Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 18.03.2020 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Arex Group (kustutatud) ja K. V. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista Mogo OÜ ja OÜ Arex Group (kustutatud) vahel 02.06.2017 sõlmitud laenulepingu nr L02062017/0122; Mogo OÜ ja K. V. vahel 02.06.2017 käenduslepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 6262,47 eurot, intress 539,21 eurot, viivis 6262,47 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud palus hageja solidaarselt jätta kostjate kanda. Kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 1070 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis kuni menetluskulude täitmiseni. 23.03.2020 keeldus Viru Maakohus PlusPlus Capital AS hagi OÜ Arex Group (kustutatud) vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmast. Kohus märkis, et äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtus, et kostja OÜ Arex Group (registrikood 12925588) on registrist kustutatud 09.10.2019. Kohus keeldus TsMS § 372 lg 6 alusel viidatud kostja suhtes hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna OÜ Arex Group (kustutatud) puudus tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 lg 2 tähenduses ning vastav isik ei saa menetluses osaleda. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 15 päeva hagis osundatud 2(6)

puuduste kõrvaldamiseks. Tuginedes toodule tuli hagejal hagiavaldust haginõude, asjaolude ja menetlusosaliste osas muuta. Hagejal tuli täpsustada nõuet ka seonduvalt asjaoluga, et K. V. puhul oli tegemist tarbijaga. 24.03.2020 esitas hageja kohtule hagiavalduse K. V. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6262,47 eurot, intressi 539,21 eurot, viivise 632,77 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot, alates 25.03.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt 6262,47 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa 6262,47 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 895 eurot (riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ning menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni menetluskulude täitmiseni. 24.03.2020 esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu 175 euro tagastamiseks. Hageja palus taotluses tagastada riigilõiv PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxxxxxxxx Swedbank. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 25.03.2020 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 25.03.2020 menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 30.04.2020. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (20.05.2020) hagile vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakäendusleping, sest kostja on füüsiline isik. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on seisukohal, et kostjaga on sõlmitud tarbijakäendusleping ja kostjale laienevad käendajale kui tarbijale tarbijakaitse sätted (sh viivise ja intressi osas), olenemata sellest, et kostja on põhivõlgniku ehk OÜ Arex Group (kustutatud) juhatuse liige. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäenduslepinguks igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 3(6)

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleb tühiseks lugeda tarbijaga sõlmitud viivise sh ka intressi kokkulepe, kus kokkulepitud viivise/intressimäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivise/intressimäär kohast proportsiooni seadusjärgse määra suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Kolmekordne viivisemäär on 0,066% päevas. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6262,47 eurot, intressi 539,21 eurot, viivise 632,77 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot, alates 25.03.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt 6262,47 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa 6262,47 eurot. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 6262,47 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 632,77 eurot ning alates 25.03.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 6262,47 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa 6262,47 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud intressinõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab hagiavalduse punktis 4.2 tooduna ja 02.06.2017 laenu ja tagatisomandamise lepingu nr L02062017/0122 punkti 3 alusel kostjalt intressi määraga 41,40% aastas kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on 539,21 eurot (osamaksed 02.11.2018 - 216,07 eurot + 02.12.2018 - 208,90 eurot + intress 19.12.2018 eest on summas 114,24 eurot (201,47 / 30 = 6,72 x 17p). Laenulepingu erakorraline ülesütlemine on toimunud 19.12.2018. Eeltoodud põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et 02.06.2017 laenu ja tagatisomandamise lepingu nr L02062017/0122 punktis 3 kokkulepitud intressimäär 41,40% aastas (0,11% päevas) tühine, sest see ületab kolmekordset seadusjärgset intressimäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset intressimäära ja hagis nõutud intressinõuet muuta. Arvestades seadusjärgset intressi põhiosamakse suuruselt ja tähtpäevalt kuni laenulepingu erakorralise ülesütlemiseni so 19.12.2018. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud intress viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 208,04 eurolt alates 02.11.2018 kuni 19.12.2018 0 eurot. põhinõudelt 215,21 eurolt alates 02.12.2018 kuni 19.12.2018 0 eurot. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6262,47 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, intressi 0 eurot (perioodi 02.11.2018 kuni 19.12.2018) ja sissenõutavaks muutunud viivis 632,77 eurot ning alates 25.03.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 6262,47 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa 6262,47 eurot. 4(6)

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 895 eurot sh riigilõiv 475 eurot ning õigusabikulu 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 7,22 % ulatuses ja kostja kanda 92,78% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 715 eurot (475+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 663,38 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 24.03.2020 esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu 175 euro tagastamiseks. Hageja palus taotluses tagastada riigilõiv PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank AS. Kohtu infosüsteemi (KIS) kohaselt on hageja 18.03.2020 hagiavalduse esitamisel tasunud 5(6)

riigilõivu 650 eurot. Hagihinnalt 7433,66 eurolt tasutakse riigilõivu 475 eurot. Seega on hageja riigilõivu tasunud 175 euro võrra enam. Kohus rahuldab hageja taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõiv summas 175 eurot tuleb tagastada PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank, maksekorralduse selgitusse märkida „tsiviilasja nr 2-20-4247 K. V. riigilõivu tagastus“. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.