J Li (L) hagi L Oi (O) vastu H Li 29.04.2018.a. omakäelise koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks, hageja omandi tunnustamiseks kinnistule xxxx (registriosa xxxx), kinnistusraamatu kande parandamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega või alternatiivselt pärandvarast sundosa saamiseks.
Tsiviilasja hind
16.104 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J L (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx); Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja: advokaat Robert Sprengk Kostja: L O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Nigul Saar
Asja arutamine kohtuistungil
02.04.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus hageja nõuetes:
-
tuvastada H Li 29.04.2018 omakäelise koduse testamendi tühisus;
-
tunnustada J Li omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx;
-
parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx osas kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O ja
-
lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L Oi sisse kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena.
4.Välja mõista J Lilt 2588,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks tema menetluskulude katteks.
5.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud menetluskulu tuleb J Lil tasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfo lehele ja seal näidatud pangakontole märkides maksekorraldusse ka makseinfol märgitud viitenumbri. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Menetluskulu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-18-18302“ ning menetluskulu tasumist tõendav dokument tuleb esitada kohtule. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Välja mõista J Lilt 769 eurot L Oi kasuks kostja menetluskulude katteks.
7.Kohtuotsuse p-s 6 märgitud menetluskulud tuleb J Lil tasuda L Oile viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist. Tasumisega viivitamise korral tuleb J Lil tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungi Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja hageja nõuded.
1.04.12.2018 kohtule esitatud hagis palus J L: -
tunnustada tema omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx;
-
parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx osas kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O;
-
lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L Oi sisse kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena; või alternatiivselt punktides 1 – 3 nimetatud nõuetele:
-
tunnustada J Li õigust H Li pärandvarast sundosa saamiseks ning mõista L Oilt J Li kasuks välja 16.104 eurot.
2.07.12.2018 täiendas hageja esitatud hagiavaldust ja palus lisaks p-s 1 märgitud nõuetele ka tuvastada H Li 29.04.2018 omakäelise testamendi tühisus.
3.Hagi aluseks olevateks asjaoludeks märgib hageja järgmise: -
poolte isa H L suri xxxx;
-
pärimismenetluse läbi viivale notarile esitati H Li 29.04.2018 kuupäeva kandev omakäeline kodune testament, mille kohaselt pärandas testaator kogu oma vara oma tütrele L Oile;
-
H Li pärandvarasse kuulus kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, mille kohta tehti 18.07.2018 kanne kinnistusraamatusse ja kanti kinnistu omanikuna sisse L O;
-
samuti kuulus H Li pärandvarasse ka hoius S AS-s summas 4418,17 eurot;
-
hageja oli hagi esitades seisukohal, et notarile esitatud omakäelisele testamendile ei ole alla kirjutanud H L, mistõttu on testament tühine;
-
kui testament tühine ei ole, on hagejal õigus saad isa pärandvarast sundosa, sest ta oli H Li surma ajal puuduva töövõimega.
4.07.05.2020 kohtule esitatud avalduses teatas hageja, et kuivõrd 03.07.2019 on ekspert leidnud, et H Li omakäelise koduse testamendi teksti on kirjutanud H L ning allkirja on väga tõenäoliselt kirjutanud H L, ei ole tema hagiavalduses toodud väide testamendi tühisuse kohta vormipuuduse kohta õige ja hagejal puudub perspektiiv hagiavalduse taotluste punktides 1-3 esitatud nõuete rahuldamise osas, loobub hageja oma nõuetest: 1) Tunnustada J Li omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx; 2) Parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx osas kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O ja 3) Lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L Oi sisse kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena. Hageja palub loobumine vastu võtta ja lõpetada hagiavalduse taotluste punktides 1-3 nimetatud nõuete osas menetlus. 15.05.2020 esitatud avalduses teavitas hageja täpsustavalt, et loobub ka H Li testamendi tühisuse tuvastamise nõudest.
5.Samas menetlusdokumendis märgib ka hageja, et ta nõustub kostja vastuses esitatud seisukohaga, et sundosa saamise tõendusliku osa juures tuleb eristada alaealist alanejat sugulast ja täisealist alanejat sugulast, st alaealise korral tuleb abivajadust eeldada ning kostja peaks vastupidist tõendama, kuid hageja leiab, et ta on abivajadust tõendanud oma puuduva töövõimega, mistõttu on hageja PkS § 97 p 3 kohaseks isikuks, kellele H L oli kohustatud ülalpidamist andma. Kuna hageja on puuduva töövõimega ja puuduv töövõime esines juba enne H Li surma, siis oli H L kohustatud hagejale PkS § 97 lg 3 kohaselt ülalpidamist andma. Muid isikuid, kes oleksid H Lile kohustatud ülalpidamist andma, ei olnud, ning H L pidi ülalpidamist andma oma võimaluste piires. Kuna H Lil oli PkS-st tulenev ülalpidamiskohustus hageja suhtes, on hagejal PärS § 104 lg 1 kohaselt õigus sundosale H Li pärandist. Kuna seadusjärgsel pärimisel päriks hageja 1⁄2 H Li pärandist, siis hagejal on PärS § 105 lg 1 kohaselt sundosana õigus 1⁄4 H Li pärandvara väärtusele.
