Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
Tsiviilasi (number ja menetlus)
nr 2-20-7493 X.X.ja X.X.hagi X.X.vastu üürilepingu ülesütlemiseks hagimenetlus
Kohtunik
Kadi Aavik
Menetlusosalised
Hageja I: X.X.(sünniaeg: xx.xx.xxxx, elukoht Xxxx xxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx)
27. mai 2020
Hageja II: X.X. (sünniaeg: xx.xx.xxx, elukoht Xxxx xxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx) Kostja: X.X. (sünniaeg: xx.xx.xxxx, elukoht Xxxx xxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtul tuleb otsustada tsiviilasja menetlusse võtmine. Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul (TsMS § 372 lg 1). Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg 1 p 1) või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kohus leiab, et hagiavalduse menetluse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama ja hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki (üürilepingu lõppemine üürilepingu ülesütlemise kaudu) saavutada. Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt soovivad hagejad üles öelda X.X.uga sõlmitud üürilepingu aadressil Xxxx xxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx. Kohus selgitab, et üürilepingu ülesütlemiseks ei tule hagejatel pöörduda hagiga kohtusse, vaid üürilepingu lõpetamiseks tuleb hagejatel X.X.ule esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg-le 1 võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui ka üürileandja korraliselt üles öelda vähemalt kolmekuulise etteteatamistähtajaga (VÕS § 311 lg 1, § 312 lg 2). Kui üürileping on lõppenud, siis tuleb kostjal lepinguese tagastada. (VÕS § 334 lg 1). Kui aga üürnik keeldub lepingueseme tagastamisest, siis on üürileandjatel üürniku vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 tulenev asja väljaandmise nõue. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega võib omanik õigusliku aluseta asja valdava üürniku (asja valdaja) suhtes esitada AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva asja väljaandmise nõude. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.