4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega algatati K H (edaspidi võlgnik) kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisikuks K M. Võlgnik K H esitas 23.03.2020 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks.
2.Võlausaldaja AS SEB Pank teatas, et ei oma vastuväiteid võlgniku taotlusele. Arvestades isiku vanust ja tervislikku seisundit on AS SEB Pank seisukohal, et tuleb menetlus lõpetada ja võlgnik K H täitmata jäänud kohustustest vabastada.
3.Võlausaldaja Intrum Estonia AS (nõue omandatud võlausaldajalt Danske Bank A/S) toob välja, et võlausaldaja nõue, mis jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata oli 1019,67 eurot. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale väljamaksed kokku summas 2,51 eurot, mis on 0,25 %. Võlgniku esitatud arveldusarvetest ja aruannetest nähtub, et võlgnikul on rahalised võimalused korduvateks välisreisideks, samuti on näiteks ostetud xxxx ja xxxx OÜ ́st münte ja medaleid (summad 30-49 eurot). Kohustustest vabastamise menetluse jooksul peaks võlgnik elama tagasihoidlikult, eeltoodu aga seda ei kajasta. Sagedasi välisreise ja selliseid oste ei saa pidada mõistlikuks kui käimas on kohustustest vabastamise menetlus, mille eesmärgiks on võlausaldajate nõuete maksimaalselt võimalikus osas rahuldamine, et kohus vabastaks seejärel võlgniku tasumata jäänud kohustustest. Võlgniku käitumisest ei nähtu soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada. 2019. aasta SEB konto väljavõttelt nähtuvad korduvad sularaha sissemaksed (25.01.2019 on tehtud sularaha sissemaksed 2000 NOK vääringus ja 70 SEK vääringus) ning igakuised või ka tihedamad selgituseta rahalised ülekanded eraisikutele (näiteks H A, M H jne). Arusaamatuks jäävad eeltoodud ülekanded, kuivõrd vastavalt võlgniku aruandele tal ülalpeetavaid ei ole. Täiendavalt märgib võlausaldaja, et ka eelnevate aastate jooksul on toimunud korduvaid sularaha sissemakseid, mis annavad võlausaldajatele alust arvata, et võlgnik saab varjatud tulu. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust 7 aastani.
4.Võlausaldaja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja tunnustatud nõue on 23 378,11 eurot. Võlgnik ei ole kogu menetluse kestel teinud märkimisväärseid makseid võlausaldajale, ega otsinud tasuvamat tööd. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik temal lasuvaid kohustusi korrektselt täitnud. Võlgnik on jätnud õigusliku aluseta esitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Võlgnik pole esitanud tõendeid, et ta oleks tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. Võlausaldaja on ka seisukohal, et võlgnik on jätnud esitamata täieliku info oma tulude kohta. Antud menetluses ei ole esitatud infot, mis on saanud SEB Pank AS-i liisingus olnud sõidukist. Kui vastav sõiduk on müüdud, siis peaks 2 (6)
2-13-60688 selle müügist olema laekunud ka vastav tulu, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti nähtuvad võlgniku arveldusarvetelt mitmed sularaha sissemaksed, kuid asjas ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid, kust nimetatud vahendid pärinevad. Võlgnik ei ole kajastanud nimetatud makseid oma tuluna, mistõttu esineb kahtlus, et võlgnik võib varjata oma tulu. Võlgniku esitatud arveldusarvetest ja aruannetest nähtub, et võlgnikul on rahalised võimalused korduvateks välisreisideks, samuti on näiteks ostetud xxxx ja xxxx OÜ ́st münte ja medaleid (summad 30-49 eurot). Sagedasi välisreise ja selliseid oste ei saa pidada mõistlikuks kui käimas on kohustustest vabastamise menetlus, mille eesmärgiks on võlausaldajate nõuete maksimaalselt võimalikus osas rahuldamine, et kohus vabastaks seejärel võlgniku tasumata jäänud kohustustest. Võlgniku käitumisest ei nähtu soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Lisatud konto väljavõtetelt on näha, et võlgnikul on ka hoiukonto, kuid lisamata selle väljavõte, mistõttu puudub antud juhul ülevaade võlgniku varadest ja tuludest. Võlausaldajale ei ole teada, et võlgnikul esineks õiguslik alus kohustuste täitmata jätmiseks, mistõttu tuleb lugeda, et võlgnik on oma kohustusi teadlikult, s.o süüliselt rikkunud, kahjustades sellega ka võlausaldaja huve, kelle nõuded on endiselt suuremas osas rahuldamata ning tõendamata on võlgniku püüdlus teha kõik endast olenev võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks.
