Novira Finance OÜ hagi LB 1 OÜ, Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrini Prükk’i vastu täitemenetluse peatamise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2019/444 Hageja: Novira Finance OÜ (registrikood 12602081, Tartu mnt 25-33, 10117, Tallinn), Hageja lepingulised esindajad: advokaat Mailis Meier ja vandeadvokaat Liis Könn (isikukood 48606072720, e-post [email protected]), Kostja I: LB 1 OÜ (registrikood 14028025), Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post [email protected]) Kostja II: Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk (isikukood 47505106547, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
07. mai 2020. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Novira Finance OÜ hagi LB 1 OÜ, Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrini Prükk’i vastu täitemenetluse peatamise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2019/444.
2.Tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-19-4765 tehtud 03.04.2019. a hagi tagamise määruse täitmine osas, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 027/2019/444. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’i kanda.
4.Välja mõista Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’ilt
menetluskulud summas 5 080,20 eurot Novira Finance OÜ kasuks.
5.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’il tasuda Novira Finance OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 5 080,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 10.05.2019. esitatud hagiavalduse kohaselt on OÜ Novira Finance kasuks on seatud ühishüpoteegid summas 3 055 000 eurot (I. jrk) ja summas 1 300 000 eurot (II. jrk) LB 1 OÜ-le kuuluvatele järgmistele kinnisasjadele: xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr 10089350; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosas nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx.
2.Hüpoteegid seati 17.11.2017 hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Hüpoteegid loovutati hagejale 21.02.2019. Hüpoteegi seadmise lepingu, kinnistusraamatu kannete ja seaduse (AÕS § 352) kohaselt on kinnistute igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekide seadmise lepingu punktide 3.1-3.4 (ja nende alapunktide) kohaselt on kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud mh kõik nõuded, mis tulenevad järgmisest kahest laenulepingust: a) L AS-i ja GRE OÜ vahel 12.10.2017 sõlmitud laenuleping nr 09321342364, mille p 1 kohaselt andis L GRE-le laenu 2 350 000 eurot. Laenu sihtostarbeks oli kinnistutele kortermajade projekteerimise ja ehitamise finantseerimine. 19.02.2019 sõlmitud lisakokkuleppega kohustus GRE laenu tagastama hiljemalt 20.02.2019. 21.02.2019 loovutas L kõik Laenulepingust 1 tulenevad nõuded hagejale. b) 17.11.2017 hageja ja BC OÜ vahel sõlmitud laenuleping, mille punkti 1 kohaselt andis hageja BC OÜ-le laenu summas 850 000 eurot. Laenu sihtotstarbeks oli kinnistutega seotud arendustegevuse finantseerimine.
3.Laenulepingust 1 ja Laenulepingust 2 tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks 20.02.2019. Laenusaajad ei ole hagejale Laenulepingutest tulenevat laenu ega võlgnevust tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on Laenulepingust 1 ja Laenulepingust 2 tulenev võlgnevus kokku summas 2 545 880,12 eurot (nõudele lisandub laenulepingute tingimuste kohaselt arvestatav viivis).
4.Hageja esitas 21.02.2019 täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepale. Täitmisavalduses nõuab hageja Laenulepingust 1 ja 2 tuleneva võlgnevuse ulatuses, ja hüpoteekide alusel, kinnistutele sissenõude pööramist. Kohtutäitur alustas kostja I suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2019/444. Täitmisavalduse esitamise päeva seisuga oli Laenulepingust 1
ja Laenulepingust 2 tulenev hageja nõue laenusaajate vastu kokku 2 437 928,34 eurot. Kostja I ei ole hagejale teadaolevalt täitemenetluse läbiviimisele või hageja nõudele vastu vaielnud.
5.03.04.2019 edastas kohtutäitur hagejale otsuse täitemenetluse peatamise kohta. Otsuse kohaselt oli täitemenetluse peatamise aluseks Harju Maakohtu 03.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-4765. Määrusega peatas kohus täitemenetluse OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk avalduse alusel kuni tsiviilasjas nr 2-19-4765 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagi tagamise aluseks on väidetavalt kostja II 27.03.2019 hagi GRE OÜ, kostja I ja OÜ Pirita Holding vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hageja vastu kostja II ühtegi nõuet esitanud ei ole ning hagejat ei ole ka nimetatud menetlusse muul viisil kaasatud. Seega puudub hagejal võimalus tsiviilasjas nr 2-19-4765 osaleda, samuti ei ole hagejal võimalik esitada määrusele määruskaebust.
6.Hageja esitas kostjale II 05.05.2019 nõudekirja, milles selgitas, et kostjal II puudus õigus nõuda hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist. Hageja nõudis kostjalt II, et kostja II esitaks kohtule tsiviilasjas nr 2-19-4765 taotluse hagi tagamise tühistamiseks ning hüvitaks hagejale hagi tagamisega tekitatud ja tulevikus tekkiva kahju. Kostja II ei ole esitanud kohtule taotlust hagi tagamise tühistamiseks. Täitemenetlus on jätkuvalt peatatud. Seega on tekkinud olukord, kus hageja seadusest tulenevaid õiguseid hüpoteekide realiseerimiseks on lubamatult piiratud hagi tagamisega kohtumenetluses, mille osaline hageja ei ole ning hageja esitab käesolevaga hagi TMS § 222 kohaselt 03.04.2019 määruse täitmise lubamatuks tunnistamiseks.
