XX hagi YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp ja Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas vastu nõude tunnustamiseks YY (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx Hageja lepinguline esindaja advokaat Simona Vissak, e-post: x Kostja I: YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp Kostja I lepinguline esindaja Kerli Kaasik, e-post: x Kostja II: Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis), pankrotihaldur Ene Ahas Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaadid Karl-Morten Jõgi, Tarmo Peterson, e-post: x
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XX hagi kostjate YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp ja Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahas vastu nõudes tunnustada XX 76 697 euro suurust nõuet YY (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 30 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
2-18-8289
MENETLUSKULUD
1.Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2.Rahuldada kostja I YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Määrata kostja I YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp menetluskulude rahaliseks suuruseks 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot lepingulise esindaja õigusabi tasu.
4.Välja mõista XXlt YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks menetluskulud summas 2160 eurot.
5.XX on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (2160 €) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Rahuldada kostja II Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Määrata kostja II Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis), pankrotihaldur Ene Ahas menetluskulude rahaliseks suuruseks 2434,50 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend neli eurot ja 50 senti) eurot, sh 2416,50 eurot lepingulise esindaja õigusabi tasu ja 18 eurot äriregistri väljavõttega seonduv kulu.
8.Välja mõista XXlt Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas kasuks menetluskulud summas 2434,50 eurot.
9.XX on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (2434,50 €) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.01.2017 kuulutati välja YY pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse 106 697 euro nõudes. 30.04.2018 toimunud võlausaldajate koosolekul vaidlustasid kostjad hageja nõude. Hageja ja võlgniku ning nende isa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus võlgnik tasuma hagejale isalt kingitud kinnistute eest asukohaga Xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx(nimetusega X ja Q) maksumusest 50% või kinkima 50% kinnistust hagejale. Hageja ja võlgnik leppisid 28.11.2010 kokku, et võlgnik ei anna hagejale 50% isalt kinkega saadud kinnistutest, vaid tasub hagejale 76 697 eurot hiljemalt 23.12.2013, mille kohta vormistati eraldi võlatunnistus. 2016 novembris leppisid hageja ja võlgnik kokku, et kuna võlgnik ei suuda kokkulepitud rahasummat tasuda, siis ostab hageja võlgniku osa kinnisasjast ära, st 50% kingitud kinnisasjadest 76 000 euro eest, mille tulemusena saab ta ise kinnisasjade omanikuks. Hageja tegi antud tehingu eesmärgil võlgnikule kaks osamakset: 24.11.2016 tasutud 20 000 eurot ja 28.11.2016 tasuti 10 000 eurot.
2-18-8289 03.01.3017 seati nõude kasuks võlgniku kinnisvarale ühishüpoteek 100 000 eurot ning ühishüpoteegiga on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad hageja ja võlgniku 28.11.2010 sõlmitud võlatunnistusest. Hageja palub tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, § 369 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 § 101 lg 1 p-le 2 tunnustada hageja 76 697 euro suurust nõuet YY (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena kui 28.12.2010 võlatunnistusest tulenevat nõuet ning VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult tasutud 30 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja II vastus Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. 27.06.2017 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-12-xxxxx nõudis Tartu Ringkonnakohus YYlt välja 332 106,33 eurot ja YYlt solidaarselt NS, ES ja TS 168 832 eurot kostja kasuks (I kd tl 66-78). 