Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
14.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-9546
Kohtuasi
BC 28 OÜ avaldus väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX
pankroti
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlausaldaja) BC 28 OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12072832), lepinguline esindaja v.adv Tarvo Lindma Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX, pankrotis), lepinguline esindaja Riho Viik Pankrotihaldur Indrek Lepsoo Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda vastuvõtmisest ja eemaldada toimikust määruskaebemenetluses XX esitatud tõendid: 2015. a eksperthinnang Vesivärava korteriomandite turuväärtuse kohta, ekraanitõmmised krüptovara kohta ning Vesivärava korteriomandite ostu-müügileping.
2.Võtta vastu BC 28 OÜ esitatud tõendid: Vesivärava korteriomandite ostumüügileping kommentaaridega, kirjavahetus, 2017. a eksperthinnang Vesivärava korteriomandite turuväärtuse kohta.
3.Jätta Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Selgitus
2-18-9546 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BC 28 OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 20.06.2018 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku ning võlausaldaja vahel 07.07.2015 sõlmitud käendusleping, millega võlgnik käendas YY (põhivõlgnik) 07.07.2015 sõlmitud notariaalsest ostumüügilepingust (leping) tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu kohaselt vastutas võlgnik kohustuste täitmise ees kuni 500 000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma võlausaldajale 250 000 eurot kahes osas. Lepingu p 5.7. kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma intressi kord kuus iga kalendrikuu esimesel päeval. Esimene intressimakse tuli teha 01.08.2015. Lepingu p 5.9. nägi ette, et kui põhivõlgnik viivitab intressi, müügihinna või viivise tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutub kolme päeva möödumisel müügihinna tasumata osa koos intressidega tervikuna sissenõutavaks. Põhivõlgnik ei tasunud 01.08.2015 intressi (3850 eurot). Seega muutus 253 850 eurot (tasumata müügihind 250 000 eurot, intress 3850 eurot) 08.08.2015 sissenõutavaks. Põhivõlgnik pidi võla tasumata jätmisel maksma viivist tasumata võlalt 0,1% päevas. Harju Maakohus mõistis 07.07.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7891 põhivõlgnikult välja põhivõla 250 000 eurot, viivise ja intressi (kokku 325 350 eurot) ning edasiulatuva viivise põhivõlalt 250 000 eurot 0,1% päevas alates 19.05.2016 kuni võla tasumiseni. Põhivõlgnik ei tasunud võlga. Võlausaldaja tegi 21.05.2018 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus kümne päeva jooksul täita käenduslepingust tulenev kohustus ning tasuda võlausaldajale 500 000 eurot. Pankrotihoiatuse kohaselt oli põhivõlgniku sissenõutavaks muutunud võlg koos intressiga 253 850 eurot ning 21.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 247 000 eurot (viivis 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest). Seega oli põhivõlgnikult sissenõutavaks muutunud võlg kokku 500 850 eurot. Võlgnik ei tasunud võlga. Võlgnik on maksejõuetu. Põhivõlgniku varale on seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek, kuid hüpoteegi suuruseks on 400 000 eurot, mis ei kata kogu võlga.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. Võlgnikul on piisavalt vara kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on krüptoraha. Võlausaldaja nõue on ebaselge ning tõendamata. Maakohus mõistis 07.07.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7891 põhivõlgnikult välja 325 350 eurot, sh lepingust tekkinud võla 250 000 eurot, intressi 3850 eurot ning viivise 71 500 eurot. Lisaks mõistis maakohus põhivõlgnikult välja viivise põhivõlalt 0,1% päevas. Võlausaldaja nõuab võlgnikult 500 000 eurot. Väljamõistetud viivis, mis on tinginud suure nõude, on ebaõige. Lepingu kohaselt oleks viivisemäär pidanud olema 0,01%.
2-18-9546 Võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on tagatud põhivõlgnikule kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga summas 400 000 eurot. Võlausaldajal tuleks esmalt hüpoteek realiseerida.
