5.Välja mõista Väljaotsa OÜ-lt TÜ Wiru Vili kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (2689,62 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-15114
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt võttis kostja nõukogu vastu kolm otsust, so. 06.06.2017, 22.08.2017 ja 31.08.2017. Eeltoodud otsused on omavahel seoses ja neid tuleb vaadelda ühtsena. Hagejate väljaarvamiseni on viinud jada õigusvastaseid otsuseid, millega jagati seadusvastaselt kostja kasumit ning sunniti osi liikmeid seda kompenseerima. Selline tegevus on vaadeldav ühtse pahatahtliku ja seadusvastase teona, mille lõpptulemuseks oli hageja väljaarvamine. Nõukogu 06.06.2017 otsuse alusel liikmetele välja makstud müügipreemia on üheselt käsitletav kui varjatud kasumi jaotamine. Nõukogu 22.08.2017 otsusega pandi liikmetele kohustus tasuda täiendavad sissemaksed, sõlmides kostjaga laenulepingu ning AS-ga Swedbank nõuete allutamise kokkulepe. Nõukogu 31.08.2017 otsus on tühine, sest see ei vasta ÄS § 322 lg 7 (koostoimes TÜS § 64 lg-ga 2) kohaselt headele kommetele.
2.Isegi kui see oleks lubatav, ei vasta selline nõukogu tegevus kogumis siiski headele kommetele. Sisuliselt on nõukogu tegevus viinud olukorrani, kus kostja ülejäänud liikmed on hageja ja veel kahe liikme (endised hagejad) arvel rikastunud. Muusisulise kokkuleppe puudumisel oleks nimetatud müügipreemia summa kasumina jaotamisel vastavalt kostja põhikirja p-dele 11.4 ja 2.2. iga liige saanud kasumit võrdses osas, st. ca 20 000 eurot, kuid jagades seda müügipreemiana said eeltoodud kolm liiget kokku ca 20 000 eurot. Kui pank avastas, et kostja omakapital on vähenenud ning kostja 12 kuu võlateeninduse kattekordaja ei olnud enam 1,2, nõuti lisasissemakset kõigilt liikmetelt võrdses osas. Seega viis see olukorrani, kus ülejäänud kostja liikmed oleks pärast müügipreemia väljamaksmist ning esimese laenu sissemakse tasumist jäänud mitmekümne tuhande euroga kasumisse ning hagejad samas igaüks ca 10 000 euroga kahjumisse.
3.Hagejad arvati kostjast välja, sest nad ei sõlminud laenulepingut ja ei tasunud ühenädalase etteteatamistähtaja jooksul lisasissemaksena ligi 20 000 eurot. Nõukogu liikmete enamus ei arvestanud ettepanekut tasuda sissemakse müüdud vilja arvelt paar kuud hiljem. See oleks võimaldanud kajastada puuduolevat summat kostja bilansis aktiva poolel ning panga nõude täita. Seevastu nõuti pärast hageja vastuväiteid nädala jooksul ligi 20 000 euro sisse maksmist ning kui hagejad ei suutnud nende arvel toimunud kasumi jaotamist kinni maksta, arvati nad selle eest karistuseks ühistust välja. Selline otsus koostoimes kostja nõukogu eelneva tegevusega ei vasta ühelgi juhul headele kommetele (TsÜS § 32). Hea usu põhimõtte järgimiseks ja üksteise huvidega arvestamiseks ei saa pidada hageja väljaarvamist karistuseks selle eest, et hagejatel ei olnud võimalik maksta kinni kostja teistele liikmetele ebaseaduslikku kasumi jaotamist. Hageja palub tuvastada TÜ Wiru Vili nõukogu 31.08.2017 otsuse tühisuse ja alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul ei eksisteeri ühtegi vaidlustatud otsust, mille sisu oleks vastuolus heade kommetega. Hageja on õigesti
2-17-15114 ja põhjendatult kostja liikmete hulgast välja arvanud. Hageja, eiras, st. rikkus oluliselt kostja nõukogu 22.08.2017 otsust. Järelikult oli kostja nõukogul õiguslik alus hageja väljaarvamiseks. TÜS § 20 lg 2 kohaselt otsustab väljaarvamise üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Kostja põhikirja punkti 3.9 kohaselt otsustab väljaarvamise nõukogu. Kostja nõukogu. 31.08.2017 otsuse poolt hääletas 66,66 % nõukogu liikmetest. Seega oli täidetud Kostja põhikirja p-s 9.11 sätestatud nõuded. Nõukogu on kollegiaalne organ, kus hageja seadusliku esindaja eriarvamusele jäämine ei tähenda, et nõukogu 31.08.2017 otsus oleks tühine või kehtetuks tunnistatav.
