Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12372
Kohtuasi
XX hagi Eesti Vabariigi (Häirekeskuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 6. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 876 eurot 48 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) Eesti Vabariik (Häirekeskuse kaudu), lepingulised esindajad Svetlana Meister ja Heidi Arukase Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 6. mai 2019. a otsus.
2.Jätta rahuldamata XX apellatsioonkaebus.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 17. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi ning 5. septembril 2018 hagi täpsustuse Eesti Vabariigi (Häirekeskus, kostja) vastu, paludes: 1) tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada hagejaga tööleping 21. septembrist 2018 töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel; ning 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja seitsme kuu keskmise töötasu 11 876,48 euro ulatuses (neto). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 2011. aasta oktoobris kostja juures tööle juristina. 13. märtsil 2013 tegi kostja kirjaga nr 2-1/492 hagejale ettepaneku soodustingimustel töölepingu sõlmimiseks. Hageja nõustus kostja ettepanekuga ning alates 1. aprillist 2013 töötas hageja kostja juures töölepingu alusel.
23.juulil 2018 esitas kostja hagejale koondamisteate, millega ütles TLS § 89 lg 1 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu üles. Hageja viimaseks tööpäevaks oli 31. juuli 2018. Koondamisteates on märgitud, et alates 1. augustist 2018 tehakse Häirekeskuse töös ümberkorraldusi ning teenistuskohtade koosseisus muudetakse juristi töökoht eksperdi töökohaks. Ümberkorralduse tulemusena muutuvad töökohaga seotud ülesanded ning töökohale kehtestatud nõuded. Loodava eksperdi ametikohale lisanduvad uued ülesanded. Tegelikkuses ei teinud Häirekeskus teenistuskohtade koosseisus nimetatud kuupäevaks ainsatki muudatust. Hageja juba täitis loodava ametikoha ülesandeid ning midagi uut ei lisandunud. Koondamisteates on märgitud, et uuel teenistuskohal on nõutav inglise keele oskus B2 tasemel ning kostja eeldab, et hageja inglise keele oskus on puudulik. Hageja hinnangul on tema inglise keele oskus parem, kui nõutud B2 tase. Hageja ei ole kordagi keeldunud ingliskeelsete dokumentide läbivaatamisest. Kostja ei ole hagejalt kordagi inglise keele oskust nõudnud või kontrollinud selle valdamist, ega ka küsinud, milline on hageja inglise keele tase. Kui kostja oleks juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja võiks oma inglise keele oskust täiendada, oleks hageja inglise keele kursustel osalenud. Hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal otsis kostja tööle inimesi väljastpoolt asutust, kontrollimata hageja sobivust vabadele töökohtadele. Hagejaga ei peetud läbirääkimisi vabade töökohtade täitmiseks võrdväärselt väljastpoolt asutust tööle kandideerivate inimestega. Koondamisteates on märgitud, et loodav eksperdi teenistuskoht on võrreldav juristi teenistuskohaga. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kostja hagejale seda teenistuskohta ei pakkunud. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kui tööandjal puudub koondamise olukord või kui ta ei ole pakkunud töötajale teist tööd. Hageja nõudis hüvitisena seitsme kuu keskmist töötasu ning põhjendas sellises ulatuses hüvitise nõudmist Töötukassa statistikaga, mille kohaselt kulub õiguse valdkonnas uue töö leidmiseks keskmiselt 229 päeva, s.o 7,6 kuud. Hageja keskmine töötasu oli 1696 eurot 64 senti. Hageja nõuab kostjalt töötasu hüvitist seitsme kuu keskmise töötasu ulatuses, seega on hüvitise suuruseks 11 876 eurot 48 senti (7 × 1 696,64) (neto). 2 (9)
