Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu hagi M V vastu kahju hüvitamise nõudes 4020,08 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu (rg-kood 80316190, asukoht Keskuse tn 14-29, 12911 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik (Pohla & Hallmägi, asukoht Kentmanni 4, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: M V (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8-9, 10132 Tallinn, tel: 6270551, e-post: [email protected]) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt M V hageja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu kasuks kahjuhüvitis summas 3722,30 eurot ja viivis alates 21.01.2020 protsendina põhinõudest (3722,30 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (3722,30 eurot) täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja M V kanda. Mõista kostjalt M V hageja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 1880 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1880 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-20-1035 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu esitas 21.01.2019 Harju Maakohtule hagi M V vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi kohaselt oli kostja (endise nimega M B) oli Hageja juhatuse liige ajavahemikul 21. märtsist 2014. aastal kuni 26. juulini 2018. aastal. Kostja oli ühtlasi Xxx Xxx OÜ (registrikood xxx) ainuosanik ja on jätkuvalt Xxx Xxx OÜ juhatuse liige ning on käesolevaks ajaks OÜ XXX Xxx (registrikood xxx) ainuosanik ja juhatuse liige.
2.Kostja Hageja juhatuse liikmena, on tasunud Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxxe OÜ-le arved teenuste eest, mida ei ole Keskuse tn 14 korteriühistule osutatud, kogusummas 3.722,30 eurot. Hageja esitab pangaväljavõtted, mis tõendavad tasumist Kostja poolt.
3.Hageja esitas Kostjale 05. detsembril 2019. aastal kahju hüvitamise nõude, paludes tasuda kahju hüvitis summas 3.722,30 eurot Keskuse 14 korteriühistu arvele IBAN XXX hiljemalt 20. detsembriks 2019. aastal. Kostja ei ole Hageja nõuet täitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et Hagejale oleks arvetel märgitud teenuseid ka tegelikult osutatud.
4.Kostja kui Hageja endine juhatuse liige vastutab Hagejale tekitatud kahju eest. Kuni 31. detsembrini 2017. aastal kehtinud KÜS § 2 lg 1 sätestas, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 32 lg 1 sätestas, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 2 täpsustas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Hoolsus- ja lojaalsuskohustus tuleneb juhatuse liikmele täiendavalt ka VÕS § 620 lg 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, kusjuures oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
5.Juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus tähendab eelkõige parimal viisil ning heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et hoolsuskohustus tähendab seda, et (i) juhtorgani liige peab olema hoolas, (ii) otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega (iii) tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske ning et juhul, kui (iv) juhtorgani liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Samuti laieneb juhatuse
2 (14)
2-20-1035 liikmetele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Erialakirjanduses on selgitatud, et heade kommete kaudu saab määratleda heas usus käitumise sisu. Heas usus käitumist iseloomustab ausus, hoolivus, lojaalsus. Heas usus käitumine tähendab teistele kahju tekitamisest hoidumist, pettusliku või ülemäärase kasu saamisele suunatud käitumise vältimist.
6.Kokkuvõttes järeldub seega eelnevast, et juhatuse liige peab MTÜS § 32 lg 1 tuleneva korteriühistu tegevuse juhtimise ja esindamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks olema kursis jooksva majandusseisuga, tutvunud korteriühistu majandustegevusega seotud oluliste tehingute sisuga ning olema piisavalt informeeritud korteriühistu majandustegevuse seisukohalt oluliste otsuste langetamiseks. Lisaks on lojaalsuskohustusest ja hea usu põhimõttest tuletatav juhatuse liikme kohustus hoiduda huvide konfliktis tegutsedes kolmanda isikute huvide eelistamisest korteriühistu huvidele. Erialakirjanduses on selgitatud, et osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks (mis kohaldub analoogia korras ka korteriühistu juhatuse liikme suhtes, kuivõrd KÜS ja ÄS regulatsioon on selles osas sama sisuga) on VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2, kusjuures osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks nimetatud nõudenormide alusel peavad olema täidetud järgmised eeldused: (i) kehtiv võlasuhe (ametisuhe), (ii) kohustuse rikkumine, (iii) osaühingul on tekkinud või tekib varaline kahju, (iv) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning (v) puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tõendamiskoormis viidatud nõude eelduste osas jaguneb selliselt, et osaühing peab tõendama nelja esimese eelduse olemasolu, samas kui juhatuse liikmel lasub vastutusest vabanemiseks kohustus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.Juhatuse liikme kohustuste ja nende rikkumisega kaasneva vastutusega seonduvat on kohtupraktikas korduvalt käsitletud mh Riigikohtu tasemel ning kohaldamisele kuuluva õigusliku regulatsiooni osas väljakujunenud rakenduspraktika on osaühingute suhtes (mis kohaldub analoogia korras ka korteriühistu juhatuse liikmele) kokkuvõtlikult järgmine: (i) Osaühingu juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, tuleneb osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks; (ii) Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides; (iii) Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi, kusjuures ka kinnisasja väärtuse määramine eeldab eriteadmisi; (iv) Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks on see, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma nõukogu või üldkoosoleku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik. Tehes tehingu ilma kõrgema organi nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja äriühingu vahelisest sisesuhtest tulenevat kohustust. ÄS § 181 lg 2 esimese lause kohaselt on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid; (v) Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu
3 (14)
2-20-1035 on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte; (vi) Äriühingu vara väärtus vähenemine ebasoodsa müügilepingu sõlmimise tulemusena on käsitletav kahjuna VÕS § 127 lg 1 järgi ning selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas, st selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav; (vii) Juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
8.Kostja poolt enda kui endise Hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena on Hagejale korteriühistule kaasnenud varaline kahju ning Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja on enda juhatuse liikme kohustusi rikkunud sellega, et on tasunud XXX Xxx OÜ ja OÜ Xxx Xxx poolt esitatud arveid (vt lisa 4) kogusummas 3.722,30 eurot teenuste eest, mida ei ole korteriühistule tegelikkuses osutatud. Seejuures on Kostja XXX Xxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning oli Xxx Xxx OÜ ainuosanik ja on juhatuse liige, mistõttu on tehingud tehtud huvide konflikti olukorras ning Kostja on seetõttu tasutud summad osutamata teenuste eest läbi Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ omastanud. Sellega põhjustas Kostja Hagejale otsest varalist kahju, mis tuleb MTÜS § 32 lg 2 alusel hüvitada.
9.Hageja märgib, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu
8.jaanuari 2013. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 17). Tõendid selle kohta, kas XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ on Hagejale esitatud arvetel märgitud teenuseid osutanud, on Kostja valduses, kes on käesoleval ajal ühtlasi XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ juhatuse liige. Teenuseid tellis Kostja aga Hageja juhatuse liikmena, mistõttu just Kostja peab tõendama, et huvide konfliktis tehtud tehingute tulemusena on väidetavalt XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ poolt tegelikkuses osutatud neid teenuseid, mis on tasutud Hageja rahaliste vahendite arvel Kostja kui Hageja endise juhatuse liikme poolt.
10.Hageja lisab, et Xxx Xxx OÜ ega XXX Xxx OÜ ei saanud osutada Hagejale prügi äraveo teenust, kuivõrd sellise teenuse osutamine eeldanuks JäätS § 73 lg 2 p 6 alusel jäätmeluba ja/või JäätS § 74 lg 1 p 2 alusel registreerimist Keskkonnaametis, kuid vastavad load Xxx Xxx OÜ-l ja XXX Xxx OÜ-l puudusid ja puuduvad. Samuti ei ole XXX Xxx OÜ osutanud korteriühistule tooneri täitmise teenust ega kahjurite tõrje teenust.
11.VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt taotleb Hageja lisaks kahjuhüvitisele Kostjalt ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise kuupäevast.
Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista M V’ilt välja Korteriühistu Keskuse 14
4 (14)
2-20-1035 kasuks 3722,30 eurot kahjuhüvitisena ning viivisvõlgnevus alates käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud M V’i kanda ning mõista M V’ilt välja kõik Korteriühistu Keskuse 14 menetluskulud.
13.Oma 28.02.2020 menetlusdokumendis leidis hageja, et hagejale tekitatud kahju on tõendatud. Väär on Kostja seisukoht, et hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kujunenud hagetav nõude summa. Hagiavalduse lisana 4 oli esitatud Kostjale esitatud kahju hüvitamise nõue, kus on kirjeldatud, milles seisneb Hagejale tekkinud kahju ning millele oli omakorda lisatud arved, millest nähtub Hagejale osutamata teenuste maksumus (gabariitprügi äravedu, tooneri täitmine, kahjurite tõrje ja kulumaterjalid, koristusteenus). Hageja täpsustab, et tema nõue seoses Xxx Xxx OÜ poolt esitatud arvetega tuleneb järgmistest kohtule esitatud arvetest nähtuvatest summadest: OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 8 – 59 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 36 – 118 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 37 – 118 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 44 – 118 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 046 – 118 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 050 – 59 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 056 – 118 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 064 – 77 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 086 – 59 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 093 – 177 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 073 – 118 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 126 – 59 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 136 – 59 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 142 – 59 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega; OÜ Xxx Xxx arve nr 14.35 – 156 – 192 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveo teenusega, kokku seega 1.508,00 euro ulatuses.