5.Hageja väited on ebaõiged. Kostjale müüdud tooraine eest liikmetele parima võimaliku hinna tasumine ei ole kasumi varjatud väljaviimine. Kostja liikmed on mahetootjad, kes müüvad kostjale mahetoodangut (maheteravili- ja õlikultuurid), mille kostja müüb edasi enda partneritele, garanteerides kokku lepitud koguse mahetoodangut. Hind, mille kostja alguses oma liikmetele maksab, ei ole lõplik hind. Kostja tasub lisaks esialgsele müügihinnale ka nn riskipreemiat, mille täpsem suurus sõltub kostjale müüdud vilja realiseerimisest ja kostjale tarnitud kogustest. Tulundusühistu kasumit üleüldse ei jaotagi (TÜS § 29 lg 1 ja lg 2 esimene osa). Kuigi põhikirja p 11.1 järgi on võimalik kasumit dividendidena jaotada, pole seda tehtud, sh. nõukogu 06.06.2017 otsusega. Nõukogu otsustas selle üle, millise osa müügihinnast saavad liikmed lisaks esialgsele hinnale. Arusaamatuks jääb hageja väide, kuidas käesoleval juhul kahjustab kostja liikmete poolt kostjale tarnitud vilja eest hea hinna tasumine kostja võlausaldajaid.
6.TÜS § 11 lg 4 kohaselt võib liikmetele panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Kostja põhikirja punkti 4.3. kohaselt võib liikmetele nõukogu otsusega määrata lisakohustusi. Käesoleval juhul otsustas nõukogu panna liikmetele lisakohustuse, et kõik liikmed annavad kostjale tähtajalise laenu summas 167 955 eurot, millelt kostja maksab oma liikmetele ka intressi. Laen tuli välja maksta osamaksetena. Kõiki liikmeid koheldi TÜS § 25 kohaselt võrdsetel asjaoludel võrdselt. Hageja jättis laenu täies ulatuses andmata (ei allkirjastanud isegi laenulepingut ega laenude allutamise kokkulepet pangaga), mistõttu olid teised liikmed sunnitud hageja osa ise katma. Selle tõttu suurenesid teiste liikmete kohustused esialgu 18 182 euro võrra. Hageja väide, et juhtorganite liikmed on rikkunud om kohustusi, on ebaõiged ja ka asjakohatud kuna ei puuduta vaidluse eset.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli kostja liikmeks ja arvati ühistust välja kostja nõukogu 31.08.2017 otsusega. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 64 lg 3 kohaselt kohaldatakse nõukogu pädevusele ja tegevusele äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et tulenevalt TÜS § 20 lg 1, 2 ja kostja põhikirja punkti 3.9 (I kd, tl. 24) järgi on kostja nõukogu pädev tegema liikme välja arvamise otsust. ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti m uul seadusega ettenähtud juhul. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on kas lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (RKTKo 2-17-9391 p 16.1). Üldistatult leiab hageja, et tema välja arvamine kostja
2-17-15114 liikmete seast oli vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja kasutas oma õigusi ebaproportsionaalselt ja hageja huve arvestamata.
8.Sisuliselt põhjendab hageja vaidlustatud nõukogu 31.08.2017 otsuse tühisust aga sellega, et eelnevalt vastu võetud otsused (sh. koostoimes eelnevate otsustega ja nõukogu tegevusega) ei vasta headele kommetele ja on tühised. Kohtuistungil jäi hageja selle seisukoha juurde väites, et vaidlusalune otsus tulenes kahest eelnevast nõukogu otsusest. Pooled selle üle ei vaidle, et TÜ Wiru Vili nõukogu 31.08.2017 otsusega arvati hageja liikmete seast välja põhjusel, et hageja ei täitnud nõukogu eelnevat, so. 22.08.2017 otsust, millega pidid liikmed andma kostjale tähtajalist laenu summas ca 20 000 eurot. Hageja põhiväiteks on olnud see, et tasumiseks antud 6 päevane tähtaeg oli liiga lühike ning nõukogu ei arvestanud hageja ettepanekuga tasuda sissemakse müüdud vilja arvelt paar kuud hiljem. Kohtu hinnangul ei saa nõukogu otsus olla tühine seepärast, et nõukogu ei kehtestanud pikemat tähtaega, sh. osadele liikmetele ning hageja sellist ettepanekut arvesse ei võetud. Sama kehtib ka hageja väite osas täiendava müügihinna tasumise aja suhtes. Seadusandja ei ole andnud vähemuses olevatele liikmetele õigust nõuda, et enamususes olevad liikmed võtaksid vastu vähemust rahuldava otsuse. Nagu õigesti märgib kostja, on otsustusõigus enamikku hääli omavatel liikmetel ning nad on oma tahte kujundamisel ja hääletamisel vabad.