7.Hageja nõuab 03.04.2019 määruse täitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 222 lg 1 alusel osas, millega peatati täitemenetlus. TMS § 222 lg 1 sätestab: „Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.“ Nimetatud hagi tuleb esitada sissenõudja ja võlgniku vastu (TMS § 222 lg 3). a) Esiteks, 03.04.2019 määrus on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokument. Määruse alusel ei peatu täitemenetlus automaatselt, kostja II pidi esitama määruse täitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur peatas määruse täitmiseks täitemenetluse. b) Teiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. Hagi tagamise määruse täitmisel on kohustatud isikuks ja võlgnikuks kostja I, kelle suhtes määrus tehti ja kelle vara suhtes täitemenetlust läbi viiakse, ning sissenõudjaks on kostja II, kes taotles täitemenetluse peatamist ja hagi tagamise määruse täitmist. c) Kolmandaks, hagejal on seadusest tulenev õigus hüpoteekide (asjaõigus) realiseerimiseks ja täitemenetluse läbiviimiseks ning nende õiguste teostamist ei ole lubatud kinnistute tagasivõitmise hagi tagamiseks keelata. Hagejal puudub võimalus määruse vaidlustamiseks tsiviilasjas nr 2-19-4765 määruskaebuse esitamisega, sest hageja ei ole selles asjas menetlusosaline, mistõttu hageja ainukeseks kohaseks õiguskaitsevahendiks on TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamine hagi tagamise määruse täitmise lubamatuks tunnistamiseks osas, millega täitemenetlus peatati ja hageja õiguseid rikuti (ning jätkuvalt rikutakse). d) Neljandaks, ringkonnakohus3 kui ka riigikohus4 on kinnitanud, et kui hagi tagamise korras peatatakse kolmanda isiku kasuks algatatud täitemenetlus, saab kolmas isik esitada TMS § 222 alusel nõude hagi tagamise määruse täitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus sedastas asja nr 3-2-1-94-11 punktis 16: „Kolleegium märgib, et TsMS § 390 lg 1 järgi ei saa määruse peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik,
kes ei ole asjas pooleks. Kolmas isik, kelle õigusi hagi tagamine puudutab, saab esitada TsMS § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks“.
8.Hageja kasuks on kinnistutele seatud hüpoteegid. Hüpoteek annab hagejale õiguse nõuda, et hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi teel (AÕS § 325, § 352 lg 1). Hageja hüpoteekidega tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, seda ei ole täidetud ning hagejal on tekkinud hüpoteekide realiseerimise õigus. Hagi tagamise määruse täitmise tagajärjeks on hageja hüpoteekide realiseerimise takistamine ja hageja seadusest tulenevate õiguste piiramine õigusvastasel viisil, mistõttu hagi tagamise määruse täitmine tuleks tunnistada lubamatuks TMS § 222 kohaselt. Tsiviilasja nr 2-19-4765 tulemus ei mõjuta hageja õigust nõuda hüpoteekide realiseerimist. Hagi on tagatud hageja ehk kolmanda isiku suhtes, keda tsiviilasja nr 2-194765 kohtuvaidlus ega selle lõpptulemus mitte kuidagi ei mõjuta. a) Esiteks, hagejal on õigus nõuda hüpoteekide realiseerimist sõltumata sellest, kas kostja II hagi rahuldatakse (kinnistud võidetakse tagasi) või jäetakse hagi rahuldamata (kinnistuid ei võideta tagasi). Kuna hüpoteekide sundtäitmise nõue kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes (AÕS § 325 lg 1; § 352 lg 1), siis on hagejal õigus nõuda kinnistute sundmüüki sõltumata sellest, kellele kinnistu hetkel kuulub või tulevikus kuuluma hakkab. b) Teiseks, kohtupraktikas on kinnitatud, et hüpoteegi sundtäitmist ei tohi kohtud peatada tagasivõitmise hagi tagamiseks, sest selle hagi tulemus ei saaks mõjutada hüpoteegi realiseerimist.