19.11.2016 esitas kostja pankrotihaldur selleks ajaks jõustunud eelpoolnimetatud kohtulahendi täitmiseks Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömerile ning kohtutäitur algatas 22.11.2016 täitemenetluse nr 133/2016/xxx ning edastas YYle samal päeval täitmisteate, mis toimetati YYle kätte 29.12.2016. Viis päeva hiljem, so 03.01.2017 seadsid pankrotivõlgnik YYja tema vend hageja XX X ja Q kinnistutele hageja kasuks ühishüpoteegi summas 100 000 eurot, sõlmides arvestades aastavahetust hüpoteegi lepingu esimesel võimalusel pärast YY täitmisavalduse kättetoimetamist. Samal päeval hüpoteegi seadmise lepinguga pöördus XX hüpoteegi seadmise lepingu alusel täitmisavaldusega kohtutäitur Enno Kermiku poole, kes algatas täiteasja nr 180/2017/x ning esitas võlgnikule 06.01.2017 täitmisteate. YY kinnistutele seati viimatainimetatud täitmisteate raames keelumärked juba 06.01.2017. XX pöördus hüpoteegi seadmise lepingu täitmiseks kohtutäituri poole, seega vahetult pärast selle lepingu sõlmimist. Hageja väidetav nõue põhineb võlatunnistusel, millega YY tunnistas enda väidetavat võlgnevust XX ees, mis tulenes 1999 XX ja YY isa ES ja YY vahel sõlmitud kinkelepingust, millega ES kinkis YYle X ja Q kinnistu. Kostja leiab, et hageja väidetava nõude aluseks 28.12.2010 sõlmitud võlatunnistuse järgset nõuet ei ole, sest a)võlatunnistusega tunnistati tegelikkuses mitteeksisteerivat võlgnevust; b)(väidetavast) võlatunnistusest tulenev nõue on aegunud ning c)võlatunnistus on tühine. Kostja leiab, et 04.05.1999 lepingust ei tulene nõuet, mida YY väidetava võlatunnistusega tunnistab, seejuures ei ole YY isegi mitte kõnealuse kinkelepingu pooleks. Samuti on lepingus märgitud kinnistute väärtuseks 100 000 krooni olukorras, kus võlatunnistus räägib 12 korda suuremast võlgnevusest (1 200 000 krooni), mistõttu ei ole XX poolt viidatud kohustuse olemasolu ka eluliselt usutav. Seda, et tegelikkuses nõuet ei eksisteerinud, kinnitab ka väidetavalt 2010 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva nõude tagamiseks 2017 alguses YY kinnistutele seatud hüpoteekide seadmise kronoloogia. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et väidetav võlatunnistus allkirjastatigi tegelikkuses 2017 alguses eesmärgiga tekitada XXle YY vastu fiktiivne nõue, mille alusel seada YY kinnistutele hüpoteegid. Kostja kahtlusi kinnitab asjaolu, et kostjale teadaolevalt ei eksisteeri ühtegi tõendit, kus oleks mainitud väidetavalt 28.12.2010 sõlmitud võlatunnistust enne 03.01.2017 hüpoteekide seadmise lepingut. Väidetaval võlatunnistuse sõlmimise kuupäeval oli möödunud kinkelepingu sõlmimisest enam kui 11 aastat. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei katke nõude tunnistamisega nõude aegumine TsÜS § 158 lg 1 tähenduses. Seega on YY tunnistanud väidetava võlatunnistusega igal juhul aegunud nõuet ning sellele on võimalik esitada aegumise vastuväide (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Samuti oleks nõue aegunud, kui lähtuda aegumistähtaja kulgemise arvestamisel võlatunnistusel sissenõutavaks muutmise kuupäevast. Võlatunnistuse kohaselt muutus XX väidetav nõue sissenõutavaks 39.12.2013, seega aegus
2-18-8289 väidetav nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 29.12.2016. Lisaks leiab kostja, et hageja väidetava võlatunnistuse aluseks olev võlatunnistus on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega eesmärgiga hoiduda võlausaldajate nõuete täitmisest. Kostjal on hageja väidetava nõude aluseks olevaid asjaolusid arvestades tekkinud põhjendatud kahtlus, et hageja on YYle kantud 30 000 eurot WW kaudu tagasi saanud. Nimelt kandis Xxxxx xxxxxOÜ hagejale 22.11.2016 50 000 eurot selgitusega „leping nr 3942“, 24.11.2016 kandis hageja 30 000 eurot YYle ning viimane kandis kõnealuse summa vahetult pärast selle saamist edasi WWle. Perioodil 29.03.2017 kuni 11.07.2017 on kolm WW ainuomandis olevat ettevõtet teinud Xxxxx xxxxxOÜ-le pangaülekandeid summas 29 186,10 eurot. Eeltoodu kinnitab, et hagi aluseks olev rahasumma (30 000 eurot) liikus Xxxxx xxxxx OÜ-st ringiga tagasi Xxxxx xxxxx OÜ-sse. Seega liigutasid XX ja YY YY pangakonto kaudu raha selleks, et tekitada XXle tema venna pankrotimenetlusse tegelikkuses mitteeksisteeriv nõue. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule lepingu nr 3942, mida hageja ei teinud. Seega tuleb tõendatuks lugeda kostja väide, et Xxxxx xxxxxOÜ 50 000-eurose pangaülekande sisuks oli Xxxxx xxxxx OÜ sooritus WWle või YYle hageja kaudu. Kostja I vastus Kostja I vastuväited on samased kostja II vastuväidetega. Täiendavalt rõhutab kostja, et kuivõrd kõik lepinguga seotud kokkulepped tuleb vormistada lepinguga samas vormis (kinnisvara kinkeleping või võõrandamisleping peab olema sõlmitud samas vormis), siis vastava tahteavalduse olemasolu korral oleks ES pidanud 04.05.1999 sõlmitud kinkelepinguga kinkima 50% talle kuuluvast kinnisvarast oma teisele pojale XXle. Kuivõrd kinkeleping on sõlmitud vaid YYga, siis sellest võib järeldada vaid kinkija tahteavaldust kinkida kogu kinnistu võlgnikule. Vastuolulised on hageja esitatud tõendid ja väited. Nimelt on YY ja XX 03.01.2017 kokku leppinud ühishüpoteegi seadmises 100 000 eurot ning hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 kohaselt tagab ühishüpoteek kõiki hageja nõudeid YY vastu, mis tulenevad XX ja YY vahel 28.12.2010 sõlmitud võlatunnistusest. Samas on novembris 2016 pooled väidetavalt kokku leppinud, e XX omandab 1⁄2 kinnistutest ning kohustub tasuma YYle 76 000 eurot. Sellest tulenevalt saab järeldada, et võlatunnistuse aluseks olevat rahalist kokkulepet ei saanud enam hüpoteegiga sundtäita, sest sellist kohustust (nõuet) ei eksisteerinud. Kostja leiab, et sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist näiliku tehinguga, kuna selle allkirjatanutel puudus tegelik tahe raha maksmiseks ning nimetatud kohustust ei eksisteerinud. Samuti on kahtlus, et võlatunnistus on koostatud vaid õigusnäivuse tekitamiseks. Kui kohus on seisukohal, et poolte vaheline tehing ei ole näilik, siis väidab kostja alternatiivselt, et nimetatud tehing on vastuolus hea usu põhimõttega. Ka leiab kostja, et võlatunnistuse aluseks olevad kokkulepped on tõendamata ja paljasõnalised. Samuti on põhistamata hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue. Ka kostja I on seisukohal, et hageja hagi aluseks olev 30 000 eurot liikus Xxxxx xxxxx OÜ-st ringinga tagasi Xxxxx xxxxx OÜ-sse läbi WW kontrolli all olevate äriühingute. Kostja osundab, et Xxxxx xxxxx OÜ juhatuse liige on YY tütar AA ning ainuosanik on xxxxxxxx OÜ, mille juhatuse liige on YY ning ainuosanik AA. xxxxxxxxt OÜ-st sai YY töötasu. Xxxxx xxxxx OÜ 2016 majandusaasta aruandest nähtuvalt Xxxxx xxxxxO Ü-l seisuga 31.12.2016 nõudeid ei olnud, küll aga nähtub Xxxxx xxxxx OÜ kasumiaruandest, et 2016 oli ühingu kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu täpselt 50 000 eurot, mis saab olla üksnes XXle 22.11.2016 kantud 50 000 eurot, millest XX kandis kaks päeva hiljem 30 000 eurot edasi YYle kahe maksega ning
2-18-8289 YY kandis raha samadel päevadel edasi WWle selgitusega „laenu osaline tagasimaksmine“. Laenu andmist WW poolt YYle ei nähtu YY pangakontodelt. Hageja seisukoht kostjate vastuväidetele Kostjate vastuväited põhinevad üksnes oletustel. Antud juhul ei ole oluline, kui palju märgiti kinnistu väärtuseks kinkelepingus, sest kinkelepingu puhul ei pea märkima turuhinda ning hinna määravad tehingupooled. Kuna kinkija, võlgnik ning hageja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt võlgnik kas tasub lepitud summa või annab 50% kinnistust hagejale peale kinkelepingu sõlmimist ning kuna tegemist oli perekonnaliikmetega, kes üksteist usaldasid, siis ei sõlmitud seda kokkulepet notariaalselt ega tehtud eraldi kirjalikku kokkulepet. Kokkulepe, mis puudutab raha tasumist, ei pea olema notariaalses vormis. Arvestada tuleb, et tegemist on isikutega, kellel ei ole juriidilisi teadmisi. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et ta on märkinud mõlema osamakse tegemisel selgitusena katastritunnuse ja kinnisasja nime, mis otseselt viitab, et osamaksed tehti just nimelt võlgniku ainuomandisse kuulunud X talu eest. Samuti tõendavad need osamaksed võlgniku ja hageja vahelist kokkulepet, mille kohaselt ostab hageja võlgnikult ära nn võlgniku osa kingitud kinnistust, saades ise kogu kinnisvara omanikuks. Hageja on kokkuleppest, mille alusel tasus hageja võlgnikule 30 000 taganenud, mida mh tõendab nõude esitamine kogu summa ulatuses võlgniku pankrotimenetluses. Hageja on seisukohal, et kogutud tõendid lükkavad ümber kostjate väite, et hageja poolt tasutud 30 000 eurot on justkui liikunud tagasi hagejale. Tegemist ei ole näiliku tehinguga X ja YY vahel. Samuti ei ole tõendatud kostjate oletus, et hagejate poolt tehtud maksed olid tehtud üksnes eesmärgiga luua justkui nõue, mida saaks kasutada pankrotimenetluses. Arvestades, millises mahus on kostja I kohustused teiste võlausaldajate ees, ei oleks 30 000 euro suuruse nõude nn loomine andnud ei hagejale ega kostjale I mingit positiivset mõju. Asjaolu, kellelt ja mis tingimustel hageja raha sai, ei ole antud juhul oluline ning see ei saa olla aluseks jätta hagiavaldus rahuldamata. Ka leiab hageja, et tema nõuded ei ole aegunud. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, asjas kogutud tõendeid ning kostjate vastuväiteid leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.19.01.2017 kuulutati välja YY pankrot (I kd tl 107-108; 110-111; 112-114). Hageja esitas 15.02.2018 pankrotimenetluses nõudeavalduse 106 697 euro nõudes (I kd tl 5). 30.04.2018 toimunud võlausaldajate koosolekul vaidlustasid kostjad hageja nõude (I kd tl 6-8). Nõude esitamisel pankrotimenetluses on hageja tuginenud 28.12.2010 tema ja võlgniku XX vahel sõlmitud võlatunnistusele, millega tunnistatakse 1999 sõlmitud kinnistu kinke- ja