6.Hageja hindas esitatud hagis xxxx kinnistu väärtuseks pärandi avanemise seisuga 60.000 eurot + rahalised vahendid S summas 4418 eurot, millest tulenevalt leidis hageja end olevat õigustatud saama isa pärandist 1⁄4 ehk 16.104 eurot.
7.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja pärimismenetluse algatamise teate, H Li testamendi, kinnistusraamatu väljatrüki, S teate, ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse hageja kohta. Hageja taotles kohtumenetluses määrata käekirjaekspertiis ja kinnistu väärtuse turuhinna kindlakstegemise ekspertiis, millised taotlused kohus ka rahuldas. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
9.Kuna hageja loobus oma primaarsetest nõuetest kostja vastu, leidis kostja, et nende osas võib menetluse lõpetada seoses hageja hagist loobumisega, mis on hageja menetluslik õigus.
10.Hageja nõude osas saada isa pärandist sundosa leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et esineb PärS § 104 lg 1 toodud sundosa saamise eeldus. Osundatud sätte kohaselt on sundosa saamise eelduseks asjaolu, et pärandaja surma hetkel oli pärandajal kehtiv ülalpidamiskohustus hageja suhtes. Sundosa saamiseks on kostja hinnangul oluline eristada alaealise alaneja või üleneja sugulase puhul abivajaduse eeldamist ja täisealise alaneja või üleneja sugulase puhul abivajaduse tõendamist. Kuna hageja ei ole tõendanud, et xxxx. surnud H Lil oli kohustus hagejale anda ülalpidamist või, et ta seda tegi, ei ole tal õigus saada oma isa pärandist ka sundosa. Eesti Töötukassa 17.02.2020.vastusest 8-4/20/3946 Harju Maakohtu päringule selgub, et hagejale kui puuduva töövõimega isikule oli tema enda avalduse alusel määratud riiklik töövõimetoetus juba 16.09.2017 suuruses 11,82 eurot ühe kalendripäeva eest. Samuti on Eesti Töötukassa väljastanud hagejale töövõimekaardi, mis annab hagejale erinevaid sotsiaalseid soodustusi. Seega sai hageja 2017. aastal 30-päevase kuu toetusena igas kuus 354,60 eurot ja 31-päevase kuu toetusena 366,42 eurot. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja sai ka H Li surma kuu (xxxx) eest toetust, millest oli välja arvatud hageja arestimajas viibimise periood xxxx. Nimetatud asjaolust järeldub, et H Li surma päeval (xxxx) viibis hageja täielikul riiklikul ülalpidamisel. Hageja saab kohtule esitatud tõendi kohaselt töövõimetoetust senini. 2020. veebruari kuu töövõimetoetuse suuruseks on olnud 427,49 eurot, millest oma maha arvatud Eesti Posti kojukandetasu. Asjaolu, et sellest summast on hageja suhtes toimuva täitemenetluse sundtäitmise osana 41,23 eurot kantud kohtutäituri ametikontole, ei muuda hinnangut asjaolule, et hagejal olid ja on piisavad vahendid enda elatamiseks ja ta ei kvalifitseeru seetõttu abivajajaks PärS § 104 lg 1 tähenduses.
Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue sundosa saamiseks oma isa H Li pärandvarast.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: SA Xxxx arve H Li eest, PJV Xxxx omaosaluse tasumise lepingu, Xxxx SA omaosalusarve, 18.05.2018 Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas 1-18-4222. Kostja taotles kohtu abi tõendite kogumisel ning palus välja nõuda Eesti Töötukassast J Li kohta andmed talle töövõimetoetuse maksmise kohta ja tema töövõimekaardi. Kohtuotsuse põhjendused
12.Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus kostja vastu oma nõuetest 1) tuvastada H Li 29.04.2018 omakäelise testamendi tühisus; 2) tunnustada J Li omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx; 3) parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx osas kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O ning 4) lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L Oi sisse kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena, lõpetab kohus TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel menetluse nendes hageja nõuetes kostja vastu otsust tegemata. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagist loobumine vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine TsMS § 429 lõikes 4 toodud loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Kohus selgitab hagejale, et hagist loobumisel ja selle alusel menetluse lõpetamisel loobutud nõuetest, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
13.Vaidluse lahendamisel sundosa saamise nõudes H Li pärandvarast juhindub kohus PärS § 104 lg 1 märgitust, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.
14.Kohus leiab, et nii abivajaduse, kui ka asjaolu, et sundosa saada sooviv isik oli surnu ülalpidamisel pärandaja surma hetkel, tõendamise koormus on isikul kes soovib sundosa pärandist saada. Seega oli nimetatu tõendmaise koormus käesoleval juhul hagejal J Lil, kusjuures abivajadus tuleb kindlaks teha pärandi avanemise aja seisuga ehk pärandaja surma päeva seisuga. Nimetatud seisukohtadele on Riigikohus asunud oma lahendis 3-21-27-12 p-des 13 ja 14.
