Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-20-15270 Maakohus võttis 10.11.2020 määrusega hagi menetlusse. Pankrotihaldur vaidles hagile vastu. Hoolimata hageja õiguste võimalikust rikkumisest ei saa tähelepanuta jätta, et hageja eesmärgiks on tühistada teises tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Hagi tagamise abinõu asendamist ja hagi tagamise tühistamist reguleerib TsMS § 386. Pankrotihaldurile arusaadavalt peaks hagi tagamise tühistamise küsimuse lahendama kohus tsiviilasjas nr 2-17-10074 ning seda ei saa teha käesolevas tsiviilasjas. Kui kohus siiski hagi rahuldamist võimalikuks peab, palub pankrotihaldur määrata kindlaks otsuse täitmise kord. AS K-MOST vaidles samuti hagile vastu, taotledes hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et hagi on õiguslikult võimatu ja perspektiivitu. Käesoleva tsiviilasja raames ei saa tühistada teises tsiviilasjas määratud hagi tagamist. Vaidlusalused maakohtu määrused on jõustunud ja täitmiseks kohustuslikud. Hagi tagamise määrust on võimalik tühistada üksnes määruskaebuse korras. Seaduses ei ole sätestatud hüpoteegipidaja õigust esitada hagi teises tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise tühistamiseks olukorras, kus vastavas teises tsiviilasjas tagati hagi kinnistule ajutiste käsutuspiirangute seadmisega. Sellist õigust ei saa tuletada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-st 1, nagu hageja on ekslikult eeldanud. Isegi siis, kui kohus peaks pidama võimalikuks hagi tagamise tühistada, ei saaks hageja kinnistule seatud hüpoteeki ühelgi juhul realiseerida täitemenetluses, kuna olemasoleva kinnistusraamatu kande järgi (mille kostja I on teises tsiviilasjas vaidlustanud) kuulub kinnisasi pankrotivara hulka ning kõik võlausaldajate nõuded OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu lahendatakse pankrotimenetluses. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et see muudaks võimatuks teises tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse täitmise. Tähtsust ei oma, millise varalise väärtusega on kinnistu kostja I jaoks. Hageja vaidles hagi läbi vaatamata jätmise taotluse vastu. Põhjendamatu ning väär on kostja I esitatud väide, et hageja ei ole esitanud hagi õiguste ega huvide kaitseks, mille kaitset oleks võimalik hagiga üldse saavutada. Kui väljaspool tsiviilasja nr 2-17-10074 menetlust olev isik leiab, et teiste isikute vahel toimuvas vaidluses on hagi tagamisega rikutud tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi, on tal võimalik kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas esitada iseseisev hagi tema subjektiivseid varalisi õigusi ja vabadusi kahjustava kasutus- ja käsutuskeelu lõpetamiseks ning tema kasuks seatud hüpoteegiga koormatud vara kasutus- ja käsutuskeelu alt vabastamiseks. Hagi sisuks, mõtteks ja eesmärgiks on vabaneda tsiviilasjas nr 2-17-10074 hagi tagamise korras ebaõigesti kohaldatud käsutuskeelust, mis takistab pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses hageja kasuks seatud kinnisasja koormavate hüpoteekide realiseerimise seaduses sätestatud korras. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 04.06.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.