2-18-8289 asjaõiguslepingust tuleneva kohustuse olemasolu VÕS § 30 lg 1 tähenduses (I kd tl 9). Võlatunnistusest nähtub, et võlg on tekkinud 1999 seoses kinnistu Xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx(nimetusega X ja Q) kinkimisega YYle, mille üks tingimustest oli, et poole kinnistu kinke hinnast tasub YY XXle. Kohus leiab nii nagu ka kostjad, et hagejal puudub tegelikkuses YY vastu võlatunnistusest tulenev kohustus, kuna hageja väide võlatunnistuse sõlmimise kohta on tõendamata. Kohus kohustas kostja taotluse alusel hagejat esitama võlatunnistuse originaaleksemplar, et sellele oleks võimalik dokumendi võltsituse kontrollimiseks teostada ekspertiis, kuid hageja kohtule nõutud originaaleksemplari ei esitanud (esitatud dokument I kd tl 196 ei ole originaal) ega ka põhistanud, miks ta originaaldokumenti ei esita. TsMS § 277 lg 4 sätestab, et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi tõendite hulgast välja. Kuna hageja ei täitnud kohtunõuet ega esitanud väidetava võlatunnistuse originaaldokumenti, et sellele oleks võltsituse kontrollimiseks teostada ekspertiisi, ei saa kohus lugeda hageja väidet võlatunnistuse sõlmimise kohta tõendatuks.
4.Kohus nõustub kostjatega, et asjaolud ja tõendid kinnitavad, et võlgnik tunnistas tegelikkuses mitteeksisteerivat nõuet. 04.05.1999 sõlmitud kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingu järgi kinkis YY ja XX isa ES kinnistud X ja Q YYle ning kinkepingu p-st 9.2 tulenevalt on kinnistute väärtuseks kinkimise hetkel 100 000 krooni (I kd tl 85-86). Nimetatud kinke- ja asjaõiguslepingu järgi ei ole XX kinkelepingu osapooleks. Kui kinkija ES oleks soovinud kinnistu kinkimist ka XXle, tulnuks see notariaalselt vormistada ning antud kinkelepingust ei tulene 2010 võlatunnistuses nimetatud kohustust. Seega nõustub kohus kostjatega, et tõendamata on hageja väidetava kokkuleppe olemasolu selle kohta, et YY kohustus tasuma XXle 50% või kinkima 50% hagejale.
5.Veendumust, et võlanõuet tegelikkuses ei eksisteerinud, kinnitab ka 2017 YY kinnistutele seatud hüpoteekide seadmise kronoloogia. Nimelt esitas võlausaldaja AS Avateks Auto 19.11.2016 kohtutäiturile täitmisavalduse Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsuse alusel YY suhtes täitemenetluse algatamiseks ja rahalise nõude sundtäitmiseks (I kd tl 53-64; 79-80). Kohtutäitur algatas 22.11.2016 täitemenetluse nr 133/2016/xxx ning edastas YYle samal päeval täitmisteate (I kd tl 93-94, 95). Juba 03.01.2017 sõlmisid YY ja XX YYle kuuluvatele kinnistutele hageja kasuks ühishüpoteegi seadmise lepingu, mille p 2.2 kohaselt tagab ühishüpoteek kõik XX nõuded YY vastu, mis tulenevad XX ja YY vahel 28.12.2010 sõlmitud võlatunnistusest I kd tl 12-15, 82, 83-84). 03.01.2017 pöördus ka XX sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel kohtutäituri poole, kes algatas täiteasja nr 180/2017/x (I kd tl 88-89; 90-91) ning esitas 06.01.2017 täitmisteate (I kd tl 131-132). Viimatinimetatud täiteasja raames seati YY kinnistutele keelumärked täitmisteate edastamisega samal päeval ning kolm päeva pärast hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist, kuigi kohtutäitur andis võlgnikule vanatahtliku täitmise tähtaja 15 päeva. Võlgniku pankrotihaldur on pankrotimenetluses kõnealuse hüpoteegi seadmise lepingu tagasi võitnud. Tsiviilasjas nr 2-17-xxxx on Pärnu Maakohus halduri hagiavalduse rahuldanud ning tühistanud YY ja XX vahel 03.01.2017 notari tõestatud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu ja kokkuvõtvalt järeldanud (p 22), et Y ja XX tegevus oli suunatud võlgniku vara täite- või pankrotimenetluses realiseerimise takistamisele ja seega võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuete täitmise takistamisele.
2-18-8289 Ei eksisteeri ka mitte ühtegi tõendit, kus oleks mainitud 28.10.2010 sõlmitud võlatunnistust enne 03.01.2017 hüpoteekide seadmise lepingut.
