Üheksavara OÜ hagi Zepparth OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjades 180/2018/838 ja 180/2018/839
Hagihind hagi esitamise seisuga
720 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Üheksavara OÜ (registrikood 12934541, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, Saaremaa vald, Saare maakond), seaduslik esindaja Tarmo Noot Kostja: Zepparth OÜ (registrikood 12273080, asukoht: Väike 13, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond), seaduslik esindaja Arthur Seppern, lepinguline esindaja vandeadvokaat Allan Valk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Üheksavara OÜ kanda.
3.Mõista Üheksavara OÜ-lt välja Zepparth OÜ kasuks menetluskulud summas 600 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
2-19-17762
1.Saaremaa kohtutäitur Enno Kermik on algatanud Zepparth OÜ avalduse alusel Üheksavara OÜ suhtes täitemenetluses 180/2018/838 ja 180/2018/839. Täitemenetluse aluseks on Viru Maakohtu otsus asjas 2-18-8619. Nõuded on menetluskulud hüvitamise nõuded, otsusest, millega Viru Maakohus jättis Üheksavara OÜ avalduse alusel Zepparth OÜ pankrotimenetluse algatamata. Hageja on Viru Ringkonnaprokuratuurile esitanud kostja tegevusele õigusliku hinnangu 24.01.2019 kuriteokaebuse, mille alusel on algatatud kriminaalmenetlus nr 19740000013 04.02.2019 ja mis on ühendatud kriminaalmenetlusega 16930000112. Viidatud menetlusega on Viru Ringkonnaprokuratuuri kohaselt ühendatud ka hageja esitatud 03.04.2019 kuriteokaebus. Viidatud kaebuses on hageja taotlenud enda kahjukannatajaks (tsiviilhagejaks) tunnistamiseks nõude kostja vastus summas 25 060 eurot. Eeltoodust on hagejal nõue kostja vastu summas 25 060 eurot. Hageja on eitanud kostjale 02.05.2019 tasaarvestuse teostamise avalduse, tasaarveldades kostja nõudeid hageja vastu täiteasjades 180/2018/838 ja 839 summas 1072 eurot hageja nõudega kostja vastu summas 24 000 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on hageja võlgnevus kostja ees lõppenud täitmisega ja kostja võlgnevuse jääk hageja osas on käesoleva haiavalduse esitamise seisuga enam kui 25 000 (põhinõue ja viivised alates 30.12.2017). Kostja ei ole hageja tasaarvestuse avaldusele vastu vaielnud ega vastava nõudega tasaarvestuse tühisuse tuvastamiseks kohtusse pöördunud. Hageja on seisukohal, et kreeditarve nr 1129 on võltsitud. Kostja Zepparth OÜ ei ole väidetavat Best Building kreeditarvet nr 1129 maksuhaldurile detsember 2018 Zepparth OÜ käibedeklaratsioonis deklareerinud maksuhalduri kinnitusel. Maksukorralduse seaduse kohaselt kuuluks see kreeditarve nr 1129 deklareerimisele ja deklareerimisel tulnuks Zepparth OÜ-l tasuda täiendavalt riigile käibemaksu summas 4 000 eurot. Best Building OÜ seaduslik esindaja oli detsembris 2017 Tarmo Noot, kes sai Best Building OÜ seaduslikuks esindajaks mais 2017. Tarmo Noot kinnitab kohtule, et ta ei ole kreeditarvet nr 1129 koostanud ega Zepparth OÜ-le e-postiga saatnud, sest selleks puudus igasugune alus. Ka ei olnud tal mingit põhjust saata kreeditarvet aadressile [email protected], sest seda aadressi ei ole ta kunagi kasutanud. Peale Tarmo Noot Best Building OÜ seaduslikuks esindajaks saamist mais 2017, on kõigil Best Building OÜ poolt väljastatud arve blankettidel uue juhatuse liikme Tarmo Noot tel. xxxxxxxxxx ja e-posti aadress xxxxxxxxxx, sama on ka äriregistris ametlikuks e-posti