14.Hageja täpsustab, et tema nõue seoses XXX Xxx OÜ poolt esitatud arvetega tuleneb järgmistest arvetest nähtuvatest summadest: XXX Xxx OÜ arve 0401 seeria 2016 – 147,25 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0516 seeria 2016 – 153,45 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0528 seeria 2016 – 49,90 euro ulatuses seoses osutamata tooneri täitmisega; XXX Xxx OÜ arve 0530 seeria 2016 – 223,20 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega;XXX Xxx OÜ arve 0608 seeria 2016 – 74,40 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0630 seeria 2016 – 32,55 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0704 seeria 2016 – 411,85 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveoga; XXX Xxx OÜ arve 0801 seeria 2016 – 35,65 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveoga; XXX Xxx OÜ arve 0816 seeria 2016 – 199,60 euro ulatuses seoses osutamata tooneri täitmisega; XXX Xxx OÜ arve 1003 seeria 2016 – 10,85 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveoga; XXX Xxx OÜ arve 1013 seeria 2016 – 23,25 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveoga; XXX Xxx OÜ arve 1031 seeria 2016 – 54,25 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi äraveoga; XXX Xxx OÜ arve 0102 seeria 2017 – 130 euro ulatuses seoses osutamata kahjurite tõrjega; XXX Xxx OÜ arve 0308 seeria 2017 – 7,75 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0512 seeria 2017 – 3,10 euro
5 (14)
2-20-1035 ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0831 seeria 2017 – 74,40 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 0929 seeria 2017 – 220,10 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega; XXX Xxx OÜ arve 1027 seeria 2017 – 131,75 euro ulatuses seoses osutamata gabariitprügi laadimise, äraveoga ja utiliseerimisega ja 231,00 euro ulatuses seoses osutamata territooriumi korrastuse ja keldrite koristusega, kokku seega 2.214,30 euro ulatuses.
15.Kõik kokku (Xxx Xxx OÜ-le alusetult tasutud arved ja XXX Xxx OÜ-le alusetult tasutud arved) seega 3.722,30 euro ulatuses. Erinevalt Kostja seisukohtadest on Hageja esitanud tõendid selle kohta, et Hageja, mille juhatuse liige oli Kostja, on tasunud Kostja omandis olevatele äriühingutele arveid, kuid Kostja omandis olevad äriühingud ei ole Hagejale arvetel märgitud teenuseid osutanud ega saanudki osutada. Hagejale ei saadud osutada prügi äraveo teenust, kuivõrd sellise teenuse osutamine eeldanuks JäätS § 73 lg 2 p 6 alusel jäätmeluba ja/või JäätS § 74 lg 1 p 2 alusel registreerimist Keskkonnaametis, kuid vastavad load Xxx Xxx OÜ-l ja XXX Xxx OÜ-l puudusid ja puuduvad. Samuti ei ole XXX Xxx OÜ osutanud Kostjale korteriühistule tooneri täitmise teenust ega kahjurite tõrje teenust. Kui Kostja Hageja juhatuse liikmena ei oleks maksnud Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le alusetult esitatud arveid, ei oleks Hagejale tekkinud maksete ulatuses kahju. Järelikult on Hageja tõendanud nii Kostja õigusvastase teo (alusetute arvete maksmise enda äriühingutele), tagajärje (Hageja vara vähenemine) kui põhjusliku seose (kui mõelda ära Kostja poolt Hageja juhatuse liikmena makse tegemine, ei oleks Hageja vara vastava makse võrra vähenenud ja Kostjaga seotud Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ vara vastavalt suurenenud).
16.Hageja kordab, et tõendid selle kohta, kas XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ on Hagejale esitatud arvetel märgitud teenuseid osutanud, on Kostja valduses, kes on käesoleval ajal ühtlasi XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ juhatuse liige. Teenuseid tellis Kostja aga Hageja juhatuse liikmena, mistõttu just Kostja peab tõendama, et huvide konfliktis tehtud tehingute tulemusena on väidetavalt XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ poolt tegelikkuses osutatud neid teenuseid, mis on tasutud Hageja rahaliste vahendite arvel Kostja kui Hageja endise juhatuse liikme poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja esitas 14.02.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, hagiavaldus on võetud küll õigesti menetlusse kohtualluvuse mõttes, kuid esinevad hagi läbivaatamist takistavad puudused. Hagiavaldusest pole võimalik aru saada, kuidas on kujunenud nõude summa. Välja on toomata konkreetset nõuet tõendavad asjaolud. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses välja tuua faktilised asjaolud (hagi alus).