2.Hageja esitas 24. oktoobril 2018 ja 13. novembril 2018 täiendavad seisukohad. Kostja väide koolitusrahade puudumise kohta on paljasõnaline, kui samal ajal leitakse raha töötaja päevapealt koondamiseks. Hageja on osalenud mitmel koolitusel, mida kostja on finantseerinud. Hageja inglise keele valdamise taset tõendab hageja esitatud väljavõte hageja lõpetatud ülikooli akadeemilist õiendist, millelt nähtuvalt on hageja inglise keele oskust hinnatud heaks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei olnud teadmisi Euroopa Liidu 112 teenusega seotud seadusandlusest. Euroopa Liidu dokumendid on kättesaadavad eesti keeles. Seega isegi kui hageja ei valdaks inglise keelt, siis ei oleks Euroopa Liidu õigusaktidele hinnangu andmine takistatud, kuna need on eesti keeles kättesaadavad. Hageja teenistussuhe kostja juures kestis ligi seitse aastat ning selle aja jooksul ei olnud hageja suhtes algatatud ühtegi distsiplinaarmenetlust ega tehtud ka hoiatusi. Kostja hindas hageja tööpanust kõrgelt ka seeläbi, et maksis igal aastal preemiat ning tõstis regulaarselt hageja palka. Olukorras, kus kostja oleks tuvastanud hageja vajakajäämise inglise keele osas, oleks kostja pidanud andma hagejale võimaluse oma keeleoskust kasvõi hageja enda kulul parandada. Töölepingu ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja inglise keele probleemile on viidatud juba 5. detsembril 2017 (kostja hagiavalduse vastuse lisa 10). Kostja viivitas väidetava inglise keele probleemi esile toomisega ligi üheksa kuud. Vahepealsel ajal ei esitanud kostja hagejale pretensioone inglise keele kohta. Hagejale tuli väidetav keeleprobleem üllatusena. Sedavõrd pikaajaline viivitamine väidetava probleemi esiletoomisega ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja ei ole nõudnud hagejalt töösuhte kestel tõendeid inglise keele oskuse kohta. Kostjal ei olnud ainsatki seaduslikku põhjust, miks ta ei saanud pakkuda hagejale päästekorraldaja teenistuskohta. Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuete kohta kehtestatud määruse kohaselt peab päästekorraldaja teenistuskohal töötav päästespetsialist vastama päästekorraldaja tase 4 kutsestandardile või läbima hädaabiteadete menetlemise täiendõppe kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuväited on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Kostjal ei olnud pakkuda hagejale teist töökohta, mis oleks vastanud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. 24. juulil 2018, kui hagejat teavitati koondamisest, oli kostjal vabu teenistuskohti kokku 55. Ida, Lõuna ja Lääne keskuses oli 30 päästekorraldaja, 1 logistiku ja 1 valvevahetuse juhi teenistuskoht, mis ei oleks hagejale sobinud, kuna need on eriteenistujate ametikohad, mis nõuavad täiendavatele haridus-, tervise- ja füüsilistele nõuetele vastamist ning oleksid kaasa toonud ka elukohavahetuse. Põhja keskuses oli 13 päästekorraldaja, 3 logistiku, 1 keskuse juhataja asetäitja, 2 valvevahetuse juhi, 2 eksperdi ja 2 peaspetsialisti teenistuskohta. Päästekorraldaja, logistiku ja valvevahetuse juhi teenistuskohta ei pakutud hagejale, kuna need on eriteenistujate ametikohad, mis nõuavad eriettevalmistust. Hagejale ei oleks sobinud kumbki vaba eksperdi teenistuskoht – ühe puhul oli tegemist meditsiinikorralduse ja valmisoleku talituse eksperdi teenistuskohaga, mis eeldab meditsiinilist haridust. Teisel juhul oli tegemist koolitus- ja värbamisvaldkonna eksperdiga, kelle teenistuskoht eeldab töökogemust personali-, koolitus- või värbamise valdkonnas. Koolitus- ja värbamiseksperdi konkursi tähtaeg oli 24. juuni 2018 ning hagejale koondamisest teatamise ajal oli värbamisvaldkonna ekspert vabale ametikohale juba välja valitud. 3 (9)