3.Harju Maakohus nimetas 08.11.2018 määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Maakohus kohustas ajutist haldurit esitama 06.12.2018 kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
4.Ajutine pankrotihaldur esitas 06.12.2018 aruande, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi 657 690 eurot 54 senti (sh 500 000 käenduslepingu alusel). 157 505 euro 2 sendi suuruse võla osas on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused. Võlgnik on püsivalt makseraskustes, s.t ta on maksejõuetu. Võlgnik teenib miinimummääras töötasu. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, et kohustusi täita. Võlgnikul ei ole väärtpabereid, ehitisi, sõidukeid ega kinnisvara. Võlgniku elab korteris aadressil XXX, Tallinn, mis kuulub põhivõlgnikule. Aastatel 2014–2018 on võlgnikule tehtud väljamakseid erinevatest äriühingutest summas 16 608 eurot 42 senti. Võlgnik on juhatuse liige W OÜ-s, P OÜ-s, P OÜ-s, T OÜ-s ning W OÜ-s. Võlgnikul ei ole arvelduskontodel raha ning tema kontod on arestitud. Võlgnikule kuuluv krüptoraha ei ole likviidne ning selle arvel ei saa võlausaldajate nõudeid täita. Võlgniku väitel kuulub talle krüptoraha, s.o 52 722,55 OneCoin münti. Krüptoraha kurss seisuga 20.11.2018 oli 26 eurot 95 senti ühe mündi kohta. Seega on võlgnikul krüptoraha 1 420 872 euro 72 sendi väärtuses. Avalike andmete kohaselt on OneCoin püramiidskeem, osad nimetavad seda pettuseks ning paljud riigid hoiatavad inimesi liitumise eest. Alates 2017. a jaanuarist ei ole OneCoin münte eurode vastu võimalik enam vahetada. OneCoin müntide eest saab aga väidetavalt Dealshaker nimelises portaalis osta erinevaid kaupu ja teenuseid (alates pitsast ja limonaadist kuni autode ja majadeni välja), väidetavalt müüvad oma kaupu ja teenuseid ligikaudu 60 000 erinevat äri üle maailma. Paraku selgub teiste OneCoin müntide omanikelt, et Dealshaker portaalist ostetud kaup ei jõua tihti omanikuni. Ajutine haldur pöördus OneCoin kohta täiendava informatsiooni saamiseks MTÜ Eesti Krüptoraha Liit juhatuse liikme AS ning investor MM poole. Mõlemad kinnitasid, et OneCoin väärtuse defineerimine on vägagi kaheldav, see ei ole likviidne ning selle varaga ei saa arvestada. Halduri arvates isegi kui võlgnikule kuuluvad OneCoin mündid, ei saa nendega arvestada, sest nende arvel ei saa võlausaldajate nõudeid täita. Arvestades võlgniku kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema vara, on võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul ei ole ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 15.01.2019 määrusega pankrotiavalduse, kuulutas välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Maakohus määras võlgniku esimese üldkoosoleku ajaks 04.02.2019 ning kohustas võlausaldajaid hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu.
2-18-9546 Maakohus määras ajutisele pankrotihaldurile töötasuks ja vajalike kulutuste hüvitiseks 1395 eurot (käibemaksuga). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 657 690 eurot 54 senti. Võlgnikul ei ole vara, et kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikule kuuluva krüptoraha likviidsus ei ole tõendatud. Võlgnik ei ole ära näidanud, et krüptoraha oleks võimalik eurodeks või muuks käibes olevaks valuutaks vahetada. Kohus andis 10.12.2018 kohtuistungil võlgnikule täiendava tähtaja kuni 09.01.2019 võlausaldajaga võla tasumise osas kokkuleppele jõudmiseks, kuid võlgnik ei ole selles osas midagi ette võtnud. Võlgniku kohustusi ei saa katta tema sissetulekust, sest see ei ületa palga alammäära. Määruskaebus
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlausaldaja võlgniku maksejõuetust põhistanud. Võlgnik jäi enda varem esitatud seisukohtade juurde. Võlausaldajal ei saa olla võlgniku vastu nõuet 500 000 eurot. Võlgniku võlg saaks olla 275 000 eurot. Võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja arvestas ebaõigesti korteriomandite koguväärtust. Korterite koguväärtuseks hinnati 2015. a 857 300 eurot. Kahe ja poole aasta jooksul on Tallinna korterite hinnad pigem tõusnud kui langenud. Esimesel järjekohal olevate hüpoteekide realiseerimisel jääks alles seega 360 877 eurot, mis on piisav võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnikul on vara, mille arvel võlg ära maksta. Võlgnikul on krüptoraha. Võlausaldaja keeldub krüptoraha vastuvõtmisest. Võlgnik on pakkunud võla tasumiseks erinevaid kompromissvariante (nt krüptorahaga võlausaldajale võla katteks korteri ostmine Euroopas või Austraalias), kuid võlausaldaja ei ole nendega nõustunud. Ajutine haldur andis krüptorahale ebaõige hinnangu. Menetlusosaliste seisukohad
7.Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõue on selge. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja nõue 253 850 eurot põhivõlgniku vastu muutus 08.08.2015 sissenõutavaks. Põhivõlgnik ei ole seda nõuet täitnud. Võlgnik käendas põhivõlgniku kohustusi. Isegi kui eeldada, et viivisemäär on 0,01%, oli pankrotihoiatuse esitamise hetkeks võlg 279 300 eurot (250 000 eurot põhivõlg, 3850 eurot intress, 25 450 eurot viivis). Võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on tagatud teise järjekoha hüpoteegiga põhivõlgniku varale. Esimesel järjekohal on Hüpoteeklaen AS-i kasuks seatud hüpoteek 600 000 eurot. Korteriomandite väärtuseks on kinnisvaraekspertide hinnangu kohaselt 745 000 eurot. Esimese järjekoha hüpoteek tagab nõuet suurusega 496 123 eurot.