18.Hagiavaldus on esitatud ka TsMS § 363 lg 1 p 3 rikkumisega – hagile on lisamata kahjunõuet tõendavad tõendid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja peab tõendama kahjukoosseisu, kuid sellekohaseid tõendeid ta pole esitanud ning sellistele tõenditele pole ka viidatud. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja on jätnud tõendid teadlikult esitamata ning ei kavatsegi neid esitada, siis on tegemist ilmselgelt perspektiivitu hagiga, mida pole juba esialgse analüüsi põhjal võimalik rahuldada ning mis tuleb seetõttu TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta, sest ilma hagita ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
19.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud kahjukoosseisu esinemist. Hagejal lasub
6 (14)
2-20-1035 tõendamiskoormus järgnevate asjaolude osas: et kahju on selgelt hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), et kahju tekitati kui mitte tahtlikult, siis pidi olema tegemist raske hooletusega (VÕS § 127 lg 3) ning et lepingurikkumise ja kahju vahel eksisteerib ka selge põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Samuti tuleb kostjal tõendada kostja väidetavast lepingurikkumisest tuleneva kahju suurus (VÕS § 127 lg 1), sest kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju tekkimine peab ka olema väidetava kahju tekitaja jaoks ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).
20.Hageja poolt esitatud väidetest ei tulene, et kahjukoosseis oleks täidetud ning nagu märgitud, pole esitatud ka sellekohaseid tõendeid. Hageja väited tõendamiskoormuse ümberpöördumise kohta ei ole tõsiseltvõetavad, sest ilmselgelt peab kahju tekkimist tõendama kahjunõude esitaja. Pealegi olukorras, kus hageja pole suutnud hagiavalduses välja tuua hagi alusesse kuuluvat kahjukoosseisu (väiteid ja põhjendusi, mis täidaksid kahjukoosseisu) ning seda tõendavaid tõendeid, on arusaamatu, mida kostja peaks hakkama tõendamiskoormuse ümberpöördumisel tõendama. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ning juhul, kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata siis jätta hagiavaldus rahuldamata.
21.Oma 20.04.2020 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et kahjukoosseisu tõendamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja (äriühing), mille juhatuse liige oli kostja, on tasunud kostja omandis olevatele äriühingutele arveid. Ka ei piisa väitest, et kostja äriühingutel puudus prügiveoteenuse litsents. Äriühingul ei ole iseenesest keelatud prügivedu ning jäätmeloa või registreeringu puudumine ei välista seda, et prügi tegelikkuses veeti. Mingit takistust selleks ei esinenud ning hageja pole seda ka välja toonud. Isegi kui hageja väide oleks põhjendatud, siis puudutab see ainult prügivedu. Tooneri täitmise ja kahjuritõrje teostamata jätmise kohta pole hageja esitanud ühtegi põhistust.
22.Tõendamiskoormuse ümberpööramiseks ei piisa sellest, et isik esitab paljasõnalise vastuväite – arvamuse, et tema endise juhatuse liikme teostatud maksed on alusetud. Hageja peab võistlevas menetluses esitama oma nõuet tõendavad tõendid, antud juhul kahjukoosseisu tõendavad tõendid. Juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõuete menetlemisel ei saa eeldada, et väidetav kahjusaaja tuleb kohtu ette paljasõnalise arvamusega, et maksed on alusetud ning väidetav kahjutekitaja peab ise asuma välja mõtlema (konstrueerima) kahjunõude eeldusi ning seejärel asuma neid ümber lükkama. Selline loogika on ilmselgelt vastuolus ka kohtu viidatud Riigikohtu seisukohtadega (Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 17). Hagejalt eeldatakse põhjalikku põhistust selle kohta, milliseid tõendeid ta kostja tegevusest tulenevalt esitada ei saa. Antud juhul on hageja esitanud ainult paljasõnalise arvamuse. Kostja valduses ei ole hageja raamatupidamist, et kostja saaks esitada tõendeid mingite asjaolude ümberlükkamiseks, mida hageja pole suutnud avaldada. Kuna hageja raamatupidamine on tema juhatuse liikmete valduses, siis saab ainult hageja ise esitada tõendeid selle kohta, et kostja talle kahju tekitanud. Hageja ei ole välja toonud, milles tema tõendamisraskused seisnevad.
23.Käesolevas asjas pole hageja viitsinud hagiavalduses toodud asjaolusid enda esitatud tõenditega siduda, et oleks üldse võimalik tuvastada, kuidas kahjunõe on kujunenud. Kindlasti ei piisa kontoväljavõtete esitamisest ja paljasõnalisest väitest, et teenuseid ei osutatud. Selline ebaselge nõue tuleb niikuinii rahuldamata jätta.
