Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(4)

2-20-4555 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Arvila OÜ hagi T L vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna hageja ja kostja sõlmisid vaidlusaluse kinnisomandi müügilepingu, mille kohaselt sai kostja korteriomandi omanikuks ja hagejale maksti nõutav hüvitis. Hageja palub vastavalt TsMS § 168 lg 5 jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetlus tsiviilasjas, et kostja on täitnud hageja nõude. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud Hageja on tuginenud TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja vaidleb menetluskuludele vastu, kuna lahend ei ole tehtud hageja kasuks, hageja on ise hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse, et kostja rahuldas nõude peale hageja hagiavalduse esitamist ning ei sõlminud hageja ettepanekul kohtuvälist kokkulepet, siis on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada ka TsMS § 162 lg 4, kuna puuduvad erandlikud

2(4)

2-20-4555 asjaolud (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsust nr 3-2-1-126-15, p 16). Seega tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg 5 jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 15.02.2012, nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosalise esindaja kulud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Hageja on 05.05.2020 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 432 eurot (3 tundi lähtudes tunnitariifist 120 eurot, millele lisandub käibemaks) ja riigilõivu hüvitamist summas 150 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-115-14). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud. Hageja esindaja on hinnanud hagiavalduse koostamise, komplekteerimise, kliendiga kooskõlastamise ja kohtule esitamise töö mahuks 3 tundi, mida kohus peab arvestades nõude sisu ja menetlusdokumendis sisalduvaid põhjendusi liiga suureks. Kohus leiab, et põhjendatud on lepingulise esindaja kahe töötunni välja mõistmine, s.o 288 eurot koos käibemaksuga. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 150 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega ning nõutavas summas, pooles ulatuses soovib hageja riigilõivu tagastamist. Seega tuleb riigilõiv summas 150 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega mõistab kohus kokku kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 438 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 3(4)

2-20-4555 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega s.o 150 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kohus mõistab avaldajalt välja menetluskulud suuremas summas kui 200 eurot, on avaldajal õigus esitada määruse peale määruskaebuse.

/Digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.