5.Võlgnik esitas 28.04.2020 kohtule täiendavad selgitused seoses võlausaldajate seisukohtadega. Võlgnik toob välja, et tal puudub sissetulek, mis ületaks pensioni ning ta elab vaesuses, mistõttu ei ole tal täiendavaid rahalisi vahendeid, mille arvelt võlausaldajatele täiendavaid ülekandeid teha. Võttes arvesse riiklikku pensionimäära ning VV miinimummäära, siis tänases maksusüsteemis ei ole näha perspektiivi, et tal tekiks võimalusi võlausaldajatele täiendavate maksete tegemiseks. Võlgniku tervislik seisund ega vanus ei võimalda võlgnikul enam uuesti tööle minna. Samuti ei saa eeldada, et ta on tööjõuturul konkurentsivõimeline. Võlgnikul puudub kvalifikatsioon asuda tööle vähemalt keskmist töötasu makstavale ametikohale. Võlgnik selgitab, et asjaolu, et talle on teinud tema lapsed ja lähedased ülekandeid ei saa pidada täiendavaks tuluallikaks. Nende maksete puhul on tegemist ebaregulaarsete laekumisega, mille olemasolu ei saa ka järgmisel kuul / aastal prognoosida. Võlgnikul oli ASiga tingimuslik kokkulepe sõiduauto liisingus hoidmise osas. Liisingu jääkväärtuse tasumise tähtaja saabudes pank täiendavaid võimalusi jääkväärtuse tasumiseks ei andnud ning SEB Pank müüs seejärel liisingus olnud sõiduauto kolmandale isikule. Tuttavate toetusel on ta saanud võimaluse kasutada juba „täielikult romu“ autot, millega kaasneb siis ka igakuine kütusekulu transpordile. Võlgnik elab Sauel – seega juba ainuüksi eriarstide juures käimiseks on tal vaja kasutada autotransporti. Kogumishoiuse osas oleks asjakohane siinkohal märkida, et tegemist on SEB Pank „digikassaga“, mis tähendab seda, et iga makse pealt kogutakse sente, mida siis hiljem saaks kasutada. Võlgnik on hoidnud ja kogunud hoiukontole raha, et sealt saada hädakorral raha erakorralisteks kuludeks (nt külmkapi või pesumasina parandamiseks, hammaste raviks jne). See raha on korjatud nn kõhu arvelt ja on mustadeks päevadeks. Mis tahes varjatud tulu seal ei ole. Välisreiside osas on siinkohal väga oluline rõhutada, et olukorras, kus võlgnik on ravil (depressioon, kõrge veresuhkur ja kõrge vererõhk), on tema tervise huvides väga oluline mitte kaotada kontakti oma perega ja lähedastega. Tema välisreisid on kõik tema pere või lähedaste poolt olnud toetatud ja hüvitatud. Isikule ei see keelata suhtlemist oma pere ja lähedastega – ning seda ka juhul kui nad resideeruvad suuresti välismaal ja isiku suhtes on käimas pankrotimenetluse raames kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on ostnud ka münte mitte-regulaarselt ja see summa on leitud jällegi nn kõhu kõrvalt. Ilmselgelt on mündid kingituseks – isikule ei saa keelata jätta ostmata toit ning selle asemel lähedastele kingitusi. Kohtumääruse põhjendused
3 (6)
2-13-60688
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 09.01.2015. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
7.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldajad Intrum Estonia AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt tuleks menetlust pikendada.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
9.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
10.Võlausaldajad Intrum Estonia AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Võlausaldajad heidavad võlgnikule ette, et ta ei ole teinud nende nõuete katteks piisavas ulatuses väljamakseid ning ei ole seega tegelenud menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega. Ühtlasi leiavad nimetatud võlausaldajad, et võlgnik on oma tulusid varjanud.