aadressiks. Zepparth OÜ toonane seaduslik esindaja Alar Seppern oli Best Building OÜ seaduslikuks esindajaks kuni maikuuni 2017 ja temal oli olemas vana Best Building OÜ arve blankett, mille abil on loodud menetluse tarbeks tõend, kreeditarve nr 1129, millel Alar Seppern tel. nr 55919276 ja e-posti aadress [email protected]. Lisaks on arvel tekst õigekirjavigadega, hageja seaduslik esindaja ei kirjutaks elus sõna „annulleerida“ vigaselt. Arve nr 1129 on tegelikkuses Best Building OÜ poolt väljastatud arve kolmandale äriühingule ja selline arve nr 1129 kolmandale isikule on ka Best Building OÜ poolt detsember 2017 käibedeklaratsioonis deklareeritud, kreeditarvet nr 1129 ei ole Best Building OÜ kunagi deklareerinud käibedeklaratsioonis. Hagejal ei ole enam ligipääsu Best Building OÜ e-maksuametile, kuid hageja on esitanud Best Building OÜ detsember käibedeklaratsiooni teises kohtumenetluses ja hageja koos täiendavate tõenditega esitab selle kohtule esimesel võimalusel. Hageja esitas kohtule tõendina kirja maksuametile, mille esimeses ja kolmandas lõigus on märgitud õige arve nr 1129, teises lõigus ekslikult arve nr 1120. Maksuamet vastuses kinnitab üheselt, et kumbki tehingu väidetav osapool, ei arve väideta väljastaja Best Bulding OÜ ega väidetav saaja Zepparth OÜ ei ole kreeditarvet summas 24 000 eurot detsember 2017 käibedeklaratsioonis kajastanud, ei arve nr-ga 1129 ega nr-ga 1120. Kostja vastuväited
2.Ei vasta tõele hagiavalduses toodud väide selle kohta, et kostja pole hageja poolt esitatud tasaarvestuse teostamise avaldusele vastu vaielnud. Kostja on koheselt, kui ta hageja avalduse kätte sai, hagejale vastanud, et kostja ei tunnista nõuet.
2-19-17762
Kostja leiab lisaks, et hageja üritab oma hagiavalduses esitatud viitega erinevatele kriminaalmenetlustele kohut eksitada – kostja kinnitab siinkohal, et ka mitte üheski kriminaalasjas pole rahuldatud hageja vastavat nõuet kostja vastu ja et mitte ükski kriminaalasi pole algatatud selle konkreetse nõudega seotult. Teisest küljest ei tähenda kriminaalasjas kannatanuks/tsiviilhagejaks olek kinldasti seda, et kriminaalasjas esitatud nõue lõpuks ka kehtima jääb, mistõttu ei saaks mingil juhul taolist nõuet käesolaval ajal tasaarvestada ja/või sellel alusel nõuda täitetoimingute lubamatuks tunnistamist. Nõuet, mille olemasolu hageja hagiavalduses väidab tõepoolest ei eksisteeri. Väidetav nõue tuleneb hageja arvates Best Building OÜ poolt Zepparth OÜ-le esitatud arvest nr. 1124, mis on aga krediteeritud/lõpetatud krediitarvega nr 1129. Hageja väitel omandas ta nõude Best Building OÜ-lt lepingu alusel. Nimetatud kreeditarve saatis Tarmo Noot oma e-postiaadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxx. Eeltoodust tulenevalt on selge, et arve nr 1124 alusel ei saa tänase päeva seisuga olla mitte kellegi nõuet Zepparth OÜ vastu. Siinjuures kinnitab kostja, et hageja poolt viidatud arve on talle tõepoolest vastuses märgitud epostiaadressilt saadetud ning et kostjal puudub/puudus ligipääse nimetatud e-postile. Kostjale jääb mõistmatuks hageja taotluses toodud väide, et krediitarvet nr. 1129 pole detsembrikuus deklareeritud – esiteks ei peagi detsembri kuupäevaga väljastatud arvet deklareerima detsembrikuus, vaid jaanuarikuus (käibemaksuseadus § 27 lg 1). Teiseks seab kostja tugeva kahtluse alla, et Maksu- ja Tolliameti ametnik taolist informatsiooni hagejaga jagas. Kostja kinnitab, et OÜ Zepparth raamatupidamisarvestust on peetud vastavalt seadustele ja tavadele ning pädevad asutused (eelkõige Maksu- ja Tolliamet) ei ole kasvõi selliseid rikkumisi, millele viitab hageja, tuvastanud. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistest asjaoludes: ⎯ hageja suhtes on kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 180/2018/838. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 12.07.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-8619, millega kohus mõistis Üheksavara OÜ-lt välja Zepparth OÜ kasuks õigusabikulud 420 eurot; ⎯ hageja suhtes on kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 180/2018/839. Täitedokumendiks on Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-8619, millega kohus mõistis Üheksavara OÜ-lt välja Zepparth OÜ kasuks menetluskulud 300 eurot. Hageja leiab, et täitemenetluste läbiviimine on lubamatu, kuna hageja on kostja nõuded 02.05.2019 esitatud avaldusega tasaarvestanud. Kostja on hageja poolsele tasaarvestamisele vastu vaielnud, sest kostja hinnangul pole hagejal nõudeid, millega ta saaks kostja nõuded tasaarvestada.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lõige 2 kohaselt on vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on 15.04.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-11-15 p-des 10-11 märkinud, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal
2-19-17762
maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Seega peab kohus esmalt hindama, millal tekkis tasaarvestusolukord. Kui kohus tuvastab, et tasaarvestusolukord tekkis pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist või kui esinesid objektiivsel põhjused, miks polnud võimalik varasema kohtumenetluse käigus tasaarvestusavaldust esitada, siis peab kohus hindama tasaarvestuse tegemise sisuliste eelduste esinemist (VÕS § 197 jj).
5.Hageja esitatud tasaarvestuse avaldusest (tl 51-52) ning hagist nähtuvalt leiab hageja, et kostja kohtulahendist tulenevad nõuded tuleb tasaarvestada, sest kostja võlgneb hagejale 24 000 eurot ning selline võlgnevus tuleneb Best Building OÜ 10.12.2017 arvest nr 1124. Kohtulahendid, millest kostja menetlusekulude hüvitamise nõue tuleneb, on kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustunud 31.10.2018. Kuivõrd menetluskulude hüvitamine määratakse kindlaks alles kohtulahendis ning menetluskulude hüvitamise kohustus tekib alles kohtlahendi jõustumise järgselt (TsMS § 463 lg 2 ja § 457 lg 1), siis on selge, et hagejal polnud tasaarvestuse tegemist võimalik varasemas kohtumenetluses nõuda. Järelikult esines hagejal objektiivne asjaolu, millest tulenevalt ta ei saanud tasaarvestuse avaldust varasema kohtumenetluse käigus esitada ning kohtul tuleb tasaarvestamise võimalikkust kontrollida käesolevas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2019 määrust asjas nr 2-19-11082).
6.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on kostja nõuded tasaarvestanud.
6.1.Nõuete tasaarvestust reguleerib VÕS § 197 jj. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestuse läbiviimiseks kaks eeldust: 1) selline õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded VÕS § 197 lg-s 1 kirjeldatud viisil ning 2) tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), mis jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 197 kommentaarid).