9.Kuigi hageja ei saa esitada 03.04.2019 kohtumäärusele määruskaebust, selgitab hageja, et asjas nr 2-19-4765 puudusid mistahes alused täitemenetluse peatamiseks ja täitemenetlus on peatatud õigusvastaselt: a) Esiteks, hageja ei ole asja nr 2-19-4765 menetlusosaline. Täitemenetluse peatamisega piirati lubamatult kolmanda isiku seadusest tulenevaid õiguseid hüpoteegi sundtäitmiseks. b) Teiseks, TsMS § 378 lg 1 p 6 järgi on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr 2-19-4765 esitatud hagiga ei ole kostja II hagejale teadaolevalt vaidlustanud täitedokumendi (hüpoteegi seadmise leping) ega hüpoteekide kehtivust ega nõudnud sundtäitmise muul viisil lubamatuks tunnistamist. Kostja II ei ole hageja vastu ühtegi muud hagi ega nõuet esitanud. Seega puudus kostjal II TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt õigus taotleda täitemenetluse peatamist ning hagi tagamiseks puudus alus. c) Kolmandaks, kostja II on määruse kohaselt esitanud mittevaralise nõude tehingute tagasivõitmiseks, mille tagamiseks võib TsMS § 377 lg 2 kohaselt õigussuhet esialgselt reguleerida, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks. Kinnistute võõrandamine täitemenetluses ei põhjusta olulist kahju ega omavoli. Isegi, kui kostja II tagasivõitmise hagi rahuldatakse ja kinnistute omanikuks saab PH,6 siis ei oleks sellest PH pankrotimenetlusele ega PH võlausaldajatele mingit majanduslikku kasu, sest kinnistuid koormavad hageja hüpoteegid jääksid endiselt kehtima ja kinnistute sundtäitmise arvelt tuleks esmajärjekorras (enne teisi võlausaldajaid) rahuldada hageja nõuded. Mida pikemalt on peatatud täitemenetlus hageja nõuete realiseerimiseks kinnistute arvelt, seda suurem on PH-le ja PH võlausaldajatele tekkiv kahju, sest hageja nõudele lisandub ajas suurenev viivis. Seega puudus kostjal II ka TsMS § 377 lg 1 kohaselt õigus taotleda täitemenetluse peatamist, sest täitemenetluse läbiviimine ei põhjusta kostjale II ega PH-le kahju.
10.Hagejale on alusetu täitemenetluse peatamise tõttu juba tänaseks tekkinud kahju ning nimetatud kahju suureneb iga päevaga, mille võrra täitemenetluse lõpuleviimine ja seega hageja nõude rahuldamine venib. Esiteks, iga viivitatud päevaga suureneb hageja
viivisenõue. Teiseks, hagejal ei ole täitemenetluse peatamise tõttu võimalik laenatud raha hüpoteekide realiseerimise tulemusel seaduses ettenähtud viisil sisse nõuda ega väljalaenatud laenu enda muus äritegevuses kasutada ja sellelt tulu teenida. Kolmandaks, täitemenetluse peatamise tõttu võib hagejale tekkida märkimisväärne varaline kahju ka kinnisvaraturu ajas muutumise ja kinnistute hindade langemise korral, millisel juhul ei pruugi tulevikus osutuda võimalikuks realiseerida kinnistuid hindadega, millega neid oleks võimalik müüa käesoleval ajal. Neljandaks, hageja on kostjat II teavitanud hagi tagamise määruse täitmise õigusvastasusest ning sellega hagejale tekkivast kahjust. Hageja kavatseb vastava kahjunõude kostja II vastu tulevikus ka esitada, mis ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Kostja I vastus
11.Kostja I leiab, et hagi on õige ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostja I nõustub hageja väidetega selle kohta, et hagis nimetatud kostjale I kuuluvatel kinnistutel on hüpoteegid hageja kasuks, hüpoteegid tagavad hageja nõudeid, neid ei ole täidetud ning hageja avalduse alusel on alustatud täitemenetlust kinnistutele sissenõuete pööramiseks (hüpoteekide alusel). Samuti nõustub kostja I tervikuna hageja õigusliku käsitlusega, mille kohaselt ei ole lubatav kinnistu tagasivõitmise hagi esitamise tagamiseks peatada kinnistut koormavate hüpoteekide alusel hüpoteegipidaja kasuks toimuvat sundtäitmist, mistõttu on taolise hagi tagamise määruse täitmine lubamatu.