6.TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik keelduda pärast nõude aegumist oma kohustuse täitmisest, milleks on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Võlatunnistuse sõlmimise kuupäeval 28.12.2010 oli möödunud kinkelepingu sõlmimise ajaks (1999) enam kui 11 aastat. Kostja II on juhtunud tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-129-16 (p 47) leides, et aegunud nõude tunnustamisega ei katke aegumine TsÜS § 158 lg 1 tähenduses. Hageja on osundanud eelviidatud kohtulahendi p-s 49 antud Riigikohtu selgitusele, et võla tunnistamist kokkuleppel võlausaldajaga pärast nõude aegumist võib põhimõtteliselt lugeda kokkuleppeks aegumise pikendamise kohta TsÜS § 145 lg 2 mõttes. Samas on aga Riigikohus seisukohal, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru. Hageja ei ole esitanud väiteid, et võlgnik oleks olnud võlatunnistuse sõlmimisel teadlik aegunud nõude tunnustamisest, mida saaks lugeda kokkuleppeks aegumise pikendamise kohta ning seepärast leiab kohus, et hageja nõue on aegunud.
7.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on tehing tühine, kui ta on vastuolus heade kommetega. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-140-07 (p 30); 3-2-1-80-02 (p 10) leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-01; 3-2-1-29-02). Antud tsiviilasjas tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et võlatunnistus sõlmiti mitte 2010, vaid 2017 alguses eesmärgiga võlgniku varale sissenõude pööramise takistamiseks ning teiste YY võlausaldajate kahjustamiseks. Tegelikkuses mitteeksisteeriva nõude tunnistamine eesmärgiga hoiduda võlausaldajate nõuete täitmisest ei ole kooskõlas heade kommetega, mistõttu on võlatunnistus tühine ning hagejal puudub YY vastu võlatunnistusest tulenev nõue. Ka on kõnealune võlatunnistus tühine vorminõuete rikkumise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel. Hageja väidete kohaselt andis ta võlatunnistuse seonduvaltX ja Q kinnistu omandiõiguse YYle üleandmisega ehk siis väidetavalt on tegemist võlaõigusliku kokkuleppega kinnistuste eest tasumisega, millele on asjaõigusseaduse § 119 kehtestanud kinnisasja võõrandamisele notariaalse vormi. Kuna YY poolt väidetavalt antud võlatunnistus on kirjalikus, aga mitte notariaalses vormis, on see kohustusliku vormi järgimata jätmise tõttu tühine.
8.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud võlatunnistusest tulenevat nõuet ja seda olukorras, kus kehtiva kohtupraktika kohaselt lasub pankrotimenetluses võlatunnistusest tuleneva nõude tunnustamisel kõrgendatud tõendamisstandard.
9.Hageja on esitanud ka alusetu rikastumise nõude 30 000 euro ulatuses VÕS § 1028 lg 1 alusel põhjendusega, et 2016 novembris leppisid hageja ja YY kokku, et kuna võlgnik ei suuda
2-18-8289 kokkulepitud summat tasuda, siis ostab hageja võlgniku osa kinnisasjast ära, mille tulemusena saab ise kinnisasjade omanikuks ning tegi antud tehingu eesmärgil YYle kaks osamakset kokku summas 30 000 eurot (I kd tl 10-11). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on hageja põhjendanud tagasinõuet, kuna ta taganes kokkuleppest. Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited nõude olemasolu kohta on vastuolulised. Nii on hageja väitnud, et YY on hagejale kinnistu eest võlgu 1 200 000 EEK-i, kandes samas võlgnikule kinnistu eest 30 000 eurot. Samuti on asjas kogutud pangakonto väljavõtteid, mis annavad alust arvata, et nõutud 30 000 eurot liikus võlgnikuga seotud Xxxxx xxxxx OÜ-st (II kd tl 80-83) ringiga tagasi Xxxxx xxxxx OÜ-sse. Nimelt kandis Xxxxx xxxxx OÜ hagejale 50 000 eurot 22.11.2016 selgitusega „leping nr 3942“ (II kd tl 51-53), juba 24.11.2016 kandis hageja 30 000 eurot YYle ning viimane kandis kõnealuse summa vahetult pärast selle saamist edasi WWle (I kd tl 155156). Perioodil 29.03.2017 kuni 11.07.2017 on kolm WW ainuomandis olevat ettevõtet (M OÜ, -X OÜ ja AS M teinud Xxxxx xxxxx OÜ-le pangaülekandeid summas 29 186,10 eurot (III kd tl 4-12, II kd tl 162-163). Seega on põhjendatud kahtlus, et XX ja YY liigutasid YY pangakonto kaudu raha selleks, et tekitada XXle tema venna pankrotimenetlusse tegelikkuses mitteeksisteeriv nõue. Samuti saab seda tehingut käsitleda kui näiliku tehingut TsÜS § 89 lg 1 mõttes. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Tegeliku tehingu eesmärgist, so raha liigutamine ning fiktiivse nõude tekitamine pankrotimenetlusse, tulenevalt ei kuulunud hageja poolt YYle kantud raha tagastamisele. Tegemist on YY enda raha liigutamisega, millega YY tekitas iseenda vastu tegelikkuses mitteeksisteeriva nõude. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule lepingu nr 3942 originaal, mille alusel liikus raha Xxxxx xxxxxOÜ-st hagejale, kuid hageja jättis nõutud dokumendi esitamata.