4 (6)
2-13-60688
11.Kohus analüüsib esmalt, kas võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Kohtule on esitatud iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid, millede kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks menetluse perioodil olnud vanaduspension ning võlausaldajatele väljamakseid on võlgnik teinud kokku 119,54 eurot. Võlgnik on aruannetes selgitanud, et ei ole töötanud ega otsinud tööd, kuna on ta on vanaduspensionär ning ka seoses tervislike põhjustega. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on selgitanud, et tal puudub sissetulek, mis ületaks pensioni ning ta elab vaesuses, mistõttu ei ole tal täiendavaid rahalisi vahendeid, mille arvelt võlausaldajatele täiendavaid ülekandeid teha. Võlgniku tervislik seisund ega vanus ei võimalda võlgnikul enam uuesti tööle minna. Samuti ei saa eeldada, et ta on tööjõuturul konkurentsivõimeline. Võlgnikul puudub kvalifikatsioon asuda tööle vähemalt keskmist töötasu makstavale ametikohale. Kohus märgib, et võttes arvesse PankrS § 173 lg-s 1sätestatud kohustus eeldab, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul siiski arvesse võtta võlgniku poolt välja toodud asjaolusid. Võlgnik oli juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal vanaduspensionär ning praeguseks on ta 70-aastane. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka PankrS § 173 lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei kuulu arestimisele riiklik pension. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Lisaks näeb PankrS 173 lg 4 ette, et lõikes 3 nimetatud tulust (st võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Seega võttes arvesse võlgniku vanust ja väljavaateid töö leidmisele ning samuti eelviidatud seaduse sätteid, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Olenemata sellest on võlgnik võimaluste piires võlausaldajatele mingiski ulatuses väljamakseid teinud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik PankrS § 173 lg-s 1sätestatud kohustust süüliselt rikkunud.
12.Järgmiselt käsitleb kohus küsimust, kas võlgnik on varjanud oma tegelikke sissetulekuid ning rikkunud seega süüliselt PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust. Võlausaldajad Intrum Estonia AS ja Swedbank Liising AS on välja toonud, et võlgnikul on rahalised võimalused korduvateks välisreisideks, samuti on näiteks ostetud xxxx ja xxxx OÜ ́st münte ja medaleid (summad 30-49 eurot). Kohustustest vabastamise menetluse jooksul peaks võlgnik elama tagasihoidlikult, eeltoodu aga seda ei kajasta. Sagedasi välisreise ja selliseid oste ei saa pidada mõistlikuks kui käimas on kohustustest vabastamise menetlus. Samuti nähtuvad võlgniku arveldusarvetelt mitmed sularaha sissemaksed, kuid asjas ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid, kust nimetatud vahendid pärinevad. Võlgnik ise on võlausaldajate väidete osas selgitanud, et on hoidnud ja kogunud hoiukontole raha, et sealt saada hädakorral raha erakorralisteks kuludeks (nt külmkapi või pesumasina parandamiseks, hammaste raviks jne). See raha on korjatud nn kõhu arvelt ja on mustadeks päevadeks. Välisreiside osas märgib võlgnik, et tema pereliikmed resideeruvad suures osas välismaal ning reisid on tema pere või lähedaste poolt toetatud ja hüvitatud. Müntide ja medalite osas on võlgnik selgitanud, et on ostnud need kingituseks. Kohus, olles tutvunud võlgniku poolt esitatud arvelduskontode väljavõtetega, on seisukohal, et neist ei ilmne laekumisi, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et võlgnik tegeleks oma tulude varjamisega. Arvelduskontodelt ei nähtu, et võlgnikule laekuks tavapäraselt selliseid summasid, mis võiksid viidata varjatud tuluallikatele ning mille saamisel ületaksid võlgniku
5 (6)
2-13-60688 sissetulekud tegelikkuses PankrS ja TMS sätestatud määrasid väljamaksete tegemiseks. Pereliikmete ja lähedaste poolne toetus (lisaks pensionile) ei ole kohtu hinnangul varjatud tulu.
13.Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises ei esine võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega ei ole kohus tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist TsMS § 175 lg 51 alusel, kuna leiab, et tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ei muutu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et K H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning K H tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
15.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab seega K M võlgniku usaldusisiku kohustustest.
16.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.