6.2.Hageja on seisukohal, et tal on kostja vastu rahaline nõue summas 24 000 eurot, mis tuleneb Best Building OÜ 30.10.2017 arvest nr 1124 (tl 8). Besti Building OÜ on arvest tuleneva nõude loovutanud 11.12.2017 Üheksavägine OÜ-le (tl 11-12) ning 14.05.2018 on nõue loovutatud Üheksavara OÜ-le (tl 13). Kohus on seisukohal, et hagejal pole käesolevaks hetkeks kostja vastu Best Building 30.10.2017 arvest nr 1124 tulenevat rahalist nõuet, sest hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub, et Best Building OÜ on kostjale väljastanud arve nr 1124 kohta kreeditarve nr 1129 (tl 41). Kreeditarvest tulenevalt puudub kostjal kohustus alates 01.12.2017 arvet nr 1124 tasuda. Järelikult ei saa ka hagejal vastavat nõuet täna kostja vastu olla. Hageja väiteid ja kahtlustusi kreeditarve nr 1129 võltsimise kohta ei pea kohus veenvaks. Kohus jääb 24.03.2020 määruses esitatud seisukohtade juurde. Kohus märgib täiendavalt, et maksuaudiitori
2-19-17762
seisukoht, et kostja ning Best Building OÜ pole detsembrikuu käibedeklaratsioonis kreeditarvet 1120 summas 24 000 eurot deklareerinud (tl 47) pole asjakohane, sest antud juhul on Best Building OÜ arve nr 1124 kohta väljastanud kreeditarve numbriga 1129, mitte numbriga 1120. Samuti on hageja väited arve põhjal oleva e-posti kohta eksitavad, sest hageja seadusliku esindaja poolt enda teisele ettevõttele väljastatud 10.12.2017 arve peal on endiselt e-posti aadressiks märgitud [email protected] (tl 48). Ebausutavad on hageja väiteid, et kostja seaduslik esindaja koostas ise kreeditarve numbriga 1129, sest kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kreeditarve on kostjale saadetud just hageja e-postilt (xxxxxxxxxxxxxxxx) (tl 42 ja 75). Veenev pole ka asjaolu, et hageja on kohtule esitanud Best Building OÜ 10.12.2017 arve nr 1129, mis on väljastatud hageja seadusliku esindaja teisele ettevõttele, Üheksavägine OÜ (tl 48), ühes Üheksavägine OÜ käibedeklaratsiooniga (tl 125). Asjaolu, et ettevõttes on väljastatud kaks sama arve numbriga arvet on üksnes hea raamatupidamistava rikkumine ning see ei kinnita kreeditarve nr 1129 võltsimist. Eeltoodust tulenevalt pole hageja kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, mille põhjal saaks kahelda kreeditarve nr 1129 tegelikkuses. Toodud põhjendustel pole kohtu hinnangul hagejal kostja vastu Best Building OÜ arvest nr 1124 tulenevat nõuet ning seega ei saanud hageja kostja menetluskulude nõudeid tasaarvestada. Kostja nõuded pole tasaarvestuse tulemusel seetõttu lõppenud.
6.3.Esitatud hagiavalduses leiab hageja, et tal on kostja vastu nõue Viru Ringkonnaprokuratuurile kostja vastu esitatud kuriteokaebusest tulenevalt (kaebused esitatud 24.01.2019, 03.04.2019, 07.04.2019). Nendes kaebustes on hageja taotlenud enda kahjukannatajaks tunnistamist ning esitanud kostja vastu nõude summas 25 060 eurot. Viidatud nõudega soovib hageja tasaarvestada kostja menetluskulude nõuded. Hageja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjalt oleks hageja kasuks kriminaalasja tulemusel välja mõistetud 25 060 eurot. Üksnes asjaolu, et hageja on esitanud kuriteokaebused ning soovinud, et kostjalt mõistetakse välja tema kasuks kahjuhüvitis, pole rahalise nõude tekkimise aluseks. Seega on tõendamata, et hagejal oleks kostja suhtes vastavas ulatuses nõue ning hageja ei saa kostja menetluskulusid sellise hüpoteetilise nõudega tasaarvestada. Kostja nõuded pole tasaarvestuse tulemusel seetõttu lõppenud.
7.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostja menetluskulude nõuded pole hageja poolt tasaarvestatud, puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Menetluskulud
8.TsMS § 162 kg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja esitas kohtule 22.05.2020 menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 840 eurot (ilma käibemaksuta). JeweLex Advokaadibüroo OÜ on osutanud kostjale õigusteenust kestvusega 7 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Olles tutvunud kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjaga ning võttes arvesse käesoleva asja vähest keerukus, kostja esindaja esitatud seisukohtade põhjalikkust ning asjaolu, et kostja esindaja oli paljude tõenditega tutvuda saanud juba tsiviilasja nr 2-18-8619 menetluses, peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks 5 tunnist ajakulu õigusabiteenusele. Kohtu hinnangul on seega
2-19-17762
põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 600 euro ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (TsMS § 175 lg 1). Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).