Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2018. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-15114
Tsiviilasi
Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe hagi Tulundusühistu Wiru Vili vastu nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. novembri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad:
1.Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887), juhatuse liige Mai Tooming
2.Väljaotsamaa OÜ (registrikood 12784811), juhatuse liige Lea Tooming, volitatud esindaja Mai Tooming
3.Wiru Mahe OÜ (registrikood 11618708), juhatuse liige Lii Karro, volitatud esindaja Mai Tooming
4.OÜ Sadala Mahe (registrikood 11268556), juhatuse liige Jaak Tõks, volitatud esindaja Mai Tooming Vastustaja: Tulundusühistu Wiru Vili 11975302), juhatuse liige Hardo Vahemäe
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. novembri 2017 määrus ning saata hagi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe määruskaebus.
Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe (hagejad) esitasid hagi tulundusühistu Wiru Vili (kostja/tulundusühistu) vastu nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja liikmed. Kostja nõukogu võttis 06.06.2017 koosolekul vastu otsused müügipreemiate väljamaksmiseks ning 22.08.2017 otsuse liikmetele lisakohustuse panemiseks sõlmida ühistuga allutatud laenuleping ja tasuda iga liikme poolt ühistu arvele 18 182 eurot. Kostja nõukogu 31.08.2017 otsusega arvati hagejad kostja liikmete seast välja. Hagejad leiavad, et kostja nõukogu 06.06.2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017 otsused on äriseadustiku (ÄS) § 322 lg 7 ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 64 lg 2 kohaselt tühised või alternatiivselt kehtetuks tunnistatavad. Hagejate väljaarvamise otsus on tühine põhjusel, et see ei vasta headele kommetele. Kuigi TÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest, ei täida see säte hetkel oma eesmärki. Võttes arvesse, et kostja liikmetest suurem osa on nõukogu otsuse poolt hääletanud isikute kontrolli all, on võimalik ette näha, et üldkoosolek võrreldes nõukoguga teistsugust otsust ei teeks. Seega on põhjendatud üldkoosolekule edasi kaebamise nõudest kinni pidamata jätmine. TÜS § 20 lg 4 kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, ühistu liige edasi kaevata kohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Seega, kui ka üldkoosolekule edasi kaebamine vahele jätta, on hagejad järginud tähtaega, sest nõukogu otsuse said hagejad kätte 10.09.2017.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 15.11.2017 määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus hagejate kanda. Hagejad on vaidlustanud tulundusühistu nõukogu otsused, sh ka otsuse nende välja arvamise kohta. TÜS § 64 lg 2 kohaselt kohaldatakse nõukogu pädevusele ja tegevusele äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
ÄS § 322 lg 6 tuleneb, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige. Riigikohus on leidnud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga (RKTKo 3-2-1-28-16 p 11). Eeltoodust järeldub, et tulundusühistu nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist saavad nõuda tulundusühistu juhatus, iga juhatuse liige eraldi ning tulundusühistu liige. Hagiavaldusest tuleneb, et hagejad ei ole käesoleval ajal tulundusühistu liikmed ning järelikult ei saa nad ka nõuda nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist. Kuna aga hagejad on vaidlustanud ka 31.08.2017 nõukogu otsuse nende väljaarvamise kohta tulundusühistu liikmete seast, siis sõltub sellest, kas hagejad on õigustatud