24.Kostja esitas veel järgnevad lõplikud vastuväited hagiavaldusele. Hagiavaldusest pole võimalik aru saada, kuidas on kujunenud nõude summa. Välja on toomata konkreetset nõuet tõendavad asjaolud. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses välja tuua faktilised
7 (14)
2-20-1035 asjaolud (hagi alus). Hagiavaldus on esitatud ka TsMS § 363 lg 1 p 3 rikkumisega – hagile on lisamata kahjunõuet tõendavad tõendid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja peab tõendama kahjukoosseisu, kuid sellekohaseid tõendeid ta pole esitanud ning sellistele tõenditele pole ka viidatud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud kahjukoosseisu esinemist. Hagejal lasub tõendamiskoormus järgnevate asjaolude osas: et kahju on selgelt hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), et kahju tekitati kui mitte tahtlikult, siis pidi olema tegemist raske hooletusega (VÕS § 127 lg 3) ning et lepingurikkumise ja kahju vahel eksisteerib ka selge põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Samuti tuleb hagejal tõendada kostja väidetavast lepingurikkumisest tuleneva kahju suurus (VÕS § 127 lg 1), sest kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju tekkimine peab ka olema väidetava kahju tekitaja jaoks ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).
25.Hageja poolt esitatud väidetest ei tulene, et kahjukoosseis oleks täidetud ning nagu märgitud, pole esitatud ka sellekohaseid tõendeid. Isegi siis, kui tõendamiskoormuse ümberpöördumine oleks põhjendatud, tuleb hagejal kõigepealt tõendada VÕS § 127 kahjukoosseis. Tõendamiskoormis viidatud nõude eelduste osas jaguneb selliselt, et osaühing peab tõendama nelja esimese eelduse olemasolu, samas kui juhatuse liikmel lasub vastutusest vabanemiseks kohustus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna hageja ei ole tõendanud nõude eeldusi, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.
26.Kostja esitas ka aegumise vastuväite. Kostja arvates kohaldub antud juhul 3-aastane aegumistähtaeg. Kõikide kostjale etteheidetavate maksete osas, millega hagejale väidetavalt kahju tekitati ning mis on teostatud 3 aastat enne hagi esitamist (hagi esitati 21.01.2020), esitab kostja aegumise vastuväite.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt tl 3, tl 78 pöördel). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
28.Vaidlus puudub selles, et kostja (endise nimega M B) oli hageja juhatuse liige kuni 26.07.2018. aastal (vt tl 6 pöördel). Kostja oli ühtlasi Xxx Xxx OÜ (registrikood xxx) osanik ja juhatuse liige (tl 9) ning OÜ XXX Xxx (registrikood xxx) osanik ja juhatuse liige (tl 10 pöördel).
29.Kohus loeb esitatud tõendite ja hageja 28.02.2020 menetlusdokumendis esitatud täpsustuste alusel tuvastatuks, et kostja on hageja juhatuse liikmena tasunud Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le vaidlusaluseid arved kogusummas 3722,30 eurot (tl 16-26, tl 28-36, tl 38-42). Kuna kostja väitis, et hagiavaldusest pole võimalik aru saada nõude summa kujunemist, on hageja kostja poolt tehtud makseid täpsemalt kirjeldanud oma 28.02.2020 menetlusdokumendis (tl 60-62). Kostja ei ole viidatud maksete tegemist ega maksete summasid vaidlustanud (nt väites, et mingit hageja poolt näidatud makset pole kostja poolt tehtud või on tehtud teistsuguses summas või teisele isikule).
30.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud kahjukoosseisu esinemist. Kostja seisukohal, et kahjukoosseisu tõendamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et hageja on 8 (14)
2-20-1035 esitanud tõendid selle kohta, et hageja, mille juhatuse liige oli kostja, on tasunud kostja omandis olevatele äriühingutele arveid. Tõendamiskoormuse ümberpööramiseks ei piisa kostja arvates sellest, et hageja arvates on tema endise juhatuse liikme teostatud maksed alusetud.