2) Üldosakonna värbamisvaldkonna peaspetsialisti töökoha eelduseks oli vähemalt 2aastane töökogemus tööaja planeerimise ja arvestamise valdkonnas (sh summeritud tööajaarvestuse kogemus) ning 1-aastane töökogemus riigitöötaja iseteenindusportaali haldurina. Teist üldosakonna peaspetsialisti töökohta ei plaani Häirekeskus täita. 3) Tööandjal ei ole olukorras, kus töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda töökohta pakkuda. Pakkuma ei pea teenistuskohti, millele on kehtestatud nõuded, millele teenistuja ei vasta. 4) Õigusvaldkonna eksperdi töökohal töötamiseks oleks hageja pidanud täiendama oma inglise keele oskust. 5) Keelekoolitused on tasulised ning kostja eelarves ei ole ette nähtud raha, et tasuda keelekoolituse eest, kui töökoha ülesannete muudatuste tõttu muutub töökoha keelenõue. 6) Hageja ei ole kostjale esitanud tõendit inglise keele B2 tasemel oskuse kohta, seega ei ole ta oma keeleoskust tõendanud. Keeleõpe on pikaajaline protsess ja alati ei saa tööandja oodata, millal töötaja oma teadmisi nõutud tasemeni täiendab. 7) Hageja ümberõpe päästekorraldajaks või logistikuks oleks olnud ebaproportsionaalselt ressursimahukas, kuna tegemist on juristi töökohast täiesti erinevate teenistuskohtadega. Tööandja ei ole kohustatud asutuse töökorralduse, struktuuri vms muudatuse tõttu töötaja koondamisel tagama talle ümberõpet, kui see on ebaproportsionaalselt ressursimahukas. Koondatav töötaja ei saa eeldada ega nõuda, et tööandja maksab mitmekuulise ümberõppe ajal keskmist töötasu. 8) Alates 1. augustist 2018 ei ole kostja koosseisus juristi töökohta. Loodud õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded on osaliselt sarnased varasema juristi töökoha ülesannetega, kuid uuele töökohale lisandusid ingliskeelsete lepingute koostamine, ingliskeelses õigusloomes osalemine, arvamuste andmine ja kostja huvide esindamine Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel. Samuti on tööülesandeks ingliskeelsete õigusloomealaste töögruppide ja komisjonide töös osalemine Eestis ja EL institutsioonide juures. Õigusvaldkonna eksperdil peab olema teadmine Euroopa Liidu tasandil õigusloome loogikast ning direktiividest ja määrustest, mis on seotud 112 teenusega. Samuti peab õigusvaldkonna ekspert suutma toetada kolleege koostöölepingute sõlmimisel välisriigi partneritega. 9) Kuna hageja keeldus ingliskeelsete dokumentidega töötamast ning ei esitanud tõendit keeleoskuse kohta, siis ei olnud hageja jätkamine Häirekeskuse õigusvaldkonna eksperdi töökohal võimalik. 10) Enne juristi töökoha ümberkorraldamist eksperdi töökohaks ei nõudnud kostja hagejalt inglise keele oskust, kuna see ei olnud vajalik sellisel määral nagu seda nõuab eksperdi töökoht. 11) Kostja hinnangul ei ole alust hagejale seaduses sätestatust suurema hüvitise maksmiseks.
MAAKOHTU OTSUS
4.Harju Maakohus jättis 6. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja alustas kostja juures tööd juristina 2011. a oktoobris;
4 (9)
2) 21. märtsi 2013 käskkirjaga nr 135P vabastati hageja teenistusest ning temaga sõlmiti soodustingimustel tööleping. Alates 1. aprillist 2013 töötas hageja kostja juures töölepingu alusel; 3) 23. juulil 2018 esitas kostja hagejale koondamisteate, mille kohaselt ütles kostja töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles; 4) hageja viimaseks tööpäevaks oli 31. juuli 2018. Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle. Kohtule esitatud üldosakonna eksperdi ja juristi ametijuhenditega on tõendatud, et loodud õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded on juristi töökohaga osaliselt sarnased, kuid täiendavate ülesannetena on uuele töökohale lisandunud ingliskeelsete lepingute koostamine, ingliskeelses õigusloomes osalemine, arvamuste andmine ja kostja huvide esindamine Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel, õigusloomealaste töögruppide ja komisjonide töös osalemine Eestis ja EL institutsioonide juures. Seega olid loodava eksperdi ametikohale lisanduvad uued ülesanded oluliselt erinevad võrreldes hageja töölepingu juurde kuuluvale ametikohale ettenähtud ülesannetega. Sellega on tõendatud, et tegemist oli koondamisteates väidetud ümberkorraldusega. Üldosakonna eksperdi ametijuhendist tulenevalt nõuti uuel teenistuskohal inglise keele oskust B2 