12.Lisaks eeltoodule avaldab ja selgitab kostja I, et on 09.04.2019 vaidlustanud viidatud hagi tagamise määruse, mis on tehtud kostja II avalduse alusel, kuna kostja I leiab, et see määrus on ebaseaduslik. Kostja I rõhutab, et käesoleva hagi esitamise on tinginud üksnes kostja II poolt alusetu hagi ja selle hagi tagamiseks alusetu taotluse esitamine. Samuti on tekkinud ja tekib jätkuvalt nimetatud hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisest ning hagi tagamise kehtivana hoidmisest kostjal I varaline kahju, mis ajas pidevalt suureneb. Kostja II võimuses on hagi tagamise abinõude rakendamine lõpetada, kuid kostja II ei ole seda vaatamata eelnimetatule ja ka hageja sellekohasele nõudekirjale teinud. Kostja II poolt kõnealuste hagi tagamise abinõude kohaldamisest loobumise korral langeks ära sisuline vajadus käesoleva hagi menetlemiseks ning oleks muuhulgas võimalik vältida käesoleva menetlusega seonduvaid täiendavaid kulusid. Seadusest tulenevalt on hageja olnud oma hagis esitatud nõude maksmapanemiseks sunnitud esitama hagi lisaks kostjale II ka kostja I vastu, kuigi hageja ja kostja I vahel vaidlus puudub. Kuna kostja I ei vaidlusta hageja poolt hagis esitatud nõuet ja kuna hageja on hagi kostja I vastu esitanud üksnes seetõttu, et kostja II on ebaseaduslikult taotlenud hagi tagamist ja hoiab ebaseaduslikult kohaldatud hagi tagamist kehtivana, siis tuleb kõik kostja I menetluskulud, sealhulgas õigusabikulud, jätta tervikuna kostja II kanda ja kostja I kanda ei jäeta ühegi teise menetlusosalise kulusid. Kostja II vastus
13.Kostja II leiab et, kuna sundtäitmist tsiviilasjas 2-19-4765 tehtud Harju Maakohtu 03.04.2019 määruse täitmiseks ei ole algatatud, ei saa sundtäitmist ka lubamatuks tunnistada. Tõepoolest on kohtupraktikas ja õiguskirjanduses asutud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks hagi tagamise abinõudega koormata kolmandaid isikuid. Käesoleval juhul on aga tegu erijuhu: õiguste kuritarvitamisega. Nimelt, OÜ-le Pirita Holding nimetati ajutine haldur 14.01.2019. Vastav teade avaldati ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Päev pärast seda, 15.01.2019 sõlmis GRE OÜ lepingu x ja x korteriomandite üleandmiseks LB 1 OÜ-le. Nimetatud korteriomandid oli GRE OÜ soetanud võlgnikult. Korteriomandite võõrandamise tõttu 15.01.2019 jäi
pankrotimenetluses esialgu kohaldatud tagamine tagajärjetuks, mispeale kohus tegi 23.01.2019 uue tagamise määruse. Keelumärked kanti kinnistusraamatusse. Keelumärgetele vaatamata võõrandas LB 1 OÜ kõik korteriomandid 25.01.2019 edasi X OÜ-le.
14.See ei ole veel kõik. Nimelt oli L andud GRE OÜ-le laenu tagastamise tähtajaga 30.09.2019. Laenu tagasid x ja x korteriomanditele seatud hüpoteegid. 20.02.2019 lõpetati laenuleping ennetähtaegselt seda põhjusel, et GRE OÜ soovis laenulepingu ennetähtaegselt lõpetada ja kohustus täita. 21.02.2019 loovutas L nõude ja hüpoteegi Novira Finance OÜ-le ning samal päeval esitas Novira Finance OÜ täitmisavalduse, paludes arestitud korteriomandid müüa. 06.03.2019 avaldas täitur enampakkumisteate, mille kohaselt kustutatakse enampakkumise järgselt hüpoteek ja sellele ajaliselt järgnevad kanded seega ka pankrotimenetluses seatud käsutamise keelumärked.
15.Täitetoimikuga tutvudes selgus, et sissenõudja ei ole tegelikult hüpoteegipidaja: L AS on hüpoteegid küll loovutanud OÜ-le Novira Finance, kuid kinnistusraamatusse polnud loovutuse kohta kannet tehtud. AÕS § 338 lõige 2 sätestab üheselt, et hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Veel enam, seda selgitas pooltele hüpoteegi loovutamisel ka notar.
16.Lisaks, isegi kui Novira Finance OÜ olnuks hüpoteegipidaja, ei ole osa täitmisele esitatud nõuetest hüpoteegiga tagatud. Nimelt esitas Novira Finance OÜ täitmisele ka 17.11.2017 laenulepingust tuleneva nõude BC OÜ vastu. Samas sätestab ühishüpoteekide seadmise lepingu p 3.2, et „ühishüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja nõuded järgmiselt: [...] 3.2.5 Kõik nõuded BC OÜ [...] vastu, mis tulenevad Novira Finance OÜ [...] ja BC OÜ vahel sõlmitud laenulepingust“. Sama lepingu kohaselt on hüpoteegipidajaks L Bank. Seega on hüpoteegiga tagatud L nõuded, mis tulenevad Novira Finance OÜ ja BC OÜ vahel sõlmitud laenulepingust. Täitmisavalduse aluseks polnud selliseid nõudeid.
17.Isegi kui Novira Finance OÜ nõue BC OÜ vastu oleks hüpoteegiga tagatud, puudusid tõendid, et see osa nõudest oleks muutunud sissenõutavaks. Nimelt, täitmisavalduse kohaselt on üheks hüpoteegiga tagatud nõudeks 17.11.2017 laenuleping. Laenulepingu kohaselt on täitmise tähtaeg 01.11.2019. Täitmisavalduse lisana on küll märgitud lisa 7 („17.11.2017 laenulepingu sissenõutavaks muutmine“), aga tegelikkuses seda toimikus pole.
18.Pankrotihaldur juhtis kõigile nimetatud asjaoludele tähelepanu ja palus täitemenetluse lõpetada. Täitur tegi pankrotihaldurile ettepaneku kaebusest loobuda. Pankrotihaldur jäi 22.03.2019 kaebuse juurde ja palus kaebuse läbivaatamise ajaks täitemenetluse peatada. 27.03.2019 teatas täitur, et kaebuse läbivaatamine toimub 03.04.2019. Seda vaatamata asjaolule, et oksjon alguseks oli määratud 27.03.2019 kl 23:00 ja lõpuks 04.04.2019 kl 23:00.