31.Kohus selgitas pooltele käesolevas asjas tõendamiskoormuse jaotust 03.03.2020 (vt tl 65 ja 65 pöördel). Kohus märkis, et nõustub hagiavalduses kirjeldatuga, mille kohaselt „osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks (mis kohaldub analoogia korras ka korteriühistu juhatuse liikme suhtes, kuivõrd KÜS ja ÄS regulatsioon on selles osas sama sisuga) on VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2, kusjuures osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks nimetatud nõudenormide alusel peavad olema täidetud järgmised nõude eeldused: (i) kehtiv võlasuhe (ametisuhe), (ii) kohustuse rikkumine, (iii) osaühingul on tekkinud või tekib varaline kahju, (iv) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning (v) puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tõendamiskoormis viidatud nõude eelduste osas jaguneb selliselt, et osaühing peab tõendama nelja esimese eelduse olemasolu, samas kui juhatuse liikmel lasub vastutusest vabanemiseks kohustus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.“
32.Kohus nõustus pooltele tõendamiskoormust selgitades hagejaga, et hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja, mille juhatuse liige oli kostja, on tasunud kostja omandis olevatele äriühingutele arveid. Hageja on seisukohal, et kostja omandis olevad äriühingud ei ole hagejale arvetel märgitud teenuseid osutanud ega saanudki osutada. Hageja on arvamusel, et hagejale ei saadud osutada prügi äraveo teenust, kuivõrd sellise teenuse osutamine eeldanuks JäätS § 73 lg 2 p 6 alusel jäätmeluba ja/või JäätS § 74 lg 1 p 2 alusel registreerimist Keskkonnaametis, kuid vastavad load Xxx Xxx OÜ-l ja XXX Xxx OÜ-l puudusid ja puuduvad. Samuti ei ole hageja kinnitusel XXX Xxx OÜ osutanud korteriühistule tooneri täitmise teenust ega kahjurite tõrje teenust. Hageja on põhjendanud, et kui kostja hageja juhatuse liikmena ei oleks maksnud Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le alusetult esitatud arveid, ei oleks hagejale tekkinud maksete ulatuses kahju. Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud nii kostja õigusvastase teo (alusetute arvete maksmise enda äriühingutele), tagajärje (hageja vara vähenemine) kui põhjusliku seose (kui mõelda ära kostja poolt hageja juhatuse liikmena makse tegemine, ei oleks hageja vara vastava makse võrra vähenenud ja kostjaga seotud Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ vara vastavalt suurenenud).
33.Eelnevat arvestades nõustus kohus pooltele tõendamiskoormust selgitades hagejaga, et esitatud asjaoludel pöördub tõendamiskoormus Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le tehtud maksete põhjendatuse osas ümber ja kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on vaidlusaluste maksete tegemisel tegutsenud kohase hoolsusega. Hageja eitab kostja omandis olevatelt äriühingutelt teenuse saamist ning kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik tõendada nn negatiivset asjaolu ehk teenuse mittesaamist. Hageja on põhjendatult selgitanud, et tõendid selle kohta, kas XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ on hagejale esitatud arvetel märgitud teenuseid osutanud, on kostja valduses, kes on käesoleval ajal ühtlasi XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ juhatuse liige. Kohus nõustus hagejaga, et kui vaidlusaluseid teenuseid tellis kostja hageja juhatuse liikmena, peab just kostja tõendama, et võimalikus huvide konfliktis tehtud tehingute tulemusena on XXX Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ poolt ka tegelikkuses osutatud neid teenuseid, mis on tasutud hageja rahaliste vahendite arvel kostja kui hageja endise juhatuse liikme poolt. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele
9 (14)
2-20-1035 kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 17).
34.Vaatamata kohtu poolt esitatud tõendamiskoormuse selgitustele (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 31-33) kostja oma tõendamiskoormust ei täitnud, kuigi kohus andis 04.03.2020 pooltele täiendavate tõendite esitamiseks aega kuni 20.04.2020 ehk ligikaudu poolteist kuud (tl 75). Tõendite mitteesitamine oli kostja teadlik valik, sest oma 20.04.2020 menetlusdokumendis ei esitanud kostja mitte ühtegi tõendit ja väljendas mittenõustumist kohtu selgitustega tõendamiskoormuse osas (tl 77-79). Kuna kostja jättis oma tõendamiskoormuse täitmata, siis loeb kohus tuvastatuks, et kostja poolt hageja juhatuse liikmena Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le tehtud vaidlusalused maksed on täies ulatuses põhjendamatud, s.t tehtud teenuste eest, mida ei ole hagejale tegelikult osutatud. Kohus nõustub hagejaga, et selliste põhjendamatute maksete tegemisega põhjustas kostja hagejale otsest varalist kahju, mis tuleb mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 alusel hüvitada. MTÜS § 32 lg 2 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
35.Riigikohus selgitas 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.1., et „TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2; TsÜS § 4). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-21-197-13, p 19; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-41-05, p 31).“ Sama otsuse punktis 13.2. on selgitatud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 20).
36.Kohus nõustub hagejaga, et hoolsus- ja lojaalsuskohustus tuleneb juhatuse liikmele ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, kusjuures oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samuti laieneb juhatuse liikmetele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 ja VÕS § 6 alusel üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Kohus nõustub hagejaga, et heas usus käitumist iseloomustab ausus ja lojaalsus ning heas usus käitumine tähendab mh teistele kahju tekitamisest hoidumist ja pettusliku käitumise vältimist.