isikuteks (liikmeteks), kes saavad nõukogu eelnevaid otsuseid vaidlustada. Kohus leidis, et TÜS § 20 lg 4 ei võimalda nõukogu väljaarvamisotsust vaidlustada otse kohtus. Viidatud säte näeb ette, et nõukogu väljaarvamisotsus tuleb eelnevalt kaevata üldkoosolekule ning juhul kui üldkoosolek võtab vastu väljaarvamisotsuse, siis alles on liikmel õigus kohtus vaidlustada üldkoosoleku väljaarvamisotsust. Teisiti öeldes ei võimalda TÜS § 20 lg 4 vaidlustada kohtus nõukogu väljaarvamisotsust, vaid ainult üldkoosoleku väljaarvamisotsust. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hagejad üldkoosolekule nõukogu väljaarvamisotsust edasi ei kaevanud, siis puudub üldkoosoleku poolt tehtud väljaarvamisotsus, mida on võimalik kohtus vaidlustada. Seega on nõukogu otsus nende väljaarvamise kohta liikmete seast jõustunud ning hagejad ei ole tulundusühistu liikmed, st hagejate liikmesus on lõppenud TÜS § 16 lg 1 p 2 alusel. Järelikult ei ole hagejad õigustatud nõudma ka hagi esemeks olevate nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamist, või tühisuse tuvastamist ja hagejatel ei ole esitatud hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud põhjendustel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määrus tühistada ja hagi menetlusse võtta. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas kohus valesti TÜS § 20 lõiget 4, leides, et hagejad oleksid saanud väljaarvamisotsust vaidlustada üksnes kostja üldkoosolekul. TÜS § 20 lg 4 grammatilisest tõlgendusest tuleneb, et seadus näeb ette võimaluse, kuid mitte kohustuse kaevata väljaarvamisotsuse peale üldkoosolekule. Ka sätte eesmärgijärgsel tõlgendamisel selgub, et sätte mõtteks saaks olla menetlusökonoomia tagamine ning kohtute töökoormuse vähendamine olukorras, kus juriidilise isiku sisesed vaidlused on võimalik lahendada juriidilise isiku sees. Käesoleval juhul see nii ei ole. Suurem osa kostja liikmetest on vaidlusaluste otsuste poolt hääletanud nõukogu liikmete kontrolli all. Isegi juhul, kui hagejad oleksid otsused esmalt vaidlustanud üldkoosolekul, ei oleks üldkoosolek teinud teistsuguseid otsuseid ning hagejad oleksid pidanud ikkagi kohtusse pöörduma. Lisaprotseduur oleks aga kaasa toonud lisakulusid ning pikendanud hagejate õiguste rikkumise kestvust. Üldkoosolekul otsuse vaidlustamist ei saa ka ühelgi juhul käsitleda kui kohustuslikku kohtueelset menetlust TsMS § 3 lg 3 ega § 371 lg 1 p 3 mõttes. Seega ei piira TÜS § 20 lg 4 nõukogu väljaarvamisotsuse vaidlustamist otse maakohtus. Vastupidine tõlgendus viiks hagejate õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ls 1 ja TsMS § 3 lg 1 mõttes liigse piiramiseni.
Isegi juhul, kui TÜS § 20 lg 4 kohaselt oleksid hagejad pidanud nõukogu väljaarvamisotsuse edasi kaebama üldkoosolekule, ei välista see sellest sõltumatult otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamist maakohtule hagimenetluses. Kuigi TÜS § 20 lg 4 annab võimaluse väljaarvamisotsuse peale edasi kaevata ka üldkoosolekule, saab see säte hõlmata üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, sest üldkoosolekul ei ole pädevust tuvastada otsuse tühisust. Seega saab otsuse tühisuse tuvastajaks olla üksnes kohus ning kuna otsuse tühisuse tuvastamise võimalus on seaduses ette nähtud, said hagejad vastava nõudega üksnes kohtusse pöörduda. Hagejad on huvitatud isikuteks, kellel on õigus nõuda nõukogu otsuste tühisuse tuvastamist ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamist, ka juhul, kui nad ei ole enam kostja liikmed. Kohus on vääralt kohaldanud Riigikohtu otsuse tühisuse tuvastamist puudutavat praktikat. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-28-16 p-st 11 tuleneb: „/.../ juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist /.../. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga /.../.“ Seega on juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda võivate isikute ring märksa laiem, kui leidis oma määruses maakohus. Kohus on jätnud tähelepanuta otsuse kehtetuks tunnistamist puudutava asjakohase Riigikohtu praktika. Riigikohus selgitab lahendi nr 3-2-1-119-03 p-des 16 ja 17, et otsuse kehtetuks tunnistamise huvi tuleb hinnata otsuse vastuvõtmise aja seisuga. Tõsiselt võetavat vaidlust ei saa olla hagejate huvis tunnistada kehtetuks enda väljaarvamisotsus. Õiguskirjanduse kohaselt on huvitatud isikuteks ka need isikud, kes kehtetuks tunnistamist taotletava õigusvastase otsusega on nt organi liikme kohalt tagasi kutsutud või välja arvatud, nt /.../ välja arvatud /.../ tulundusühistu liige (TÜS § 16), (vt ka RKTKo 3-2-1-119-03 p 17) /.../ (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, lk 153). Seega ei välista hagejate hetkel enam mitte kostja liikmeks olek ühelgi juhul ühegi nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõude esitamist. Hagiavaldust ei saa jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohtu viidatud alusel ei ole hagi rahuldamine välistatud. Veelgi enam, kui kohtul tekkis ka küsimusi TÜS § 20 lg 4 kohaldamise osas, oleks tulnud hagi menetlusse võtta ja viidatud sätet analüüsida, eriti vastandliku kohtupraktika valguses (RKTKo nr 3-2-1-134,07 p 13, nr 3-2-1-31-12 p 13).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada täies ulatuses materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel ning saata tsiviilasi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Praeguses asjas on vaidluse all eelkõige küsimus, kas tulundusühistust välja arvatud liikmel on õigus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka juhul, kui liige on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete üldkoosolekul. Hagejad esitasid maakohtule hagiavalduse, milles palusid tuvastada tulundusühistu Wiru Vili (kostja) nõukogu 06.06.2017 otsuse p 4.1 tühisus ja 22.08.2017 otsuse tühisus. Alternatiivselt sellele, et tuvastada 22.08.2017 otsuse tühisus, palusid hagejad 22.08.2017 otsus kehtetuks tunnistada. Kostja nõukogu 06.06.2017 ja 22.08.2017 otsused olid seotud liikmete õigustega. Lisaks palusid hagejad tuvastada kostja nõukogu 31.08.2017 otsuse tühisus, millega arvati hagejad kostja liikmete hulgast välja. Alternatiivina 31.08.2017 otsuse tühisuse tuvastamisele palusid hagejad tunnistada 31.08.2017 otsus kehtetuks.
6.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest leides, et TÜS § 20 lg 4 ei võimalda nõukogu väljaarvamisotsust vaidlustada otse kohtus. TÜS § 20 lg 4 kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, kaevata edasi üldkoosolekule ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. TÜS § 20 lõike 2 kohaselt otsustab liikme väljaarvamise üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Seega juhul, kui tulundusühistu põhikirjaga on liikme väljaarvamise õigus antud üldkoosoleku asemel juhatusele või nõukogule, tuleneb seadusest ühtlasi võimalus tugineda ühingusisestele õiguskaitse vahenditele – s.o pöörduda väljaarvamise vaidlustamiseks kohtu asemel ühingu kõrgeima organi, üldkoosoleku poole. TÜ Wiru Vili põhikirja p 3.9 kohaselt on nõukogul õigus välja arvata liige, kes ei täida ühistu liikme põhikirjalisi kohustusi või kelle puhul esineb muu väljaarvamise alus vastavalt tulundusühistuseadusele.