19.Märkuse korras olgu öeldud, et kinnistu omanik X OÜ ei vaidlustanud sundtäitmist, ehkki nagu öeldud: hüpoteegile tugineva täitemenetluse algatamise avalduse on esitanud esik, kellele hüpoteek ei ole üle läinud; osaliselt nõude katteks, mis ei ole hüpoteegiga tagatud; samuti pole täitemenetluses esitatud tõendeid osa nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Lisame veel, et X ei vaidlustanud asjaolu, et korteriomandid pandi täitemenetluses kogumina müüki, ehkki korteriomandite eraldi müük annab eelduslikult suuremat kasu –
seda ainuüksi põhjusel, et isikuid, kes on suutelised ostma üht korterit, on enam, kui isikuid, kes on suutelised ostma neid hulgi.
20.Seega tegutsesid GRE OÜ ja temaga seotud isikud (sh Novira Finance OÜ) ühise eesmärgiga ja tahtlikult, et tekitada võimalused täitemenetluse läbiviimiseks, vabaneda sel viisil käsutamise keelumärkest ja välistada tagasivõitmine. Oma õiguste teostamine eesmärgiga tekitada teistele isikutele kahju on hea usu põhimõtte rikkumine.
21.Veelgi enam, ilmselt soovitavad GRE OÜ ja temaga seotud isikud sama teguviisi ka teistele isikutele. Nimelt seadis kohus käsutamise keelumärke veel ühele varasemalt võlgnikule kuulunud kinnistule. Selle kinnistu omaniku audiitor pöördus halduri poole, märkides hüpoteegile viidates, et „kinnistu uus omanik on püüdnud kindlustada oma nõuet“ ja küsides „aga kas see on ka piisav „tagatis“ hoidmaks ära tehingu tagasi pööramist?“
22.GRE OÜ esitas 04.04.2019 pankrotihaldurile dokumendid, mille kohaselt tegelikul ei võinud hüpoteeki üldse seada. Väidetavalt vormistati 18.05.2017 kinnistu müügihind 10aastaseks laenuks ja seejuures võttis ostja kohustuse mitte koormata kinnistuid kolmandate osapoolte hüpoteekidega laenuperioodi jooksul. Seega ei saa hetkel välistada, et ka käesolevas asjas sõlmiti hüpoteegilepingud vaid „“tagatisena“, hoidmaks ära tehingu tagasi pööramist“.
23.Maakohus leidis hagi tagades õigesti, et käesoleval juhul on täitemenetluse eesmärgiks võlgniku võlausaldajatele kahju tekitamine. Kohus peab tõkestama hea usu põhimõtte vastast käitumist ja selle levimist. Olukorras, kus hageja on esitanud tagasivõitmise hagi ja täitemenetlust viiakse läbi eesmärgiga sama tagasivõitmine hea usu põhimõtte vastaselt välistada, on kohus käesoleval juhul õigustatult kasutanud talle TsMS § 378 lõike 1 punktiga 10 antud diskretsiooni hagi tagamisel ja täitemenetluse peatanud. Määruskaebuse esitaja on viidanud erinevatele kohtulahenditele. Viidatud kaasuste ja käesoleva kohtuasja asjaolud on erinevad ‒ eelkõige see, et täitemenetluse eesmärgiks on käesoleval juhul võlgniku võlausaldajatele kahju tekitamine. Viidatud kohtuasjas toodud seisukohtadest ei saa seetõttu siinses asjas juhinduda. Hagejal on võimalik kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses. Ta on seda ka teinud, esitades nõudeavalduse pankrotimenetluses. Kohtu põhjendused
24.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
25.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu menetluses on OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’i hagi GRE OÜ, LB 1 OÜ ja OÜ Pirita Holding (pankrotis) vastu tehingute tagasivõitmiseks (tsiviilasi 2-19-4765). Harju Maakohus rahuldas 03.04.2019. a OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk taotluse ning peatas hagi tagamise korras täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp’a menetluses olevas täiteasjas nr 027/2019/444. Täiteasi nr 027/2019/444 on alustatud 21.02.2019. a. Novira Finance OÜ täitmisavalduse alusel. Täitmisavalduses nõuab Novira Finance OÜ kahe laenulepingu ja hüpoteekide seadmise lepingu alusel sissenõude pööramist LB 1 OÜ-le kuuluvatele järgmistele kinnisasjadele: xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx;
xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosas nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx; xxx, registriosa nr xxx. OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk edastas hagi tagamise määruse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp’ale ning 03.04.2019. a peatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 027/2019/444. 21.04.2020. a keeldus kohus menetluse võtmast OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’i hagi GRE OÜ, LB 1 OÜ ja OÜ Pirita Holding (pankrotis) vastu tehingute tagasivõitmiseks ning tühistas 03.04.2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
26.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitementluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
27.Hageja hinnangul on tal seadusest tulenev õigus hüpoteekide realiseerimiseks ja täitementluse läbiviimiseks ning nende õiguste teostamist ei ole lubatud kinnistute tagasivõitmise hagi tagamiseks keelata. Kuna hüpoteekide sundtäitmise nõue kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes, siis on hagejal õigus nõuda kinnistute sundmüüki sõltumata sellest, kellele kinnistu hetkel kuulub või tulevikus kuuluma hakkab.