37.Kohtu hinnangul ei vastanud kostja tegevus hageja juhatuse liikmena Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le põhjendamatute maksete tegemisel juriidilise isiku juhtorgani liikmelt tavaliselt eeldatavale hoolsusele. Kostja ei ole esitanud mistahes selgitusi enda poolt Xxx Xxx
10 (14)
2-20-1035 OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le tehtud vaidlusaluste maksete osas. Kostja pole mh esitanud adekvaatseid põhjendusi seoses hageja märkusega, et Xxx Xxx OÜ ega XXX Xxx OÜ ei saanud osutada hagejale prügi äraveo teenust, kuna sellise teenuse osutamine eeldanuks kehtinud seaduse alusel jäätmeluba ja/või registreerimist Keskkonnaametis, kuid vastavad load Xxx Xxx OÜ-l ja XXX Xxx OÜ-l puudusid. Samuti pole kostja tõendanud, et XXX Xxx OÜ oleks osutanud korteriühistule tooneri täitmise teenust või kahjurite tõrje teenust. Kostja pole tõendanud, et hagejale oleks tegelikult osutatud neid teenuseid Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ poolt, mille saamist hageja eitab. Kuna kostja pole suutnud selgitada ega tõendada, mille eest on tema poolt tehtud vaidlusalused maksed Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le, siis loeb kohus tuvastatuks, et kostja kui hageja juhatuse liige rikkus oma hoolsuskohustust, mh kohustust teha informeeritud otsuseid.
38.Kostja poolt oma juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks hageja juhatuse liikmena Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le põhjendamatuid makseid teinud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Arvestades tõendamiskoormuse ümberpöördumist (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 31-34) tuleb lugeda, et kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluste maksete tegemisel täitnud oma juhatuse liikme kohustusi nõuetekohase hoolsusega. Riigikohus selgitas oma 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.3., et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kohus leiab, et eeltoodud hoolsuskohustuse põhimõtted on kohaldatavad ka korteriühistu juhatuse liikme suhtes. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei tegutsenud kostja sellise hoolsusega, mida mõistlik inimene sarnasetel tingimustel ilmutaks. Kostjaga sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige ei võinuks ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus enda omandis olevatele äriühingutele põhjendamatute maksete tegemisel on korteriühistu parimates huvides.
39.Arvestades eeltoodud asjaolusid on kostja vastutuse eeldused täidetud. Kuna kostja pole Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le vaidlusaluste maksete tegemist ja maksete summat (vt tl 60-61) vaidlustanud, siis loeb kohus hagiavaldusele lisatud tõendite alusel (tl 16-26, tl 28-36, tl 38-42) tuvastatuks, et hagejale on kostja tegevuse tagajärjel tekkinud rahaline kahju hagis näidatud summas 3722,30 eurot. Kostja pole oma vastuväidetes tuginenud asjaolule ning kohtule pole esitatud tõendeid selles, et hagejal oleks võimalik kostja tegevuse tagajärjel korteriühistust välja läinud raha kolmandatelt isikutelt tagasi saada.
40.Riigikohus on leidnud, et äriühingu vara väärtuse vähenemine juhatuse liikme tehtud ebasoodsa tehingu tagajärjel on iseenesest selline kahju, mis on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja äriseadustiku § 187 lg 2 kaitsealas (vt ka Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). Seetõttu ei ole kohtul kahtlusi, et MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas on ka selline kahju, mida korteriühistu juhatuse liige on tekitanud korteriühistu raha põhjendamatu ülekandmisega kolmandatele isikutele, nagu tegi kostja käesolevas asjas. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti pidi kostja põhjendamatute maksete tegemise tagajärjena ette nägema kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 3).
Kõikide kostjale etteheidetavate maksete osas, millega hagejale kahju tekitati ning mis
11 (14)
2-20-1035 on teostatud 3 aastat enne hagi esitamist (hagi esitati 21.01.2020), esitas kostja aegumise vastuväite. Kostja arvates kohaldub antud juhul 3-aastane aegumistähtaeg (tl 78 pöördel). Kohus ei nõustu kostjaga, nagu kohalduks antud juhul 3-aastane aegumistähtaeg. MTÜS § 32 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kostja ei ole väitnud, et hageja põhikirjas või kokkuleppel kostjaga oleks erandina kehtestatud lühem tähtaeg kui seaduses sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg.
42.Riigikohtu 22.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-53081 p-s 18 on selgitatud et „Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (Riigikohtu 17. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-10, p 13). Aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi pärast lepingu rikkumist (Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p 15). Sealjuures ei saa kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-15, p 9). Eelnevast tulenevalt tekib rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist ning muutub sissenõutavaks kohustuse täitmiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist.“ Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb isegi olukorras, kus kahju tekkimine on ilmne ja kahjulik tagajärg koheselt nähtav, pidada mõistlikuks nõude sissenõutavaks muutumise ajaks vähemalt kolm kuud s.t aegumine hakkaks kulgema mitte varem kui kolm kuud pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-6-17, p 14).