10.Hageja on pidanud kostjate väiteid raha liigutamise kohta meelevaldseks leides, et ettevõtete vahel on pikaajaline koostöö ning on esitanud 20.04.2020 täiendavad tõendid, millest nähtub M OÜ, M. X OÜ ja AS M poolt Xxxxx xxxxx OÜ-le raha kandmine arvete alusel (III kd tl 58-70). 18.12.2019 määrusega luges kohus eelmenetluse lõppenuks 15.01.2020 ning varasemalt on kohus 27.09.2019 ja 23.10.2019 määrusega andnud hagejale tähtaegu Xxxxx xxxxx OÜ pangakontode osas seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Seega on hageja 20.04.2020 tõendeid esitades rikkunud nende esitamiseks ettenähtud tähtaega ega ole ka esitanud tõendeid hilisema esitamise mõjuvate põhjuste kohta. Kuigi hageja on väitnud, et uute tõendite esitamine ei tingi menetluse lahendamise viibimist, nõustub kohus kostjatega, et vahetult enne lõplike seisukohtade tähtaja saabumist, millele on kostjad avaldanud tõendite vastuvõtmisel soovi sisuliselt vastata, tingib tõendite vastuvõtmine menetluse lahendamise viibimise ning puudub alus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja nendega seotud seisukohtade arvestamiseks TsMS § 331 lg 1 alusel. Ka uue esindaja menetlusse lisamine ei anna alust menetlusdokumentide hilinenult menetlusse esitamiseks. Eeltoodust lähtudes loeb kohus kostjate väited raha liigutamise ja selle tegeliku eesmärgi kohta tõendatuks. Menetluskulud
2-18-8289
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on mh asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Selliseks kuluks on praeguses menetluses 18 eurot seoses äriregistri väljavõtte tegemisega.
3.Kohtu toimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on kostjat I YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp`i esindanud Kerli Kaasik Cavere Õigusbüroo OÜ-st alates 17.09.2018, olles kostja I lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Kostja I YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp`i menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 17 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (lisaks käibemaks), kokku summas 2448 eurot. Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev: 4.09.2018 YY (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, menetlusdokumendi edastamine kohtule 0h 15m 30,00 12.09.2018 Vastuse koostamine XX nõude tunnustamise hagiavaldusele 1h 15m 150,00 17.09.2018 Vastuse koostamine XX nõude tunnustamise hagiavaldusele, lisade komplekteerimine 4h 00m 480,00 11.10.2018 Vastuse koostamine Avataks seisukohale, taotluse koostamine pangakontode välja nõudmiseks 1h 30m 180,00 01.11.2018 Kostja 1 seisukohtade koostamine hageja 7.10.2018 vastusele 0h 34m 68,00 02.11.2018 Kostja 1 seisukohtade koostamine hageja 7.10.2018 vastusele, vastuse esitamine kohtule 0h 11m 22,00 11.02.2019 Kontode analüüsimine, päringute tegemine registritesse 1h 00m 120,00 4.03.2019 Kostja seisukohtade koostamine 2h 00m 240,00 8.10.2019 konto väljavõtetega tutvumine , seisukoha kujundamine 0h 45m 90,00 21.10.2019 Kontode analüüsimine, vastuse koostamine 2h 30m 300,00 21.04.2020 XX 20.04.2020 taotluse ja 21.04.2020 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine, seisukoha ja kirjalike teeside koostamine 3h 00m 360,00
Kokku 17 tundi. Kostja I kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning et ülalnimetatud kulutused on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja I vastava kinnituse TsMS § 174 lg 10 mõttes kohtule esitanud, mistõttu mõistab kohus kostja I menetluskulud välja koos käibemaksuga.