15.Kohus asub seisukohale, et J L ei olnud oma isa H Li surmapäeval xxxx PkS § 97 p-s 3 nimetatud isik, kelle suhtes H Lil oli seadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada, sest J L ei olnud oma isa surma hetkel muu alaneja sugulane, kes ei olnud suuteline end ise ülal pidama. Kohtu käsutuses oleva Eesti Töötukassa teatise kohaselt ja teatise aluseks olevate töövõimetoetuse määramise otsuste, nende muutmise ja maksmise lõpetamise otsuste kohaselt (t/l 148-166) määrati J Lile töövõimetoetus perioodiks 16.09.2017 - 15.09.2022. Kuigi J Lile lõpetati sama tõendi kohaselt töövõimetoetuse maksmine 15.05.2018 seoses tema vahi all viibimisega Ida Prefektuuri Jõhvi arestimajas, ning uus toetus määrati talle alates 24.05.2019, ei täheta nimetatu, et tal tekkis vahepealsel perioodil õigus oma isalt ülalpidamist saada, sest ta oli sel ajal riiklikul ülalpidamisel kinnipidamisasutuses. Kohtu hinnangul tõendavad nimetatud tõendid, et J L sai vahetult enne oma isa surma ja ka mõne päeva pärast peale isa surma töövõimetoetust ja oli isa surma ajal riiklikul ülalpidamisel, kuna viibis arestimajas, mistõttu ei olnud J L H Li alaneja sugulane, kelle suhtes oleks testaatoril olnud perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus tulenevalt hageja abivajadusest.
16.Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud isikuks, kellel oleks olnud õigus oma isalt ülalpidamist saada, puudub kohtu hinnangul vajadus kohtuotsuses analüüsida hageja väiteid sellest kas isa teda oma surma hetkel tegelikult ka üleval pidas või mitte. Kohus peab aga vajalikuks märkida, et hageja ei ole ka nimetaud asjaolu kohtule esitatud tõenditega veenvalt tõendanud.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J Li nõude H Li pärandvarast sundosa saamiseks rahuldamata. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
18.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel SA Xxxx arve H Li eest tasumise kohta, Xxxx Hooldusravi omaosaluse tasumise lepingu, Xxxx SA omaosalusarve, 18.05.2018 Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas 1-18-4222, sest kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõendid asjakohased hagi vastuväidete tõendamisel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
19.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, ja sama seaduse §-st 168 lg 4 märgitust, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud ka hagist loobumise korral, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Eeltoodust tulenevalt jäävad kõik hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud samuti hageja kanda.
20.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse
või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Käesoleval juhul määrab kohus kindlaks kohtuotsusega ka menetluskulude rahalise suuruse.
21.Juhindudes TsMS § 138 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on käesolevas asjas riigilõiv (TsMS 138 lg 2) ja eksperdikulud (TsMS § 143 p 1), mille maksmisest kohus hageja hagi esitamisel ja ekspertiisi määramisel vabastas, ning kohtuvälisteks kuludeks on poolte esindajate kulud (TsMS § 144 lg 1).
22.Tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu määrusega 23.08.2018 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi riigi õigusabi kulude kandmiseks, mille suurus koos sõidukuludega on käesolevas asjas 916,80 eurot (riigi õigusabi tasu on kindlaks määratud eraldi määrusega), 13.12.2018 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, mille suuruseks on käesolevas asjas 700 eurot, arvestades hagi hinda 16.104 eurot (vt kohtuotsuse p 24) ning 17.04.2019 määrusega vabastati hageja ekspertiisikulude kandmisest, milliste suuruseks on käesolevas kohtuasjas 282 eurot, (käekirjaekspertiis) + 690 eurot (kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramise ekspertiis), tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel kokku 2588,80 eurot (916,80+ 700+ 282+690), mis on hageja enda menetluskulud käesolevas kohtuvaidluses.
23.Lisaks hageja enda menetluskuludele, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka kostja menetluskulude katteks 769 eurot, mis seisneb kostja esindajate kulus. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt esindas kostjat algselt käesolevas kohtuvaidluses Eesti Õigusbüroo jurist, millega seoses kandis kostja ise menetluskulu 169 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja uus esindaja advokaat Nigul Saar esindas kostjat kokku 3,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 162 eurot tund (sisaldab käibemaksu), mille eest palub kostja välja mõista hagejalt 600 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlemisega kohtus, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad kostja esindajate poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentide hulgale ja kvaliteedile. Eeltoodu alusel kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele 769 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuna kostja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka kostja sellekohase taotluse. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse tsiviilasja hind hüve väärtusega, mida hageja on eelduslikult õigustatud saama hagi rahuldamise korral ja TsMS § 134 lõikest 1, mille kohaselt määratakse alternatiivsete
nõuete korral hagihind suurema nõude järgi. Kuna hageja esitas esialgu kohtusse neli tuvastusnõuet ja alternatiivse nõudena rahalise nõude summas 16.104 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 16.104 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.