi töövõtulepingu täitmisega seotud küsimusi.
37.VÕS § 637 lg 1 kohaselt juhul kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus leiab, et eelpooltoodud kirjavahetuse ja hageja poolt J L saadetud pakkumisega ja eelarvega on pooled kokku leppinud ka tasus. 17.01.2014 J L saadetud ekirjale on lisatud 17.01.2014 esmane eelarve, mille kohaselt on üheks tehtavaks tööks projekteerimine maksumusega 23 700 eurot (I kd tl 8). Ü H poolt 29.01.2014 J L saadetud e-kirjas märgib Ü H, et „Teie peaksite valima koostöövormi. Võimalusi on väga erinevaid, mõned neist toon lühidalt ära. a. Aitame Teil projekteerimistööd ära teha, pärast seda korraldate ehitushanke korraliku täismahus projekti järgi./.../b. Projekteerimise-ehitamise töövõtt, avatud või taotlus eelarvega./.../c. Projekteerimise-ehitamise töövõtt, lõppsummana s.h fikseeritud oluliste materjalide maksumus hind projekteerimise käigus täpsustamiseks.“ (I kd tl 7). 05.02.2014 e-kirjas on J L saatnud hageja esindajale vastuse, milles märgib, et „Lugesin ja arutasime mehega...Meile oleks kõige parem kui kõik tuleks läbi teie (peale sisearhitektuuri (K K)) ka projekteerimine./.../Maksmine toimub nagu ma aru saan kõik sel juhul teile, teie juba ise maksate edasi...(ka arhitekt?) Meile sobiks.“ (I kd tl 7). Kostja on 05.02.2014 J La poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt 17.01.2014 esitatud eelarvega.
8 (12)
2-17-19444 Kohtu hinnangul hõlmas 17.01.2014 esmane eelarve, mille kohaselt on üheks tehtavaks tööks projekteerimine maksumusega 23 700 eurot kõiki hageja poolt märgitud töid tulenevalt sellest, et pooled olid nimetatud tööde teostamises kokku leppinud. Hageja saatis J L eelarve, mille too omakorda M Kile edastas. Edasine tegevus osundab üheselt sellele, et kostja oli nõus eelarve alusel tööde teostamisega.
38.VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Ü H poolt 29.01.2014 J L saadetud e-kirjas on hageja teinud kostjale pakkumise kokku leppida kas siduvas või mittesiduvas eelarves. Kostja ei ole hagejale enne lepingu sõlmist teatanud, millist eelarvet ta soovib, mistõttu VÕS 639 lg 1 alusel tuleb eeldada, et eelarve on siduv.
39.Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on hageja akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21 040,02 eurot, millest 13 035 eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4498,35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud (I kd tl 69). Seega saab hageja poolt hagiavalduses märgitud töötulemuste (xxxx ehitusgeoloogiline uuring; xxxx topogeodeetiline uurimustöö; xxxx lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; xxxx konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); xxxx eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs; projektijuhtimine umbes 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014) osas lähtuda üksnes summast 13 035 eurot (koos käibemaksuga 15 642 eurot). Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud asjaolu, et kostja oleks olnud kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest akteeritud summa 4498,35 eurot (käibemaksuta).
40.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja teostas aktis märgitud projekteerimistööd. Kohtule on esitatud 13.06.2014 kuupäevaga xxxx, hoone jahutussüsteemi plaani projekt (I kd tl 18-19); 15.05.2014 kuupäevaga xxxx hoone küttesüsteemi eskiis (I kd tl 19-20); 15.05.2014 kuupäevaga xxxx hoone ventilatsiooni projekti eskiis (I kd tl 21-22); 13.06.2014 kuupäevaga xxxx hoone veesüsteemi projekti eskiis (I kd tl 22-23); 13.06.2014 kuupäevaga xxxx hoone kanalisatsioonisüsteemi projekti eskiis (I kd tl 24-25); 14.06.2014 kuupäevaga xxxx energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs xxxx (I kd tl 2629); xxxx hoone laepaneelide eskiisid (I kd tl 29-30); xxxx kinnistul asuva hoone lammutusprojekt (I kd tl 62-67); 2014.a märts eramu xxxx ehitusgeoloogilise uuringu aruanne (I kd tl 128-133) ja xxxxgeodeetiline uurimustöö xxxx (I kd tl 134-138). Nimetatud dokumentidest järeldab kohus, et tööd on vähemalt esitatud dokumentides toodud ulatuses valminud.
41.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja vastuväide selle kohta, et hagi punktides 1.4.4 ja 1.4.5 viidatud joonised on tehtud projekteerija, mitte hageja poolt. Töövõtja võib kasutada ka alltöövõttu. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
42.Kostja väitel ei ole kostjale hoone konstruktiivset projekti ega eriosade projekte üle antud ega pakutud ka nende üleandmist. Ainus projekt, mis kostja väitel hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti, oli lammutusprojekt. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei asjakohane. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö
9 (12)
2-17-19444 vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 19). Antud juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja ja hageja vahel oleks kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, mistõttu võib eeldada, et tegemist on olukorraga, kus hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest.
