5.Välja mõista Väljaotsa OÜ-lt TÜ Wiru Vili kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt 225 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Väljaotsa OÜ (hageja), Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe esitasid 10.10.2017 hagi TÜ Wiru Vili (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja nõukogu 06.06. 2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017 otsuste tühisuse või tunnistada otsused kehtetuks.
2.Maakohus jättis 12. novembri 2018 määrusega läbi vaatamata 1) Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe hagi TÜ Wiru Vili vastu nõukogu 06.06.2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõuded; 2) Väljaotsa OÜ hagi TÜ Wiru Vili vastu nõukogu 06.06.2017 ja 22.08.2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt võttis kostja nõukogu vastu kolm otsust (06.06.2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017). Eeltoodud otsused on omavahel seoses ja neid tuleb vaadelda ühtsena. Hageja väljaarvamiseni on viinud jada õigusvastaseid otsuseid, millega jagati seadusvastaselt kostja kasumit ning sunniti osi liikmeid seda kompenseerima. Selline tegevus on vaadeldav ühtse pahatahtliku ja seadusvastase teona, mille lõpptulemuseks oli hageja väljaarvamine. Nõukogu 06.06.2017 otsuse alusel liikmetele välja makstud müügipreemia on üheselt käsitletav kui varjatud kasumi jaotamine. Nõukogu 22.08.2017 otsusega pandi liikmetele kohustus tasuda täiendavad sissemaksed, sõlmides kostjaga laenulepingu ning AS-ga Swedbank nõuete allutamise kokkuleppe. Nõukogu 31.08.2017 otsus on tühine, sest see ei vasta ÄS § 322 lg 7 (koostoimes TÜS § 64 lg-ga 2) kohaselt headele kommetele. Sisuliselt on nõukogu tegevus viinud olukorrani, kus kostja ülejäänud liikmed on hageja ja veel kahe liikme (endised hagejad) arvel rikastunud. Muusisulise kokkuleppe puudumisel oleks nimetatud müügipreemia summa kasumina jaotamisel vastavalt kostja põhikirja p-dele 11.4 ja
2.2.oleks iga liige saanud kasumit võrdses osas, ca 20 000 eurot, kuid jagades seda müügipreemiana said eeltoodud kolm liiget kokku ca 20 000 eurot. Kui pank avastas, et kostja omakapital on vähenenud ning kostja 12 kuu võlateeninduse kattekordaja ei olnud enam 1,2, nõuti lisasissemakset kõigilt liikmetelt võrdses osas. See viis olukorrani, kus ülejäänud kostja liikmed oleks pärast müügipreemia väljamaksmist ning esimese laenu sissemakse tasumist
jäänud mitmekümne tuhande euroga kasumisse ning hagejad samas igaüks ca 10 000 euroga kahjumisse. Hagejad arvati kostjast välja, sest nad ei sõlminud laenulepingut ja ei tasunud ühenädalase etteteatamistähtaja jooksul lisasissemaksena ligi 20 000 eurot. Nõukogu liikmete enamus ei arvestanud ettepanekut tasuda sissemakse müüdud vilja arvelt paar kuud hiljem. See oleks võimaldanud kajastada puuduolevat summat kostja bilansis aktiva poolel ning panga nõude täita. Seevastu nõuti pärast hageja vastuväiteid nädala jooksul ligi 20 000 euro sisse maksmist ning kui hagejad ei suutnud nende arvel toimunud kasumi jaotamist kinni maksta, arvati nad selle eest karistuseks ühistust välja. Selline otsus koostoimes kostja nõukogu eelneva tegevusega ei vasta headele kommetele (TsÜS § 32).