tasemel. Kostja tõendas poolte kirjavahetusega, et hageja keeldus ingliskeelsete dokumentidega töötamisest. Hageja ei ole tõendanud oma keeleoskust, mistõttu on hageja väited tema keeleoskuse vastavuse kohta üldosakonna eksperdi ametijuhendis nõutud B2 tasemele paljasõnalised. Kostja on tõendanud, et tal ei olnud pakkuda hagejale teist töökohta, mis oleks vastanud hageja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Hagejale koondamisest teatamise ajal oli värbamisvaldkonna ekspert vabale ametikohale juba välja valitud. Üldosakonna peaspetsialisti töökohal töötamise eelduseks oli vähemalt 2-aastane töökogemus tööaja planeerimise ja arvestamise valdkonnas (sh summeeritud tööajaarvestuse kogemus) ning 1-aastane töökogemus riigitöötaja iseteenindusportaali haldurina. Samuti ei ole hageja ümber lükanud kostja väiteid selle kohta, et hageja haridusnõuded ei vasta päästeteenistujale kehtestatud nõuetele. Keelekoolituse eest tasumiseks ei olnud kostja eelarves raha ette nähtud. Hageja ümberõpe päästekorraldajaks või logistikuks oleks olnud ebaproportsionaalselt ressursimahukas, kuna tegemist on juristi töökohast täiesti erinevate teenistuskohtadega. Hagejale täiendõppe korraldamata jätmine ei ole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise aluseks. Seetõttu tuleb hageja hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus otsustas, et menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
APELLATSIOONKAEBUS
Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse väited on järgmised:
5 (9)
1) Töölepingu ülesütlemine ümberkorralduse nime all, sisuliselt ümberkorraldusi tegemata, oli ebaseaduslik. Üldosakonna eksperdi tööülesanded on sisult juristi tööülesannetega väga sarnased ning mõlema teenistuskoha ülesanne on sama – Häirekeskuse esindamine õiguslikes küsimustes. Hageja hinnangul on üldosakonna eksperdi ülesanded natuke laiemad, kuid neid muudatusi ei saa käsitada töö olulise ümberkorraldamisena. Maakohus ei ole kõiki tõendeid igakülgselt kaalunud ning on oma järeldusele jõudnud kahe ametijuhendi grammatilise võrdlemise teel, jättes hageja selgitused ametijuhendite erinevuse kohta arvestamata. 2) Kostja ei teinud hagejale ettepanekut muuta hageja ametijuhendit. Maakohus ei pööranud sellele asjaolule tähelepanu. 3) Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel sai maakohus järeldada, et hagejal puuduvad teadmised Euroopa Liidu tasandi õigusloome loogikast, direktiividest ja määrustest, mis on puutumuses 112 teenusega ning suutlikkus toetada kolleege välispartneritega koostöölepingute sõlmimisel. 4) Maakohus leidis, et kostja eeldas põhjendatult hageja inglise keele oskuse puudulikkust. Maakohus järeldas seda üksnes ühe e-kirja (Häirekeskuse 17.10.2018. a seisukoha lisa 10) põhjal. Viidatud kirjast ei ole võimalik järeldada, et hageja ei valda inglise keelt. Hageja keeldus võõrkeelsele lepingule hinnangu andmisest põhjusel, et see ei olnud hageja ametijuhendi kohaselt tema tööülesanne. Hageja ei olnud ametijuhendi kohaselt kohustatud võõrkeelsete dokumentidega töötama. Kui kostja oleks teinud hagejale ettepaneku hageja ametijuhendit muuta, oleks hageja sellega nõustunud ning sel juhul poleks olnud vajadust hagejat koondada. Hageja tõendas oma inglise keele taset Akadeemia Nordi diplomi juurde kuuluva akadeemilise õiendiga. Seetõttu ei mõista hageja maakohtu järeldust, et ta pole oma inglise keele oskust tõendanud. 5) Kostja ei ole hageja kvalifikatsiooni hindamiseks teinud ühtegi toimingut. Seda, kas hageja inglise keele oskus vastas koondamise hetkel B2 tasemele, oleks pidanud testima enne koondamist. Kostja oleks pidanud tõendit keeleoskuse kohta küsima enne koondamist. 6) Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kostja eelarves puudus raha keelekoolituste eest tasumiseks. Kostja ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. 