2-20-15270 kinnisasja turuväärtust). Tegemist on kostja I õiguste tagamisega. Tsiviilasjas nr 2-17-10074 kohaldatud hagi tagamise abinõuga tagatakse kostja I hagi rahuldamise korral kinnisasja pankrotivarast välistamisel tehtava kohtuotsuse täitmine. Hüpoteegipidaja nõudeid tehtava kohtuotsusega ei piirata. Hagejal on jätkuvalt hüpoteegipidaja õigused, sõltumata sellest, kes on vaidlusaluse vara omanik. Kostja I kasuks ajutise piiranguna seatud hagi tagamise abinõu tühistamist hageja nõuda ei saa, tegemist on tsiviilasja nr 2-17-10074 lahendamisel õiguspäraselt seatud piirangutega. Kuivõrd hageja nõuet ei toeta mitte ükski kehtiva õiguse säte, asub kohus seisukohale, et hagi menetlemine on ebamõistlik ning vastuolus menetlusökonoomiaga ja tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Määruskaebuse põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised. − Vaidlustatud määrus on põhjendamatu ja õigusvastane. Maakohus on TsMS § 423 lg 2 p 2 väära kohaldamisega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. − Hageja nõustub, et tsiviilasjas nr 2-17-10074 tehtava kohtuotsusega ei piirata hüpoteegipidaja õigusi: kui kinnisasi jääb pankrotivarasse, müüb selle haldur; kui omanikuks saab AS K-MOST, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-s sätestatud korras. Järelikult on hagejal sõltumata teise tsiviilasja tulemusest õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist. Samas takistavad tsiviilasja nr 2-17-10074 raames kohaldatud hagi tagamise abinõud hageja õiguste realiseerimist juba enam kui 4 aastat. − Kehtivate materiaalõiguse normide kohaselt ei saa takistada hüpoteegi realiseerimist peale hüpoteegi kinnistusraamatusse sissekandmist kinnistusraamatusse hiljem seatud kinnisasja käsutamise keelumärked või muud hagi tagamised, mis kuuluvad pärast täitemenetlust kinnistusraamatust kustutamisele. Küll aga takistab kinnisasja müüki maakohtu 30.09.2019 kohtumäärus, millega kohus otsustas hagi täiendavalt tagada ning keelata pankrotihalduril pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise korraldamise kuni kohtumenetluse lõpuni. Kinnisasja omandi osas toimuv õigusvaidlus ei tohiks aga hüpoteekidest tulenevate õiguste teostamist takistada. − Kuna hageja ei ole teises tsiviilasjas menetlusosaliseks, ei saanud ta oma õigusi kaitsta menetluse raames, nt esitades hagi tagamise määrusele määruskaebuse või kohtule taotluse hagi tagamise määruse tühistamiseks. See aga ei tähenda, et hageja ei peaks üldse saama oma õigusi kaitsta. Vastavalt erialases kirjanduses ja Riigikohtu praktikas korduvalt antud juhistele ja selgitustele saab menetlusväline isik oma õigusi kaitsta esitades iseseisva hagi vara kasutus- ja käsutuskeelu alt vabastamiseks. − Korduvate Riigikohtu juhiste ja selgituste kohaselt tuli menetlusväliseks kolmandaks isikuks oleva (sh hüpoteegipidaja) hagi esitada võttes analoogia alusel aluseks TMS § 222 lg 1, mis sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks. Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Järelikult on põhjendamatu ja väär maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul tuli hagi jätta läbi vaatamata. − Maakohus on eksinud põhimõtte vastu, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleb hagi läbi vaatamata jätmisele eelistada hagi sisulist läbivaatamist ning õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

2-20-15270

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et TMS (vaidlustatud määruses ekslikult TsMS) § 222 lg 1 ei anna hagejale hagis esile toodud asjaoludel õiguskaitset. Iseenesest on õige, et vara omandiõiguse üle peetavates vaidlustes on TsMS § 378 lg 1 p-de 2 ja 6 alusel ette nähtud võimalus hagi tagamise korras vara käsutamise keelamiseks, samuti täitemenetluse peatamiseks. Väär on aga seisukoht, et hageja kui hüpoteegipidaja õiguseid praegusel juhul ei piirata ja tal puudub õiguskaitsevajadus ja -võimalus.

2-20-15270 realiseerimist saaks mõjutada vaidlus selle üle, kes peaks olema koormatud kinnisasja omanik; kui kinnisasja eelmise ja praeguse omaniku vaheline vaidlus saaks panna hüpoteegi realiseerimise seisma määramata ajaks (kuni lahendatakse kohtuvaidlus, mille kulgu ei saa menetlusosaliseks mitteolev hüpoteegipidaja mõjutada), kahjustaks see põhiseadusevastaselt hüpoteegipidaja omandipõhiõigust. Kolleegium jagab kohtute seisukohti ja märgib, et ei nõustu kostjaga I ka selles, et hagi tagamise tühistamine võib muuta teises tsiviilasjas tehtava lahendi täitmise võimatuks. Vara pankrotivarast välistamise hagi rahuldamise korral, kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada rahalist hüvitist PankrS § 123 lg-s 4 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ei saa jätta hagi maakohtu viidatud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata olukorras, kus õiguslikult on hagi rahuldamine võimalik ning hageja õiguskaitsevajadust ei saa täielikult eitada. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasja menetlust maakohtus jätkata. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.