4.Kostja vaidles hagile vastu. Ükski otsus ei ole heade kommete vastane. Hageja on õigesti ja põhjendatult kostja liikmete hulgast välja arvanud. Hageja eiras oluliselt kostja nõukogu 22.08.2017 otsust. Järelikult oli kostja nõukogul õiguslik alus hageja väljaarvamiseks. TÜS § 20 lg 2 kohaselt otsustab väljaarvamise üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Kostja põhikirja punkti 3.9 kohaselt otsustab väljaarvamise nõukogu. Kostja nõukogu 31.08.2017 otsuse poolt hääletas 66,66 % nõukogu liikmetest. Seega oli täidetud kostja põhikirja p-s 9.11 sätestatud nõuded. Nõukogu on kollegiaalne organ, kus hageja seadusliku esindaja eriarvamusele jäämine ei tähenda, et nõukogu 31.08.2017 otsus oleks tühine või kehtetuks tunnistatav. Kostjale müüdud tooraine eest liikmetele parima võimaliku hinna tasumine ei ole kasumi varjatud väljaviimine. Kostja liikmed on mahetootjad, kes müüvad kostjale mahetoodangut (maheteravili ja õlikultuurid), mille kostja müüb edasi enda partneritele, garanteerides kokku lepitud koguse mahetoodangut. Hind, mille kostja alguses oma liikmetele maksab, ei ole lõplik hind. Kostja tasub lisaks esialgsele müügihinnale ka nn riskipreemiat, mille täpsem suurus sõltub kostjale müüdud vilja realiseerimisest ja kostjale tarnitud kogustest. Tulundusühistu kasumit üleüldse ei jaotagi (TÜS § 29 lg 1 ja lg 2 esimene osa). Kuigi põhikirja p 11.1 järgi on võimalik kasumit dividendidena jaotada, pole seda tehtud, sh nõukogu 06.06.2017 otsusega. Nõukogu otsustas selle üle, millise osa müügihinnast saavad liikmed lisaks esialgsele hinnale. TsÜS § 11 lg 4 kohaselt võib liikmetele panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Kostja põhikirja punkti 4.3. kohaselt võib liikmetele nõukogu otsusega määrata lisakohustusi. Praegusel juhul otsustas nõukogu panna liikmetele lisakohustuse, et kõik liikmed annavad kostjale tähtajalise laenu summas 167 955 eurot, millelt kostja maksab oma liikmetele ka intressi. Laen tuli välja maksta osamaksetena. Kõiki liikmeid koheldi TÜS § 25 kohaselt võrdsetel asjaoludel võrdselt. Hageja jättis laenu täies ulatuses andmata (ei allkirjastanud isegi laenulepingut ega laenude allutamise kokkulepet pangaga), mistõttu olid teised liikmed sunnitud hageja osa ise katma. Selle tõttu suurenesid teiste liikmete kohustused esialgu 18 182 euro võrra. Hageja väide, et juhtorganite liikmed on rikkunud oma kohustusi, on ebaõiged ja ka asjakohatud kuna ei puuduta vaidluse eset.
MAAKOHTU OTSUS
5.Viru Maakohus jättis 14. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 2689,62 eurot. Hageja taotlus tõendite kogumiseks jäeti rahuldamata.
Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli kostja liikmeks ja arvati ühistust välja kostja nõukogu 31.08.2017 otsusega. TÜS § 64 lg 3 kohaselt kohaldatakse nõukogu pädevusele ja tegevusele äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et tulenevalt TÜS § 20 lõigetest 1, 2 ja kostja põhikirja punkti 3.9 järgi on kostja nõukogu pädev tegema liikme välja arvamise otsuse. ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on kas lepingust või seadusest tulenevate õiguste rakendamise kuritarvitamise piiramine (RKTKo 2-17-9391 p 16.1). Sisuliselt põhjendab hageja nõukogu vaidlustatud 31.08.2017 otsuse tühisust aga sellega, et eelnevalt vastu võetud otsused (sh koostoimes eelnevate otsustega ja nõukogu tegevusega) ei vasta headele kommetele ja on tühised. Kohtuistungil jäi hageja selle seisukoha juurde väites, et vaidlusalune otsus tulenes kahest eelnevast nõukogu otsusest. Pooled selle üle ei vaidle, et kostja nõukogu 31.08.2017 otsusega arvati hageja liikmete seast välja põhjusel, et hageja ei täitnud nõukogu eelnevat, 22.08.2017, otsust, millega pidid liikmed andma kostjale tähtajalise laenu summas ca 20 000 eurot. Hageja põhiväiteks on olnud see, et tasumiseks antud 6 päevane tähtaeg oli liiga lühike ning nõukogu ei arvestanud hageja ettepanekuga tasuda sissemakse müüdud vilja arvelt paar kuud hiljem. Nõukogu otsus on tühine seepärast, et nõukogu ei kehtestanud pikemat tähtaega, sh osadele liikmetele, ning hageja sellekohast ettepanekut arvesse ei võetud. Sama kehtib ka hageja väite kohta täiendava müügihinna tasumise aja suhtes. Seadusandja ei ole andnud vähemuses olevatele liikmetele õigust nõuda, et enamuses olevad liikmed võtaksid vastu vähemust rahuldava otsuse. Nagu kostja õigesti märgib, on otsustusõigus enamikku hääli omavatel liikmetel ning nad on oma tahte kujundamisel ja hääletamisel vabad. Hea usu põhimõttele tuginedes ei ole vähemuses olevatel liikmetel võimalik nõuda teistsuguse otsuse vastuvõtmist, kui see, mis on vastu võetud häälteenamuse reegleid järgides. 06.06.2017 otsuse puhul on hageja lisaks leidnud, et see rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid ja avaliku huvi tõttu kehtestatud seadust (tulumaksuseadust), kuna tegutseti teadlikult maksukohustuse rikkumiseks. Hageja ei ole põhjendatud, kuidas nõukogu otsus rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid ning lisaks pole välja toodud, millist konkreetset sätet või sätteid otsus rikub. Hageja ei ole olnud liikmetele tehtud väljamaksete kohta oma väidetes järjepidev. Nii on hageja väitnud, et tegemist oli kasumi/varjatud kasumi jaotamisega, müügipreemiaga, müügiboonusega, juurdemaksega, riskipreemiaga ning lisaks võib aru saada, et hageja peab väljamakseid ka dividendideks, kuna on leidnud, et kostja on rikkunud TuMS § 50 lg 1 (tulumaks dividendidelt). Kohtuistungil on hageja aga väitnud, et raha maksti müüdud vilja koguse eest nagu on selgitanud ka kostja, st tegemist oli müügihinnaga. Eeltoodu tuleneb ka nõukogu otsusest. Järelikult ei tõusetu küsimust kasumi jaotamisest/dividendidest ning hageja sellekohaseid väited on alusetud. Hageja arvamus, et kostja ülejäänud liikmed on hageja ja veel kolme liikme arvel rikastunud, on sisutu. Võrdse kohtlemise põhimõte, sh TÜS §-s 25 sätestatu, nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. Antud juhul olid kõigil liikmetel nõukogu 22.08.2017 otsusest tuleneva kohustuse täitmiseks ühesugused tingimused ning liikmetele müügihinna tasumine nõukogu 06.06.2017 otsuse alusel sõltuvalt müüdud vilja kogusest on igati põhjendatud ja arusaadav, kuna liikmed olid erinevas olukorras ning neid tulebki kohelda erinevalt.