2-18-9546 Pärast esimese järjekoha nõude rahuldamist jääks alles 248 877 eurot. Võlausaldaja nõue on vähemalt 279 300 eurot. Järelikult ei ole võlausaldaja nõue pandiga täielikult tagatud, tagamata nõude suurus on 30 423 eurot (279 300˗248 877=30 423). See summa oleks piisav pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku esitatud korteriomandite väärtuse hinnang seisuga 2015. a on asjakohatu. Kinnisvarahindaja on 31.05.2016 seisuga hinnanud kogu maja (kõigi kolme korteriomandi ühiseks) koguväärtuseks 622 000 eurot ning eraldiseisvana kolme korteriomandi turuväärtuseks 739 000 eurot. Seisuga 09.10.2017 oli kogu maja (kõigi kolme korteriomandi ühiseks) turuväärtuseks samuti 622 000 eurot ning eraldiseisvana 745 000 eurot. Seega ei kinnita hilisemad eksperthinnangud võlgniku väiteid ning tõendeid.
7.Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja nõue on selge vähemalt 280 050 euro ulatuses. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks 08.08.2015. Seda summat ei ole tasutud ning võlgnik on selle kohustuse täitmist käendanud. Vaidlus on viivise määra üle. Isegi kui eeldada, et viivisemäär oli 0,01% päevas, oli võlausaldaja nõue pankrotiavalduse esitamise hetkeks 280 050 eurot (põhivõlg 253 850 eurot ning viivis 26 200 eurot). Võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on tagatud teise järjekoha hüpoteegiga summas 400 000 eurot põhivõlgniku varale. Esimesel järjekohal on Hüpoteeklaen AS-i kasuks seatud hüpoteek summas 600 000 eurot, mis tagab Hüpoteeklaen AS-i nõuet 496 123 eurot. Eksperdihinnangu kohaselt on vara väärtuseks 745 000 eurot. Isegi kui korterid õnnestuks võõrandada 745 000 euro eest, ei oleks see piisav, et täita võlausaldaja nõue täielikult. Halduri arvates ei tuleks juhinduda võlgniku esitatud 2015. a eksperthinnangust, mille kohaselt on korterite väärtus ligikaudu 850 000 eurot. Tegemist on enam kui kolm aastat vana hinnanguga. Asjakohasem on vara väärtuse hindamise aluseks võtta RE Kinnisvara AS-i 2017. a hinnang. Seda toetavad ka varem korterite nurjunud enampakkumised, milles vara hind oli 860 000 eurot ja 739 000 eurot. Korterite väärtus ei ületa RE Kinnisvara AS-i hinnangut. Võlgnikul ei ole vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita. Võlgnikul on krüptoraha, kuid see ei ole likviidne. Selle münte ei ole võimalik täna muu valuuta vastu vahetada. Samuti on problemaatiline osta nende müntide eest kaupu või saada teenuseid. Kuigi võlgnik väidab, et halduri hinnang on ebaõige, ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et OneCoin müntide arvel oleks ta võimeline täna võlausaldajate nõudeid täitma. Samuti ei ole võlgnik alates pankrotiavalduse esitamise hetkest (2018. a juunikuust) suutnud OneCoin münte muu vara vastu vahetada, et vara müügi arvel võlausaldajate nõudeid täita. Need asjaolud viitavad samuti sellele, et OneCoin mündid ei ole likviidsed ning võlgnikul ei ole vara, et võlausaldajate nõudeid täita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
2-18-9546
9.Maakohus kuulutas õigesti välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 järgi. Selle sätte kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus, v.a PankrS § 15 lg 3 p 6 alus.