7.Hagejad on praegusel juhul taotlenud nii kõigi kolme vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist kui alternatiivselt ka nende otsuste kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluste esinemist tuleb organi otsuse puuduse korral kontrollida esmajärjekorras. Tühisuse aluste puudumisel tuleb kontrollida organi otsuse kehtetuse aluste esinemist, s.o otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendatust. TÜS § 20 lg 4 ei täpsusta, kas väljaarvamisotsuse peale edasikaebamise all on mõeldud otsuse tühisuse alustele tuginemist või otsuse kehtetuks tunnistamise taotlemist. Ringkonnakohtu arvates võivad väljaarvamisotsuse puhul põhimõtteliselt esineda mõlemad kehtetuse liigid, s.o asjaomane otsus võib olla kas tühine või siis leidub alus otsus kehtetuks tunnistada. Juriidilise isiku otsuse tühisuse alused on eeskätt järgmised: (a) otsuse tühisus on tagajärjena seaduses otse sätestatud; (b) otsus on vastuolus heade kommetega; (c) otsus rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud sätet; (d) otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui otsuse kehtetuks tunnistamise pädevus võib seaduse (nt TÜS § 20 lg 2) ja põhikirja koostoimest tulenevalt olla ka sama juriidilise isiku kõrgemalseisval organil, siis tühisuse tuvastamine on üksnes kohtu pädevuses. See tuleneb ringkonnakohtu arvates Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt saab huvitatud isik tugineda juriidilise isiku organi otsuse tühisusele siis, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Eelmärgitu on kooskõlas ka otsuse tühisuse aluste olemusega, s.o hinnatakse seda, kas otsus on vastavuses avalikke huve kaitsvate normidega. Kuna juriidilise isiku organ, sh üldkoosolek, ei ole pädev tuvastama sama juriidilise isiku teise organi (sh nõukogu) otsuse tühisust, siis ei tule ka TÜS § 20 lõiget 4 tõlgendada selliselt, et väljaarvamisotsuse tühisusele tuginemiseks tuleks esmalt esitada kaebus ühistu üldkoosolekule. Taotlus tuvastamaks juriidilise isiku organi otsuse tühisus tuleb seega esitada maakohtule ka juhul, kui põhikirjaga on antud sellise otsuse tegemise õigus kas juhatusele või nõukogule. Kuna praegusel juhul esitasid hagejad vaidlusaluste otsuste puhul alternatiivselt ka otsuste tühisuse tuvastamise nõude, siis puudus maakohul järelikult alus keelduda hagi menetlusse võtmisest põhjendusel, et hagejad ei ole kasutanud võimalust vaidlustada otsused esmalt ühistu üldkoosolekul.
9.Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et tulundusühistu põhikirjast ja TÜS § 20 lõikest 4 tulenev ühingusisene õiguskaitse abinõu ei ole oma olemuselt kohustuslik ega välista riikliku õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Nõustuda ei saa maakohtuga, nagu tuleneks TÜS § 20
lõikest 4 nõukogu otsusega väljaarvatud liikme jaoks kohustus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks esmalt üldkoosoleku poole ja siis alles kohtusse. Ühingusisene õiguskaitseabinõu võimaluse näol vältida kohtusse pöördumist saab olla alternatiivne ja vabatahtlik võimalus tekkinud erimeelsuse lahendamiseks, mis iseenesest vastab äriühinguõiguse enesekorralduslikele põhimõtetele. Tegemist ei ole aga kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korraga. Ringkonnakohus leiab, et kohustuslik kohtueelse vaidluse lahendamise kord saab tuleneda üksnes vahetult seadusest (TsMS § 3 lg 3), mitte aga äriühingu põhikirjast, isikute vahelisest kokkuleppest vms. Juhul, kui nõukogu otsus liikme väljaarvamise kohta vaidlustatakse otse kohtus, siis tuleb seda ringkonnakohtu hinnangul teha TÜS § 20 lg 4 kohaselt ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Tegemist on erisättega nõukogu otsuse vaidlustamise osas, mistõttu ei kohaldu üldine kolmekuuline aegumistähtaeg (TÜS § 64 lg 2 ja ÄS § 322 lg 4). Hagiavalduse kohaselt said hagejad 31.08.2017 väljaarvamisotsuse kätte 10.09.2017. Hagiavaldus esitati 10.10.2017. Seega on hagejad järginud 31.08.2017 otsuse vaidlustamisel seaduses sätestatud tähtaega. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagejate hagi nõukogu 31.08.2017 väljaarvamisotsuse tühisuse ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes.