Hageja väited, mis puudutavad juhtorgani liikmete poolt oma kohustuste rikkumist, ei ole asjakohased. Nõukogu liikmete väidetav hoolsuskohustuse rikkumine ei seostu vaidlusega nõukogu otsuse tühisuse üle ning ei oma õiguslikku tähendust nõukogu otsusele. Hageja erinev subjektiivne arusaam ühistu juhtimisest, sh nõukogu otsuste otstarbekusest, ei too kaasa otsuse tühisust. Otsustes ei eristatud tulundusühistu liikmeid ega asetatud hagejat teiste liikmetega võrreldes halvemasse olukorda, samuti ei ole vaidlusalused otsused ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalsed ega taunitavad. Järelikult ei ole vaidlusalune nõukogu 31.08.2017 otsus tühine ja pole alust tunnistada otsust kehtetuks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotlus tõendite kogumiseks jääb rahuldamata, kuna kostja ja panga vaheline laenuleping ja kirjavahetus ei oma asja lahendamise seiskohalt tähtsust. Hageja pole ka selgelt välja toonud, millist faktilist asjaolu ta nimetatud tõenditega tõendada soovib.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja nõukogu kõik kolm otsust (06.06.2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017) on tühised, kuna üks otsus tulenes teisest ning neid tuleb käsitleda koostoimes. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata taotluse tõendite kogumiseks ning hageja palub tõendid koguda ringkonnakohtul. Kostja nõukogu 06.06.2017 otsus on tühine, sest sellega rikuti võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid (tõendav dokument, mille kohus jättis kogumata, on kostja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud laenuleping 13-018756-JI ja nende vahel peetud kirjavahetus) ning viidi läbi ebaseaduslik kasumi jaotamine (tehti nõukogu otsus, kuid puudub üldkoosoleku otsus). Käituti heade kommete vastaselt ja rikuti hea usu põhimõtet. Kuna sisuliselt kasumi jaotamise otsustas nõukogu, siis on otsus tühine, kuna selle otsuse oleks pidanud tegema üldkoosolek. Kostja nõukogu 22. augusti 2017 otsus on tühine või alternatiivselt kehtetuks tunnistatav, kuna lisasissemaksete tegemine ei ole samuti nõukogu, vaid 3/4 ühistu liikmete, otsust nõudev (TÜ § 50 lg 1). Seega puudus nõukogul pädevus sellise otsuse tegemiseks. Kostja nõukogu 31.augusti 2017 otsus on tühine või alternatiivselt kehtetuks tunnistatav, kuna tuleneb eelmise kahe nõukogu tühistest otsustest ning kõiki kolme otsust tuleb vaadata koostoimes. Hagejate väljaarvamiseni on viinud jada õigusvastaseid otsuseid, millega jagati seadusevastaselt kostja kasumit ning sunniti neid seda kompenseerima. Selline tegevus on vaadeldav ühtse pahatahtliku ja seadusevastase teona, mille lõpptulemuseks oli hagejate väljaarvamine ühistust. Hageja esitas 15. mail 2020 menetlusdokumendi „apellandi seisukohad“, milles hageja kordas apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti.
7.Kostja vaidles apellatsioonile vastu. Kostja märkis, et jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata.
Kuigi maakohtus oli hageja vaidlustanud üksnes kostja nõukogu 31.08.2017 otsuse, on hageja apellatsiooniastmes laiendanud vaidlustatud otsuste ringi. See ei ole lubatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Ringkonnakohus ei võta seisukohta hageja nõude osas, milles ta apellatsioonkaebuses taas taotleb TÜ Wiru Vili nõukogu 06.06.2017 ja 22.08.2017 otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist, kuna nende otsuse osas on jõustunud Tartu Maakohtu
12.novembri 2018 määrus.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui jättis rahuldamata taotluse tõendite kogumiseks. TsMS § 238 lg 3 p 4 järgi võib kohus keelduda tõendite kogumisest muu hulgas siis, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Hageja on üksnes märkinud, et dokumentidel on asjas oluline tähtsus (hagiavalduse p 3.3.). Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Kuna hageja ei põhjendanud, milles seisneb kogutavate tõendite tähtsus, jättis maakohus õigesti taotluse rahuldamata. Samuti ei tuginenud maakohus sellele, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole vajalikku asjaolu tõendanud. Seega ei mõjutanud tõendite kogumata jätmine asja lahendamist.