28.Kostja II möönab, et üldjuhul ei tohiks hagi tagamise abinõudega koormata kolmandaid isikuid, kuid käesoleval juhul on tegu erijuhu, so õiguste kuritarvitamisega. OÜ-le Pirita Holding nimetati ajutine haldur 14.01.2019,15.01.2019 sõlmis GRE OÜ lepingu Purje 7 ja x korteriomandite üleandmiseks LB 1 OÜ-le. Nimetatud korteriomandid oli GRE OÜ soetanud võlgnikult. Korteriomandite võõrandamise tõttu 15.01.2019 jäi pankrotimenetluses esialgu kohaldatud tagamine tagajärjetuks, mispeale kohus tegi 23.01.2019 uue tagamise määruse. Keelumärked kanti kinnistusraamatusse. Keelumärgetele vaatamata võõrandas LB 1 OÜ kõik korteriomandid 25.01.2019 edasi X OÜ-le. L AS oli andud GRE OÜ-le laenu tagastamise tähtajaga 30.09.2019. Laenu tagasid x ja x korteriomanditele seatud hüpoteegid. 20.02.2019 lõpetati laenuleping ennetähtaegselt põhjusel, et GRE OÜ soovis laenulepingu ennetähtaegselt lõpetada ja kohustuse täita. 21.02.2019 loovutas L AS nõude ja hüpoteegi Novira Finance OÜ-le ning samal päeval esitas Novira Finance OÜ täitmisavalduse, paludes arestitud korteriomandid müüa. 06.03.2019 avaldas täitur enampakkumisteate, mille kohaselt kustutatakse enampakkumise järgselt hüpoteek ja sellele ajaliselt järgnevad kanded seega ka pankrotimenetluses seatud käsutamise keelumärked. Täitetoimikuga tutvudes selgus, et sissenõudja ei ole tegelikult hüpoteegipidaja: L AS on hüpoteegid küll loovutanud OÜ-le Novira Finance, kuid kinnistusraamatusse polnud loovutuse kohta kannet tehtud.
29.Kohus kostja II vastuväidetega ei nõustu. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Novira Finance OÜ või tema õiguseelneja, L AS oleks oma õigusi kuritarvitanud. Puudub vaidlus selles, et hüpoteekide realiseerimiseks täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused on täidetud. Täitemenetlust on alustatud kehtiva täitedokumendi alusel, hüpoteegi kehtivust ei ole vaidlustatud. OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’i hagi Novira Finance OÜ, LB 1 OÜ ja X OÜ vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2019/444 menetlemisest on kohus 28.04.2020. a keeldunud. Kostja II hinnangul ei oleks L AS tohtinud GRE OÜ-ga sõlmitud laenulepingut 20.02.2019. a ennetähtaegselt lõpetada ja kohustuse täitmist vastu võtta (tl 94). Sellest tehingust sai kostja II hinnangul alguse õiguste kuritarvitamine, mis viis OÜ Pirita Holding (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamiseni (tl 94-95).
30.Kohtu hinnangul on kostja II etteheiteid jäänud paljasõnalisteks ja käesolevas menetluses tõendamata. L AS-i ja GRE OÜ vahel oli 12.10.2017 sõlmitud laenuleping nr 09321342364, mille kohaselt andis L AS GRE OÜ-le laenu 2 350 000 eurot. Laenu sihtostarbeks oli kinnistutele kortermajade projekteerimise ja ehitamise finantseerimine. 19.02.2019 sõlmitud lisakokkuleppega kohustus GRE OÜ laenu tagastama hiljemalt 20.02.2019. Kohtule on esitatud laenuleping nr 09321342364, mille p 9 kohaselt on lubatav laenu ennetähtaegne tagasimaksmine (tl 47). 17.11.2017 on hageja ja BC OÜ vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis hageja BC OÜ-le laenu summas 850 000 eurot. Laenu sihtotstarbeks oli kinnistutega seotud arendustegevuse finantseerimine. Kohtule on esitatud 17.11.2017. a laenuleping, mille p 5 kohaselt on samuti lubatav laenu ennetähtaegne tagastamine. VÕS § 5 kohaselt käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest võlausaldajale keeldu kohustuse täitmise ennetähtaegse täitmise vastuvõtmiseks, samuti ei ole see vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi.