10.Praegusel juhul ei esine PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Ringkonnakohtu arvates on võlausaldaja nõue vähemalt osaliselt piisavalt põhistatud ning nõude olemasolu tõendatud PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses. Võlausaldaja nõuab käenduslepingust tulenevat võlga 500 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et võlausaldajal on võlgniku vastu alates 08.08.2015 nõue 253 850 eurot. Isegi kui juhinduda võlgniku väidetud viivisemäärast 0,01%, oli võla suurus pankrotiavalduse esitamise hetkel 280 050 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub üheselt, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, et võlga ära maksta. Võlgnikul on aruande kohaselt lisaks vaidlustamata kohustusi 157 505 eurot 2 senti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnikule kuuluvat krüptoraha ei saa praegusel juhul arvestada likviidse varana, mille arvelt kohustusi täita. Ajutise halduri aruandest nähtub, et see vara ei ole käibes piisavalt kasutatav ega aktsepteeritud. Võlgnik ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et temale kuuluvat krüptoraha saaks realiseerida, sh et ta saab või on selle abil võlausaldajate nõudeid täitnud.
11.Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud PankrS § 15 lg 3 p 2 tähenduses. Võlausaldaja nõue on tagatud kinnisasjale seatud teise järjekoha hüpoteegiga. Kinnisasja esimesele järjekohale on seatud hüpoteek Hüpoteeklaen AS-i kasuks summas 600 000 eurot, mis tagab nõuet summas 496 123 eurot. Eeldusel, et täitemenetluses võõrandatakse korterid hinnaga 745 000 eurot, jääks pärast esimesel järjekohal oleva nõude rahuldamist põhivõlgnikule 248 877 eurot. See summa ei kata võlausaldaja nõuet täielikult (s.o 31 173 euro osas). Võlgnik väidab määruskaebuses ekslikult, et selline summa ei saa olla aluseks võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Olukorras, kus võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, on ka nõue 31 173 eurot piisav, et pankrot välja kuulutada. Ringkonnakohus ei arva, et pankroti saab jätta välja kuulutamata seetõttu, et võlgniku hinnangul on kinnisasjade väärtus suurem (850 000 eurot) kui hind, millega neid täitemenetluses müüakse. Reeglina vastab täitemenetluses määratud asja müügihind sellele, millega asja on võimalik reaalselt võõrandada. Ajutise halduri aruandest ka tuleneb, et kinnisasja on varem üritatud võõrandada hinnaga 860 000 eurot, kuid enampakkumine sellise hinna juures ebaõnnestus. Võlgniku eksperthinnang, mis pärineb 2015. aastast, ei ole piisav olukorras, kus täitemenetluses ei ole kinnisasju võimalik sellise raha eest võõrandada ning olemas on hilisemad eksperthinnangud, mille kohaselt on kinnisasjade väärtus madalam (2017. a hinnangu kohaselt 745 000 eurot).
2-18-9546
12.Eelnevat arvestades on võlausaldaja pankrotiavaldus piisavalt põhistatud ning nõude olemasolu vähemalt osaliselt tõendatud. Sellest piisab, et välja kuulutada võlgniku pankrot. 13. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 238 lg 1 järgi võtmast vastu võlgniku määruskaebusega koos üleliigselt esitatud tõendeid, s.o eksperthinnang, ekraanitõmmis krüptovara kohta, kinnistu müügileping (II kd, tl 133-179). Võlgnik on need tõendeid maakohtule juba eelnevalt esitanud ja need on toimikus (I kd, tl 146-185). Kuna tõendid on esitatud elektroonilist, eemaldab kohus need toimikust ega tagasta neid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 järgi asja lahendamise juurde võlausaldaja määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid, s.o müügilepingu kommentaaridega, kirjasuhtluse ning 2017. a RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu (III kd, tl 571).
14.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt XX kanda.
15.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.