12.Ringkonnakohus ei leia, et nõukogu otsus on tühine põhjusel, et see rikub võlausaldajate kaitseks sätestatud norme. Hagiavalduses on viidatud TÜS § 29 lõike 2, TÜS § 39 punkti 4 ja TuMS § 50 lõike 1 rikkumistele. TÜS § 29 lõige 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum (dividend). Maakohus on õigesti tuginenud hageja ja kostja kohtuistungil selgitatule, et raha maksti müüdud vilja koguse eest ja tegu ei ole dividendiga. Sel põhjusel ei ole relevantne ka viide TÜS § 39 lg-le 4, mis reguleerib kasumi või kahjumi jaotamist. Väljamakstud raha tulumaksuga maksustamise kohta ei võta tsiviilkohus seisukohta, kuna tulumaksuseadus ei reguleeri eraõigussuhet.
13.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja nõukogu 31.08.2017 otsus on heade kommete vastane või et see rikub hea usu põhimõtet. Nõukogu otsus on tehing ja tehing saab iseenesest olla heade kommete vastane ning tehingu sisu võib olla ka hea usu põhimõttega vastuolus. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde, ühiskonnale objektiivselt oluliste väärtuste ja õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
Nõukogu 31.08.2017 otsusest nähtub, et nõukogu arvas ühistust välja teiste hulgas hageja, otsustas tagastada väljaheidetud liikmetele ühe aasta jooksul tasutud osamaksu ning sätestas ühistu allesjäänud igale liikmele lisakohustuse anda ühistule allutatud laenu summas 10 390 eurot, sõlmides selle kohta vastavasisuline allutatud laenu leping. Ühtlasi määrati selleks tähtaeg. TÜS § 1 sätestab, et tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Kuna ühistu eesmärk on soodustada enda liikmete tegevust ja juhul, kui liikmete enamus leiab, et liikmetelt laenu võtmine aitab nende majanduslikke huvide toetada ja soodustada, ei ole see vastuolus ühistu eesmärgi, heade kommete või hea usu põhimõttega. Kuna ühistu liikmed tegutsevad ühistus enda majandus- ja kutsetegevuses, ei ole üle 10 000 euro suuruse laenu andmise kohustus iseenesest vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundega. Kuna nõukogu nõudmise täitis seitse liiget ja jättis täitmata neli liiget, oli see enamuse soov. Ühistus enamusotsuste tegemine ei ole vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega, kuna selline otsustamine tagab ühistu toimivuse. Kui ühistu leiab, et vastu olnud neli liiget ei soodusta enamuse majanduslikke huve ning need neli liiget ka ise ei pea ühistu tegevust neid soodustavaks, on mõistlik, et need liikmed ei ole ühistu liikmed ja võivad enda tegevuse soodustamiseks luua uue või liituda teise ühistuga. Kooskõla heade kommete ja hea usu põhimõttega kinnitab ka see, et liikmeid koheldi võrdsetel alustel - laenu pidid andma kõik liikmed samas summas. Nõukogul oli põhikirja p-i 4.3. ja TÜS § 20 järgi õigus hageja ühistust välja arvata.
14.Kuigi tegu ei ole lisasissemaksuga TÜS § 50 lg 1 mõttes, sätestab ka TÜS § 50 lg 2, et juhul, kui liige lisasissemaksuga ei nõustu, ei ole otsus sellele liikmele siduv, kui ta astub ühingust välja. See viitab seadusandja tahtele, et ühistu liikmed, kes ei ole nõus ühistusse rahaliselt panustama, ei saa olla selle liikmed. Kostja põhikirja punkti 4.3. kohaselt võib liikmetele nõukogu otsusega määrata lisakohustusi. Seega võis määrata liikmetele ka kohustuse laenu anda.
15.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus tutvumisele hageja apellatsioonkaebusega, õiguslikule analüüsile, suhtlemisele kliendiga ning vastuse koostamisele ja esitamine kohtule (1,5 h x 150 eur/h (ilma käibemaksuta)), kokku 225 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et vastuse esitamiseks õigusabile kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada. Hagejalt tuleb välja mõista 225 eurot ja vastavalt kostja taotlusele viivis menetluskuludega tasumise viivitamise eest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.