7) Häirekeskusel oli mitmeid vabu teenistuskohti, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Maakohus ei ole analüüsinud päästekorraldajale kehtestatud nõudeid ning selgitanud, millised on nõuded, millele hageja ei vastanud. 8) Maakohus ei ole andnud hinnangut poolte varasemale käitumisele ega asjaolule, et töölepingu ülesütlemine oli vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. 9) Hageja suhtes ei olnud täidetud koondamise eeldused: kostja ei ole tõendanud töömahu vähendamist ega sellist olulist töökorralduse muutust, mis oleks teinud töösuhte jätkamise hagejaga võimatuks. Hageja tööülesanded ei muutunud töö ümberkorraldamisega nii suures mahus, et talle ei oleks saanud pakkuda uue nimetusega (üldosakonna ekspert) ja minimaalselt muutunud tööülesannetega töökohta (teist tööd TLS § 89 lg 3 mõttes). Teise töö pakkumine ei oleks põhjustanud kostjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 10) Hüvitise väljamõistmine suuremas ulatuses kui kolme kuu keskmine töötasu on põhjendatud sellega, et kostja on käitunud pahatahtlikult ning töölepingu ebaseaduslikult lõpetanud. Vastus apellatsioonkaebusele 6 (9)
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata jätta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda käesoleva otsuse p-s 4 refereeritud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sisuliste põhjendustega ja ei korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes küsimuse üle, kas kostjal oli TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt kohustus pakkuda hagejale uut tööd üldosakonna eksperdi töökohal. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et üldosakonna eksperdi teenistuskohal on nõutav inglise keele oskus B2 tasemel. Üldjuhul on TLS § 89 lg-st tuleneva kohustuse täitmiseks mõistlik, et tööandja selgitab enne koondamist välja, kas töötaja vastab mõne vaba töökoha kvalifikatsiooninõuetele, kuid siis, kui tööandja seda eelnevalt välja ei selgita, saab kvalifikatsioonile vastavust tuvastada hiljem ka kohtumenetluses.
9.Kuigi TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb tööandjal tõendada, et TLS-st tulenevad koondamise eeldused on täidetud, siis kolleegiumi hinnangul pöördub praeguses olukorras tõendamiskoormus hea usu põhimõtte kohaselt ümber. Kohtupraktikas on selgitatud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-173-12, p 17). Hageja on esitanud inglise keele oskuse tõendamiseks Akadeemia Nord diplomi juurde kuuluva akadeemilise õiendi (13.11.2018.a hageja seisukoht kostja vastusele, lisa), millest nähtub, et apellandi inglise keele oskust on hinnatud heaks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud tõendist ei saa järeldada, kas hageja keeleoskus pärast Akadeemia Nord õppekavas oleva aine läbimist vastas tasemele B2 või mitte. Ei ole põhjust eeldada, et pärast kõrgkooli õppekavas oleva inglise keele aine läbimist vastab õppuri keeleoskus B2 tasemele. Hageja esitas ringkonnakohtule Multilingua Keelekeskus OÜ e-kirja, milles kinnitatakse, et hageja inglise keele tase on B2 (hageja 13.05.2020 seisukoha lisa). Kolleegium leiab, et esitatud tõend ei kinnita, et hageja keeleoskus juulis 2018 vastas tasemele B2. Hageja ei ole esitanud tõendit oma keeleoskuse kohta koondamise seisuga. Seda oleks hageja saanud teha näidates, et Akadeemia Nord õppekava vastas B2 tasemele inglise keele osas, kuid praegu selle kohta andmed puuduvad. Hageja esitatud tõend kajastab keeleoskust ligi 2 aastat hiljem. Lisaks sellele ei nähtu e-kirjast kas ja kuidas tegi testi pakkuja veebis testimisel kindlaks, et testi sooritab hageja ja et isik sooritab testi üksnes oma enda teadmistele tuginedes. Kuigi hageja on viidanud, et riigis kehtiva eriolukorra ajal ei pakutud tavapärast keeleoskuse testimise teenust, ei ole hageja palunud tõendi esitamise tähtaja edasi lükkamist. Seega puuduvad ka apellatsiooniastmes tõendid selle kohta, et hageja keeleoskus juulis 2018 vastas tasemele B2.