31.Kohus ei pea veenvaks ka kostja II väiteid selle kohta, et nii esialgne võlausaldaja L AS kui temalt nõude omandanud Novira Finance OÜ (tl 34), on tekitanud OÜ Pirita Holding (pankrotis) võlausaldajatele kahju. Kostja II kahtlused võiksid kohtu hinnangul vastata tõele juhul, kui L AS või Novira Finance OÜ oleks teinud rahatud tehingud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et L AS on saanud laenulepingu nr 09321342364 täitmisena 20.02.2019. a 833 675,26 eurot ning pärast nõudesumma saamist kohustunud ühishüpoteegid vabastama (tl 52). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 21.02.2019. a on L AS loovutanud oma nõude summas 837 148,91 eurot Novira Finance OÜ-le. Nõude loovutamisega on üle läinud ka nõuet tagavad tagatised ja kõrvalkohustused (tl 54). Puudub vaidlus selles, et loovutus on kehtiv. Kohtule on esitatud ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping, mille p 3.2. kohaselt on hüpoteegipidaja tasunud loovutajale ühishüpoteekide loovutamise eest 837 148,91 eurot (tl 41). Asjaõigusseadus § 325 lg 1 ja 352 lg 1 tuleneb, et hüpoteegipidajal on õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi teel. Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteeki realiseerida sõltumata sellest, kellele kinnisasi kuulub. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul vaidlusaluste kinnisasjade kunagise omaniku võlausaldajaid kahjustada see, et hüpoteegipidaja on vahetunud ega ka see, et hüpoteegipidaja oma õigusi realiseerib. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole kostja II poolt nimetatud erijuhtumi ning kuritarvitusega, mis õigustaks hageja põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet. Käesoleval juhul ei ole täitemenetluse peatamisel ka mingit majanduslikku sisu OÜ Pirita Holding (pankrotis) võlausaldajate jaoks, kuivõrd Pankrs § 139 sätestatust tulenevalt peaks haldur müügitulemi jaotamisel arvestama ka hüpoteegipidaja nõudega. Küll aga oleks vaidlusaluste kinnisasjade edukas tagasivõitmine pankrotivarasse majanduslikult kasulik haldurile tema tasunõuet silmas pidades.
32.Kostja II on asunud seisukohale, et kuivõrd Harju Maakohtu 03.04.2019. a hagi tagamise määruse täitmiseks ei ole algatatud sundtäitmist, siis ei ole võimalik ka sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kostja II hinnangul ei saa täitemenetluse peatamine hageja kui hüpoteegipidaja õigusi rikkuda, kuna hageja ei olnud 03.04.2019. a hüpoteegipidajana kinnistusraamtusse kantud.
33.Kohus kostja II seisukohaga ei nõustu. Käesolevas menetluses on kostja II kinnitanud, et informeeris kohtutäiturit 03.04.2019. a hagi tagamise määrusest (tl 187). Kuivõrd 03.04.2019. a määruse p 3 kohaselt pidi OÜ Pirita Holding (pankroti) pankrotihaldur määruse täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole ning täitemenetluse peatamise otsuse kohaselt esitati määrus täiturile 03.04.2019. a, siis ei peatunud täitemenetlus iseenesest. Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal algatati 03.04.2019. a määruse sundtäitmine siiski kostja II taotluse alusel. TMS § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Käesoleval juhul on kostja II taotluse ja kohtu 03.04.2019. a määruse alusel olnud täiteasi nr 027/2019/444 peatatud ligemale aasta. Seega on alustatud hagi tagamise määruse sundtäitmine, mis on kestnud ligemale aasta. Harju Maakohtu 03.04.2019. a määruse peale hagejal kaebeõigus puudus. Kohtu hinnangul on kostja II käesolevas menetluses asunud ekslikule seisukohale, et olukorras, kus kolmandad isikud vaidlevad kinnistu kuuluvuse üle ning selle käigus kitsendatakse hüpoteegipidaja õigusi, peab hüpoteegipidaja passiivselt oma õiguste riivet taluma. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hüpoteegipidajal ei oleks hüpoteegi realiseerimise õigust, on üksnes kostja II kahtlused õiguste kuritarvituste kohta.
34.Kostja II on menetluse käigus asunud ennast distantseerima hagi tagamise määruse sundtäitmisest. Kostja II on seisukohal, et täitemenetluse peatas kohus ning kohtulahend on täitmiseks kohustuslik (tl 187). Kohtu hinnangul on kostja II seisukoht vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Hageja on 05.05.2019. a selgitanud kostjale II, et kostja II tegevus tekitab hagejale kahju ning palunud kahju tekitamine lõpetada. TsMS § 378 lg 6 järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud. Seega ei takista hagi tagamine hagi tagamist taotlenud isikut käsutamast hiljem oma õigust väljaspool kohtumenetlust. Kostja II TsMS § 378 lg 6 sätestatud võimalust ei kasutanud.