43.Kohus leiab, et arvestades aegumistähtaja kulgemise algust lähtuvalt kahju hüvitamiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisest VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi pärast kostja poolt oma kohustuste rikkumist, ei olnud ühegi kostjale etteheidetava makse osas 5aastane aegumistähtaeg hagi esitamise hetkeks möödunud. TsÜS § 160 lg 1 on sätestatud, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitati käesolevas asjas 21.01.2020, millele eelnes kohtuväline kahju hüvitamise nõue kostjale (tl 13-15). Kohus märgib, et juriidiliste isiku juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine on üldjuhul (ning ka käesoleval juhul) varjatud iseloomuga tegevus, kus juriidiliselt isikult ei saa eeldada, et ta saaks tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust kiirelt teada. Seetõttu oli kohtu hinnangul praegusel juhul hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg iga kostjale etteheidetava makse osas vähemalt 4 kuud arvates vastava makse tegemisest, s.t praegusel juhul ei hakanud aegumine kulgema mitte varem kui 4 kuud pärast kostja kohustuste rikkumise tõttu kahju tekkimist. Seetõttu ei saaks viieaastast aegumistähtaega arvestades aegunud olla isegi need kaks makset Xxx Xxx OÜ-le, mis on tehtud vastavalt 04.10.2014 ja 26.12.2014 (tl 38). Kõik ülejäänud vaidlusalused maksed mahuvad hagi esitamisest tagasi arvestades viieaastase perioodi sisse.
44.Kohus märgib täiendavalt, et TsÜS § 146 lg 4 on sätestatud aegumistähtajana kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on teinud hageja juhatuse liikmena kostja omanduses olevatele äriühingutele Xxx Xxx OÜ-le ja XXX Xxx OÜ-le põhjendamatuid makseid teenuste eest, mida ei ole hagejale tegelikult osutatud. Riigikohus selgitas oma 03.02.2016 otsuses nr 3-2-1-170-15, et juhul kui kostja on kasutanud saadud raha mittesihipäraselt, siis võib tema käitumine olla hinnatav tahtlikult heade kommete vastase käitumisena. Eeltooduga oleks ühtlasi tõendatud, et kostja soovis õigusvastast tagajärge (vt kolleegiumi selgitused TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud "tahtluse" mõiste kohta 12 (14)
2-20-1035 Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Kohus on nimetatud Riigikohtu selgitust arvestades seisukohal, et kostja põhjendamatud maksed kostja omanduses olevatele äriühingutele tähendavad käesoleval juhul ühtlasi hagejale kuulunud raha mittesihipärast kasutamist ning selliste maksete tegemine on hinnatav tahtlikult heade kommete vastase käitumisena. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikult võimalik, et kostja oleks teinud makseid enda omanduses olevatele äriühingutele n-ö kogemata, vaid tegemist sai olla üksnes tahtliku tegevusega. Seetõttu ei ole hageja nõuete osas aegumistähtaeg möödunud ka TsÜS § 146 lg 4 tõttu. Kokkuvõttes jätab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks (aegumise vastuväite) rahuldamata.
45.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kohus mõistab välja kostjalt M V hageja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu kasuks kahjuhüvitise summas 3722,30 eurot ja viivise alates 21.01.2020 protsendina põhinõudest (3722,30 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (3722,30 eurot) täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, siis kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamise kuupäevast (mis oli 21.01.2020) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
46.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 on sätestatud, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
47.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esindaja esitas 11.05.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud vastavalt lisatud arvetele ja spetsifikatsioonidele summas 1719,60 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 350 eurot, kokku seega 2069,60 eurot (tl 81-85). Hageja avaldas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta nõuab menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud summas 2069,60 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 350 eurot (tl 43). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja õigusabikulud koosnevad hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku 9,4 h eest, mis hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihinda 180 eurot/h (koos käibemaksuga) arvestades teeb kokku 1692 eurot. Kostja tähtaegseid vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Samas tuleb arvestada, et TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus
13 (14)
2-20-1035 ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot/h ilma käibemaksuta käesolevas menetluses iseenesest aktsepteeritav. Samas leiab kohus hageja esindaja menetlusdokumente hinnates, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku mitte rohkem kui 8,4 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 180 eurot (koos käibemaksuga) arvestades vastab summale 1512 eurot. TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud ka äriregistri päringutega seotud kulud summas 18 eurot. Kantseleikulude hüvitamist summas 5 eurot kohus põhjendatuks ei pea.
49.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 1880 eurot (riigilõiv summas 350 eurot + põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 1512 eurot + äriregistri päringute kulud 18 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1880 eurot. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 189,60 eurot (taotletud summa 2069,60 – kohtu poolt põhjendatuks peetud summa 1880 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.