2-18-8289
4.Kohtu toimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on kostjat II Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas`t esindanud vandeadvokaadid Karl-Morten Jõgi ja Tarmo Peterson, olles kostja II lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Kostja II menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 20 tunni ja 9 minuti ulatuses tunnihinnaga 135 eurot (lisaks käibemaks), millele lisandub kulu äriregistri väljavõtete eest summas 18 eurot. Kokku palub kostja II menetluskulud välja mõista summas 3285,90€ (s.o summa koos käibemaksuga). Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev: 29.08.2018 Karl-Morten Jõgi menetlustähataja pikendamise taotlus 20m 45,00 11.09.2018 Karl-Morten Jõgi hagiavalduse analüüs 25m 56,25 11.09.2018 Karl-Morten Jõgi telefoninõupidamine kliendiga (kostja vastuse koostamine) 20m 45,00 11.09.2018 Karl-Morten Jõgi kostja vastuse koostamine 1h 00m 135,00 12.09.2018 Karl-Morten Jõgi kostja vastuse koostamine 4h 45m 641,25 13.09.2018 Karl-Morten Jõgi kostja vastuse koostamine 55m 123,75 24.10.2018 SS tutvumine XX seisukohtadega, analüüs 29m 65,25 19.11.2018 Karl-Morten Jõgi hageja 07.10.2018 ning 29.10.2018 menetlusdokumentide analüüs 25m 56,25 26.11.2018 Karl-Morten Jõgi vastuse koostamine hageja 07.10.2018 ning 29.10.2018 menetlusdokumentidele 1h 15m 168,75 02.01.2019 Karl-Morten Jõgi YY halduri 02.11.2018, hageja 21.11.2018 seisukohtade analüüs; kohtu 27.12.2018 seisukohtade analüüs; e-kiri kliendile 30m 67,50 14.02.2019 Karl-Morten Jõgi pankade poolt kohtule esitatud tõendite analüüs 30m 67,50 28.02.2019 Karl-Morten Jõgi telefoninõupidamine kliendiga (seisukohtade koostamine) 25m 56,25 01.03.2019 Karl-Morten Jõgi äriregistri väljavõtted 2,00 0m 6,00 01.03.2019 Karl-Morten Jõgi seisukohtade ja taotluse koostamine 2h 20m 315,00 04.03.2019 Karl-Morten Jõgi nõuidamine kliendiga büroos (seisukohtade ja taotluste koostamine) 15m 33,75 04.03.2019 Karl-Morten Jõgi taotluste täiendamine 30m 67,50 15.05.2019 Karl-Morten Jõgi seisukohtade esitamine kohtule (kostja I taotlused) 10m 22,50 30.09.2019 Karl-Morten Jõgi pankade vastuste esialgne analüüs 20m 45,00 18.10.2019 Karl-Morten Jõgi äriregistri väljavõtted 2,00 0m 12,00 18.10.2019 Karl-Morten Jõgi krediidiasutuste tõendite analüüs; seisukohtade koostamine 2h 45m 371,25 30.10.2019 Karl-Morten Jõgi 21-23.10 halduri seisukoha, XX seisukoha, kohtumääruse analüüs 10m 22,50 18.12.2019 Karl-Morten Jõgi hageja 25.11.2019 seisukohtade ja kohtu 18.12.2019 määruse analüüs; ekiri kliendile 10m 22,50 12.02.2020 Karl-Morten Jõgi kirjalike kohtukõne teeside koostamine 2h 10m 292,50
Kokku 20 tundi ja 9 minutit.
5.Kostja II kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et Avateks Auto ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub esindaja tasud välja mõista koos käibemaksuga, summas 3285,90 eurot.
6.Hageja ei nõustu kostjate menetluskuludega märkides, et kostjate seisukohad sisaldavad tema hinnangul suuresti asjaolude kirjeldusi ning kordusi, mida tuleks menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestada ja selle alusel ka proportsionaalselt põhjendatud kulusid vähendada.
2-18-8289 Hageja on esitanud vastuväited kostjate menetluskuludele, samas on palunud kohtul hinnata kostjate menetluskulude ulatuse põhjendatust ja vajalikkust ka muude toimingute osas kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1. Tulenevalt TsMS §-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mistõttu hindab kohus kostjate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna.
7.Hageja hinnangul on vajalik kostja I poolt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamine kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 6, et tuvastada kõnealuste menetluskulude kandja käesolevas menetluses, kuivõrd varasemalt on pankrotihaldur palunud ajutise haldurina kulud välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le. Kohtu nõudmisel kostja I poolt 14.05.2020 esitatud seisukohas märgib kostja I, et menetluskulude kandjaks on YY (pankrotis), keda esindab pankrotihaldur Martin Krupp, kes on ka vastuväite nõudele esitanud. Lisatud on arved, millest nähtub, et need on esitatud Cavere Õigusbüroo poolt YYle. Seega on antud juhul tuvastatud menetluskulude kandja.
8.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja I ajakulu menetlustähtaja pikendamise taotlusele (04.09.2018 taotlus) ja kostja II taotluse ajakulu menetlustähtaja pikendamiseks (29.08.2018) ei ole põhjendatud kulu TsMS § 169 lg 1 alusel. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et kostjat I asus Kerli Kaasik Cavere Õigusbüroo OÜ-st esindama alles alates 17.09.2018 (I kd, tl 136). Toodust tulenevalt ei ole kostja I 04.09.2018 ajakulu 15 min ega kostja II 29.08.2018 ajakulu 20 minutit vajalik ega põhjendatud.
9.Hageja ei nõustu mh kostja II ajakuluga hagiavalduse vastuse koostamiseks kokku 7 t 25 minutit (11.09.2018-13.09.2018 toimingud), pidades seda põhjendatuks mitte rohkem kui 5 tundi, sh hagiavalduse analüüs ning vastusega seotud nõupidamine kliendiga. Kostja II oli asjaoludega kursis ka enne kohtumenetlust. Kohtu toimikust nähtub, et kostja II 17.09.2018 vastuse sisuline osa moodustab ca neli lk (I kd, tl 47-50) ning arvestades selle mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et vastuse koostamine on märgitud korduvalt kolmel real, kuid samas pidi ka kostja II eelnevalt tutvuma ja analüüsima hageja hagi, loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses.