10.Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et kostja eelarves ei ole ette nähtud raha, et tasuda keelekoolituse eest. Kolleegium märgib, et hindamaks seda, kas töötaja ümberõppe korraldamine põhjustab tööandjale ebaproportsionaalseid kulutusi TLS § 89 lg 3 teise lause tähenduses, ei saa lähtuda sellest, kas ümberõppeks on asutuse eelarves raha ette nähtud või mitte. Selle asjaolu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas kulutuste tegemine 7 (9)
konkreetse töötaja ümberõppeks on töö iseloomu ja muid asjaolusid silmas pidades mõistlik. Maakohus lähtus põhjendatult sellest, et keelekoolitused on tasulised. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et keelekoolituse tavapärane tasu on nii suur, et tööandjalt ei saa mõistlikult eeldada töötaja tasuta koolitamist. Keeleõppe valdkonnas võib olla mõistlik näiteks asjaomase eriala sõnavara puudutava kursuse läbimine, mitte aga keeleoskuse üldise taseme tõstmine, mis on eelduslikult pikaajalisem ja kulukam protsess.
11.Apellandi väitel ei olnud tuginemine hageja keeleoskuse puudulikkusele kooskõlas hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2) seetõttu, et tööandja viivitas keeleoskuse probleemi esile toomisega detsembrist 2017 kuni juulini 2018. Kolleegium on seisukohal, et TLS § 89 lg 3 seisukohast ei oma tähendust, millal tööandjal jäi mulje, et hageja ei valda inglise keelt B2 tasemel, oluline on üksnes see, kas hagejal tegelikult oli koondamise hetkel nõutav keeleoskus või mitte. Asjaolust, et tööandja ei teavitanud töötajat varakult plaanitavatest ümberkorraldustest, et töötaja saaks end täiendama asuda, ei tulene tööandjale siiski VÕS § 6 lg 2 järgi kohustust pakkuda töötajale tööd, milleks vajalikud oskused töötajal puuduvad.
12.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes küsimuse üle, kas kostjal oli TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt kohustus pakkuda hagejale uut tööd päästekorraldaja töökohal. Seejuures vaidlevad pooled, kas hageja oleks saanud päästekorraldaja töökohal nõutava tase 4 kutsestandardi kvalifikatsiooni omandada täiendõppe korras pärast teenistusse võtmist. Hageja on välja toonud, et siseministri 15.02.2011 määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 6 lg 6 järgi peab hädaabiteateid menetleva päästekorraldaja teenistuskohal töötav päästespetsialist vastama päästekorraldaja, tase 4 kutsestandardile või läbima hädaabiteadete menetlemise täiendusõppe kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates. Kolleegium leiab, et hagejal puudus mõistlik võimalus omandada päästekorraldaja ametikohal nõutav tase 4 kutsestandardi kvalifikatsioon täiendõppe korras pärast teenistusse võtmist. Häirekeskuse 30. oktoobri 2017. aasta kirjast Siseministeeriumile nähtub, et päästekorraldaja tööks vajalikku ettevalmistust on võimalik saada, läbides ühe õppeaasta jooksul Sisekaitseakadeemias päästekorraldaja kutseõppe. Päästekorraldaja kutseõpet ei korraldanud Häirekeskus, vaid Sisekaitseakadeemia ning hageja Sisekaitseakadeemiasse päästekorraldaja erialale õppima ei asunud. Hageja koondamise ajaks oli vastuvõtt Sisekaitseakadeemiasse päästekorraldaja erialale selleks aastaks lõppenud ning isegi siis, kui hageja oleks õppima pääsenud, ei oleks ta saanud õpet lõpetada kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.
13.Apellandi väited, et juristi ja loodud õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded on nii sarnased, et tegemist ei ole töö ümberkorraldamisega TLS § 89 lg 1 tähenduses, kordavad maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on nende väidetega mittenõustumist põhjendanud, kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
14.Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja ei teinud hagejale ettepanekut muuta hageja ametijuhendit. Juristi ametijuhendi muutmine selliselt, et sellesse kaasatakse õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded, oleks tähendanud sama, mis õigusvaldkonna eksperdi töökoha pakkumine. Maakohus tuvastas, et tööandjal ei olnud kohustutust pakkuda hagejale õigusvaldkonna eksperdi töökohta, seega ei pidanud maakohus TsMS § 442 lg 8 järgi täiendavalt põhjendama, miks tööandjal ei olnud kohustust teha ettepanekut ametijuhendi muutmiseks selliselt, et sellesse hõlmatakse õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded.
15.Kolleegium jätab apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 8 (9)
TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.