43.Kuid seejuures tuleb arvestada VÕS § 637 lg-ga 5, mille kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kohtu hinnangul pole käesolevas asjas võimalik tuvastada töö ülevaatamise võimaldamist välistavaid asjaolusid. Tegemist on töödega, mida on võimalik kostjale edastada või anda võimalust nendega tutvuda. Kohtu hinnangul on töö ülevaatamise võimaluse andmise kohustus töövõtjal ka siis, kui tegemist on osalise töö teostamisega. Seega ka osaliselt tehtud töö oleks hageja saanud kostjale edastada või oleks pidanud andma võimaluse muul viisil see üle vaadata. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud, et ta oleks kostjale andnud võimaluse töö üle vaadata. Hageja seisukoht selles osas, et ta on valmis töö kostjale üle andma kui kostja tasub nõutud tasu, ei vasta seega seadusele. Olukorras, kus kostjal pole olnud võimalust hinnata, millises ulatuses on töö teostatud ja mille eest kostja peab tasuma, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.
44.Kostja on olnud nõus tasuma üksnes summa 3701 eurot (koos käibemaksuga 4441,2 eurot). Seega ei ole kohtu hinnangul selles osas tasu maksmise kohustuses vaidlust, mistõttu saab kohus hagi rahuldada põhinõude osas üksnes summas 4441,2 eurot.
45.Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas tegemist oli mõistliku tasuga või mitte.
46.Kohus leiab, et põhinõude osalise rahuldamise tõttu kuulub osaliselt rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Hageja soovib sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 ning edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhinõude rahuldamise tõttu summas 4441,2 eurot kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamisele summas 1216,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda.
48.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Esmalt hindab kohus hageja menetluskulusid.
49.Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1 050,00 eurot, ekspertiisi tasudest kokku summas 2 160 eurot, avalike registrite väljavõtete eest makstud tasudest summas 14,00 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas 10 678,23 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 20.09.2019 seisuga 13 902,23 eurot.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 138 lg-test
10 (12)
2-17-19444 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot.
51.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
52.Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-113416, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
53.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-115-13, p 25). Hageja lepinguliste esindajate tunnitasudena on märgitud keskmiselt 111,44 eurot tunnis. Vaidluse asjaolusid ja keerukust arvestades tuleb sellist tunnitasumäära advokaadi puhul pidada põhjendatuks.
54.Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatusele. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja poolt märgitud 16.08.2019 toiming „Kohtu 06.08.2019 määruse täitmine“ ei ole põhjendatud kuna hageja kohtule kohtu poolt määratud tähtaja järgselt ühtegi dokumenti ei esitanud. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel ka ülejäänud hageja menetlustoimingute põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kohus peab ülejäänud hageja menetlustoiminguid ja nendeks kulutatud aega põhjendatuks.
55.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate poolt osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, kokku 94 tunni ja 49 minuti ulatuses.
56.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja menetluskulu, mis seondub registriväljavõtete ja ekspertarvamuste saamisega, kokku 3 224 eurot.
57.Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 13 771,23 eurot.
58.Järgnevalt hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja taotleb hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu (4725 eurot) ja eksperdi tasude (2550 eurot) väljamõistmist kokku summas 7275 eurot.
59.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) peab kohus vaidluse asjaolusid ja keerukust arvestades vandeadvokaadi puhul põhjendatuks.
11 (12)
2-17-19444
60.Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatusele. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kostja menetlustoimingute põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kohus peab kostja menetlustoiminguid ja nendeks kulutatud aega põhjendatuks.
61.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja menetluskulu, mis seondub ekspertarvamuste saamisega, kokku 2550 eurot.
62.Seega on kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 7275 eurot.
63.Kuna 79% menetluskuludest jääb hageja kanda, tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuludest kostjale 5747,25 eurot. Kuna 21% menetluskuludest jääb kostja kanda, tuleb kostjal hüvitada hagejale 2891,96 eurot.
64.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt summades 5747,25 eurot ja 2891,96 eurot ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 5657,22 eurot, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 2801,93 eurot.
65.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi tagamise abinõu muutmine
66.Kohus tagas 02.01.2018 määrusega hagi ja määras kanda Sonfase OÜ-le kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistule registriosaga xxxx; aadressiga xxxx, IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot (kolmkümmend viis tuhat) 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
67.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, kuulub hagi tagamise abinõu osaliselt tühistamisele. Arvestades tasaarvestamise tulemusel kostja poolt hageja kasuks välja mõistetud summat ja edasiulatuvat viivisesummat on põhjendatud kohtulik hüpoteek summas 3000 eurot, mistõttu tuleb kohtuliku hüpoteegi summat selle ulatuseni vähendada. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.