10.Hageja vaidleb vastu ka kostja II esindaja 24.10.2018 ajakulule 29 minutit, mis on SS poolt teostatud toimingud, kuna SS ei ole kõnealuses tsiviilasjas esindajaks. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole SS praeguse tsiviilasja kohtumenetluses esindajana osalenud. Riigikohtu 1. aprilli 2015 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-183-14, punkti 13 kohaselt on kohtul alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Seega loeb kohus antud ajakulu 29 min põhjendamatuks.
11.Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtub, et toimingud ajaperioodil 01.03.201904.03.2019 on seotud kõik kostja II 01.03.2019 seisukohtade ja taotluste koostamisega (01.03.2019 Karl-Morten Jõgi seisukohtade ja taotluse koostamine 2h 20m; 04.03.2019 Karl-
2-18-8289 Morten Jõgi nõupidamine kliendiga büroos (seisukohtade ja taotluste koostamine) 15m ja 04.03.2019 Karl-Morten Jõgi taotluste täiendamine 30m), kokku seega 3 tundi ja 5 minutit. Viidatud seisukoht on kohtule esitatud 04.03.2019 (II kd, tl 76-77). Arvestades, et kostjal II on kulunud ka 14.02.2019 pankade poolt kohtule esitatud tõendite analüüsile 30m ja 28.02.2019 telefoninõupidamisele kliendiga (seisukohtade koostamine) 25m, mis on mõlemad samuti seotud viidatud seisukoha koostamisega, vähendab kohus 01.03.2019 ajakulu 1 tunni võrra lugedes selle põhjendatuks 1 tunni ja 20 minuti ulatuses.
12.Samuti vähendab kohus kostja II 18.10.2019 krediidiasutuste tõendite analüüsi ja seisukohtade koostamise ajakulu 2h 45m ühe tunni võrra, arvestades et 21.10.2019 esitatud seisukohas on sisulist osa vaid 1 lk (III kd, tl 13 pöördel) ning kostjal II on kulunud ka 30.09.2019 pankade vastuste esialgsele analüüsile 20m. Seega hindab kohus kostja II 18.10.2019 toimingu ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ja 45 minuti ulatuses.
13.Kohus, analüüsinud kõigi kostja II Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (menetluskulude nimekirja punktid 19.11.2018-28.02,2018; 04.03.2019; 15.05.2019; 30.09.2019; 30.10.2019-12.02.2020) põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 6 tunni ja 50 minuti ulatuses. Seega loeb kohus kostja II Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 14 tundi ja 55 minutit summas 2013,75 eurot (lisaks käibemaks), kokku 2416,50 eurot, millele lisandub äriregistri väljavõttega seonduv kulu 18 eurot. Kokku 2434,50 eurot.
14.Kostja I esindaja menetluskulude osas vähendab kohus kostja I 21.10.2019 kontode analüüsimise ja vastuse koostamise ajakulu 2h 30m ühe tunni võrra, arvestades et 08.10.2019 on esindajal kulunud juba konto väljavõtetega tutvumisele ja seisukoha koostamisele 45 minutit. Seega hindab kohus kostja I 21.10.2019 toimingu ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.
15.Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et 11.02.2019 on kulunud esindajal kontode analüüsimisele ja päringute tegemisele registritesse 1h ja 04.03.2019 kostja seisukohtade koostamisele 2h. Arvestades 04.03.2019 seisukoha mahtu, sisuline osa ca 1 lk (II kd, tl 72) ja asjaolu, et ka 11.02.2019 ajakulu on seotud 04.03.2019 taotlusega, vähendab kohus 11.02.2019 toimingu ajakulu 15 minuti võrra ja 04.03.2019 toimingu ajakulu 30 minuti võrra, hinnates põhjendatuks ja vajalikuks kostja I esindaja 11.02.2019 ajakulu 45 minuti ulatuses ja 04.03.2019 ajakulu 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus, analüüsinud kõigi kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (menetluskulude nimekirja punktid 12.09.2018-02.11.2018; 08.10.2019; 21.04.2020) põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 11 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega loeb kohus kostja I YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp`i esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi summas 1800 eurot (lisaks käibemaks), kokku 2160 eurot.
16.Kohus leiab, et kostja I YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp`i tööühiku hind 120 eurot (lisaks käibemaks) ja kostja II Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene
2-18-8289 Ahase tööühiku hind 135 eurot (lisaks käibemaks) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
17.Kuivõrd hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust.
18.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal XXl hüvitada kostjate YY (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp`i ja Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis), pankrotihaldur Ene Ahase kasuks menetluskulud. Seega kuulub XXlt väljamõistmisele pankrotihaldur Martin Krupp`i menetluskulud summas 2160 eurot ja Aktsiaselts Avateks Auto (pankrotis), pankrotihaldur Ene Ahase kasuks menetluskulud 2434,50 eurot.
19.Kostjate taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.