9.Hea usu põhimõttele tuginedes ei ole vähemuses olevatel liikmetel võimalik nõuda teistsuguse otsuse vastuvõtmist, kui see, mis on vastu võetud häälteenamuse reegleid järgides. 06.06.2017 otsuse puhul on hageja lisaks leidnud, et see rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid ja avaliku huvi tõttu kehtestatud seadust (tulumaksuseadust), kuna tegutseti teadlikult maksukohustuse rikkumiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole põhjendatud kuidas nõukogu otsus rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid ning lisaks pole välja toodud millist konkreetset sätet või sätteid otsus rikub. Hageja ei ole olnud liikmetele tehtud väljamaksete osas oma väidetes järjepidev. Nii on hageja väitnud, et tegemist oli kasumi/varjatud kasumi jaotamisega, müügipreemiaga, müügiboonusega, juurdemaksega, riksipreemiaga ning lisaks võib aru saada, et hageja peab väljamakseid ka dividendideks, kuna on leidnud, et kostja on rikkunud TuMS § 50 lg 1 (tulumaks dividendidelt). Kohtuistungil on hageja aga väitnud, et raha maksti müüdud vilja koguse eest nagu on selgitanud ka kostja, st. tegemist oli müügihinnaga. Eeltoodu tuleneb ka nõukogu otsusest (I kd, tl. 49). Järelikult ei tõusetu küsimust kasumi jaotamisest/dividendidest ning hageja sellekohaseid väited on alusetud. Hageja arvamus, et kostja ülejäänud liikmed on hageja ja veel kolme liikme arvel rikastunud on sisutu. Neil põhjustel on hageja 06.06.2017 otsust puudutavad väited edutud.
10.Hageja väidete osas liikmete ebavõrdsest kohtlemisest märgib kohus, et võrdse kohtlemise põhimõte, sh. TÜS § 25 sätestatud nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. Antud juhul olid kõigil liikmetel nõukogu 22.08.2017 otsusest tuleneva kohustuse täitmiseks ühesugused tingimused ning liikmetele müüginna tasumine nõukogu 06.06.2017 otsuse alusel sõltuvalt müüdud vilja kogusest on igati põhjendatud ja arusaadav, kuna liikmed olid erinevas olukorras ning neid tulebki kohelda erinevalt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väited, mis puudutavad juhtorgani liikmete poolt oma kohustuste rikkumist ei ole asjakohased. Nõukogu liikmete poolt väidetav hoolsuskohustuse rikkumine ei seostu vaidlusega nõukogu otsuse tühisuse üle ning ei oma õiguslikku tähendust nõukogu otsusele. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja erinev
2-17-15114 subjektiivne arusaam ühistu juhtimisest, sh. nõukogu otsuste otstarbekusest ei too kaasa otsuse tühisust. Otsused ei eristanud tulundusühistu liikmeid ega asetanud hagejat teiste liikmetega võrreldes halvemasse olukorda, samuti ei ole vaidlusalused otsused ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalsed ega taunitavad. Järelikult ei ole vaidlusalune nõukogu 31.08.2017 otsus tühine ja pole alust tunnistada otsust kehtetuks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotlus tõendite kogumiseks jääb rahuldamata, kuna kostja ja panga vaheline laenuleping ja kirjavahetus ei oma asja lahendamise seiskohalt tähtsust. Hageja pole ka selgelt välja toonud millist faktilist asjaolu ta nimetatud tõenditega tõendada soovib. Hagi hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Seega on hagihind on 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 4143,62 eurot (käibemaksuta), õigusabi osutamisele on kulunud kokku 27 tundi 07 minutit, sh tutvumine hagiavaldusega 1 tund 15 minutit, asjaoludega tutvumine 3 tundi, kohtumine ja nõupidamine kliendiga 2 tundi 30 minutit, taotluste koostamine, täiendamine, lisade kokkupanek ja kohtule esitamine kokku 6 tundi 30 minutit, vastuste koostamine hagile kokku 8 tundi 17 minutit, tutvumine hageja menetlusdokumentidega, olukorra hindamine ja kohtunõudele vastamine 35 minutit, suhtlemine kliendiga ja taotluse esitamine 1 tund, tutvumine materjalidega ja kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi 30 minutit, istungil osalemine 1 tund 30 minutit, ning sõidukulud 14,62 eurot. Kostja esindaja tunnitasu on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud mh. tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (RKTKo 2-15-4981 p 21). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel asja keerukust, mahukust, esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt, kuna kohtumine, nõupidamine ning suhtlus kliendiga, ei ole selliseks ajakuluks, mille eest
2-17-15114 peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega ei saa pidada põhjendatuks ajakuluks kohtumist, nõupidamist ning suhtlust kliendiga kokku 3 tundi 30 minutit. Tutvumine hagiavaldusega ja asjaoludega kokku 4 tundi ja 15 minutit. Sellest peab kohus põhjendatuks kokku 2 tundi 15 minutit, kuna tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja aeganõudva hagiga. Vastuse koostamine hagile, kokku 8 tundi ja 17 minutit, peab kohus põhjendatuks samuti osaliselt, so. 2 tundi ja 17 minutit, kuna esitatud vastus ei olnud niivõrd mahukas (7 lehel), seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 6 tundi. Tutvumine materjalidega ja kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi 30 minutit, peab kohus põhjendatuks osaliselt, kuna esindaja on juba eelnevalt tsiviilasjaga kursis, seega ei tohiks esindajal kuluda rohkem aega kui 1 tund. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel on kostja esindaja sõidukulu 14,62 eurot (bussi- ja rongipilet) põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja keerukust, kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja nende mahtu, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 17 tundi 50 minutit, so. 2675 eurot, millele lisandub transpordikulu summas 14,62 eurot, kokku 2689,62 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.