35.Kostja II väited selle kohta, et hageja õiguste riivet ei saanud 03.04.2019. a täitemenetluse peatamisega tekkida, kuna hageja ei olnud sel hetkel hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud, on kohtuhinnangul vastuolus TMS § 18 sätestatuga. Kohtule on esitatud GRE OÜ ja L AS vahel 17.11.2017. a sõlmitud ühishüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping, mille p 3.4. nähtub, et ühishüpoteegiga on tagatud ka Novira Finance OÜ nõuded (tl 31-32). Kohtule on esitatud L Bank AS ja Novira Finance OÜ vahel 21.02.2019. a sõlmitud ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping, mille punkt 4.1.1. kohaselt L Bank AS annab kinnistamisavalduses nõusoleku hageja hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kandmiseks, hageja kanti kinnistusraamatusse 15.04.2019. a (tl 36). TMS § 18 lg 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Eeltoodust nähtub, et kohtutäiturile
esitati kehtiv täitedokument, hageja nõuded olid sissenõutavaks muutunud. 03.04.2019. a hagi tagamise määruse sundtäitmine toimus perioodil 03.04.2019. a kuni 21.04.2020. a, seega toimus kohtu hinnangul samal perioodil ka hageja õiguste riive.
36.Hageja on selgitanud, et täitmisavalduse esitamise seisuga (21.02.2019. a) oli hageja laenulepingutest tulenev nõue 2 437 928,34 eurot, 08.01.2020. a seisuga aga juba 2 854 674,48 eurot. Kostja II tegevuse tulemusel ei ole hageja saanud antud rahasummat enda majandustegevuses kasutada, mis on hagejale tekitanud suures ulatuses kahju. Hageja on laenuandja, kes nõuab väljastatud laenude tagastamist. Kinnisvaraprojektide finantseerimine on hageja majandus- ja kutsetegevus. Hageja ei ole laenusaajate ega kinnistu omanike „seotud isik“. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-7163 asunud seisukohale, et hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda ka menetlusväline isik VÕS § 1043 jj alusel, kui ta tõendab kahju tekitaja teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes saab õigusvastane tegu olla kahju tekitaja niisugune tegevus, mis tõi kaasa hageja omandiõiguse alusetu kitsendamise, mh võimaluse kaotuse enda omandit vabalt kasutada ja käsutada. Seejuures ei tule õigusvastase teona käsitada hagi tagamise avalduse esitamist ennast, vaid asjaolu, et kahju tekitaja kasutas temale kättesaadavat menetluslikku abinõu viisil, mis tõi menetlusvälisele isikule kaasa õigusvastase tagajärje. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesolevas menetluses kostja I hageja nõudele vastu ei vaielnud ning osales menetluses üksnes seetõttu, et TMS § 222 lg 3 kohaselt pidi hageja esitama hagi ka täitemenetluse võlgniku vastu. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda.
38.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad õigusabikulud 4 449 eurot, millele lisandub riigilõiv 300 eurot, registriväljavõtted 72 eurot ja kohtuistungil osalemisega seotud kulu 259,2 eurot (1 tund ja 12 minutit, 180 eurot tund). Kostjad maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja II vastuväite kohaselt ei ole hageja esindajate õigusabikulu vajalik ega põhjendatud. Tegemist on pankrotimenetlusega seotud menetlusega, mida finantseerivad võlausaldajad. PankrS § 108 lg 2 muutuks sisutühjaks kui pankrotivara moodustamine piirduks üksnes selle müügiga. Kostja II hinnangul ei ole põhjendatud istungil osalemise tunnihind 180 eurot, kui muid menetlustoiminguid on tehtud ka 130 eurot tund.
39.Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et
hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindajate tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja II on esitanud kohtule hulganisti taotlusi, mille kohta on hageja pidanud seisukoha kujundama ja kohtule esitama. Kohus ei nõustu kostjaga II selles, et hageja õigusabikulusid peaks vähendama põhjusel, et pankrotihalduri poolt alustatud menetlusi finantseerivad võlausaldajad. Tsiviilasi nr 2-20-3881 on lõppenud seetõttu, et kohus ei näe halduri esitatud hagil õiguslikku perspektiivi ning 2-19-4765 on lõppenud just seetõttu, et riigilõiv on halduri esitatud hagilt tasumata, st võlausaldajad menetlust ei finantseeri. PankrS § 148 lg 1 järgi massikohustused on pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. PankrS § 55 lg 1 kohaselt tagab haldur muuhulgas majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse läbiviimise. Eeltoodust tulenevalt ei pea menetlusväline isik kandma halduri poolt võetud menetluslikke riske.
40.Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja on esitanud detailse aruande tegevuste loetelu ja ajakulu märkimisega. Hageja esindajate toimingute kestvuse (21,5 tundi) loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
41.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Liis Könni poolt avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaks 180 eurot (lisandub käibemaks) ja advokaat Mailis Meieri tunnihinnaks 130 eurot tund (lisandub käibemaks). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-14 leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtu hinnangul ei ole ületa vandeadvokaadi tunnihind 180 eurot (lisandub käibemaks) oluliselt kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda, advokaadi tunnihind 130 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei kuulu kohtuistungil hageja esindamise tunnihind vähendamisele kostja II soovitud viisil, kuivõrd taotluse kohaselt soovitakse tasu ühele esindajale (vandeadvokaat Liis Könn) tunnihinnaga 180 eurot ning vandeadvokaat ei pea istungil osalemise eest saama tasu advokaadi tunnihinna järgi. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 5 080,20 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal II tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 080,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.