10.Organi otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda huvitatud isik (TsÜS § 38 lg 1). Huvitatud isikuks on tulundusühistu liige, küll aga üldjuhul mitte endine liige, kes on õiguspäraselt liikmete hulgast välja arvatud. Maakohus asus iseenesest õigesti seisukohale, et kostja nõukogu poolt 31.08.2017. a tehtud väljaarvamisotsuse vaidlustamise tulemusest (s.o kas hagejad on õiguspäraselt kostja liikmete hulgast välja arvatud või mitte) sõltub see, kas hagejad on õigustatud vaidlustama ka varasemaid, s.o 06.06.2017 (p 4.1) ja 22.08.2017 otsuseid, mis puudutasid tulundusühistu liikmete õigusi. Hagejad on siiski esitanud põhjendatult ühes menetluses nii 31.08.2017. a otsuse kui ka 06.06.2017 otsuse p 4.1 ja 22.08.2017 otsuse tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt 22.08.2017 otsuse kehtetuks tunnistamise nõuded. Nimelt sätestab seadus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisele ajalised piirangud. Hagejatel puuduks võimalus oma arvatavate õiguste kaitseks juhul, kui esmalt tuleks saavutada kohtulahendi jõustumine küsimuses, kas hagejad on 31.08.2017. a otsusega õiguspäraselt kostja liikmete hulgast välja arvatud.
11.TÜS § 64 lg 2 kohaselt kohaldatakse tulundusühistu nõukogu pädevusele ja tegevusele vastavalt äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 322 lg 4 kohaselt võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest. Ka TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kuna hagiavaldus esitati 10.10.2017, siis on hageja nõue tunnistada nõukogu 22.08.2017 otsus kehtetuks esitatud iseenesest tähtaegselt. Kolleegium kordab eelmärgitut, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluste esinemist tuleb organi otsuse puuduse korral kontrollida esmajärjekorras. Tühisuse aluste puudumisel tuleb kontrollida organi otsuse kehtetuse aluste esinemist.
12.Juhul, kui maakohus jätab rahuldamata hagejate nõuded tuvastada 31.08.2017 väljaarvamisotsuse tühisus või tunnistada nimetatud otsus kehtetuks, siis ei ole kohtul alust hinnata 06.06.2017 otsuse
p 4.1 tühisust ja 22.08.2017 otsuse tühisust/kehtivust. Sellisel juhul ei oleks hagejad kostja liikmed ning neil puuduks seega õiguslik huvi nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks ning nad ei oleks huvitatud isikuteks nõukogu otsuse kehtivuse tuvastamist puudutavas osas. Sellisel juhul esineks ringkonnakohtu arvates alus hagi vastavas osas läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagi ei ole niisuguses olukorras esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega ta jättis menetlusse võtmata hagejate nõude kostja nõukogu 06.06.2017 otsuse p 4.1 ja 22.08.2017 otsuse tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivse nõude 22.08.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
13.Maakohus on lisaks märkinud, et neljast hagejast kahel (s.o Wiru Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe) on juhatuse liikmete volitused lõppenud ning on tekkinud olukord, kus osaühingutel puudub seaduslik esindaja, kes saaks mh volitada kedagi äriühingu asju ajama. Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul seega veenduda, kas nimetatud äriühingutel on senise juhatuse liikme ametiaega pikendatud või uus juhatus valitud ja on üksnes rikutud kohustust esitada sellekohased andmed äriregistrile, või on uus juhatus valimata. TÜS § 76 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tulundusühistu kohtumäärusega sundlõpetamisele, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada muuhulgas ka omal algatusel.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.