2-18-9546/40 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Võlausaldaja BC 28 OÜ esitas 20.06.2018 kohtule avalduse O Ii pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus võlausaldaja ees 500 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Võlausaldaja nõue ei ole täies ulatuses pandiga tagatud. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Võlgniku esindaja esitas pankrotiavaldusele kirjaliku vastuväite põhjendusega, et võlgnik ei ole maksejõuetu, võlausaldaja nõue ei ole selge, sest kokkulepitud viivisemäär ei ole 0,1 % vaid 0,01% päevas, ja nõue on täies ulatuses pandiga tagatud. Võlgnik on seisukohal, et tal on krüptoraha näol piisavalt vara kohustuste täitmiseks. Menetlusosalised pidasid läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks, kompromissi ei saavutatud. 29.10.2018.a. toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja nõude juurde. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde. Kohus määras ajutise pankrotihalduri tasu katteks 1500-eurose ettemaksu tasumise 06.11.2018 määrusega, mis tasuti võlausaldaja poolt 07.11.2018. Kohus leidis, et võlgniku vastuväited ei anna alust võlgnikule ajutise halduri nimetamata jätmiseks ning kohus nimetas 08.11.2018 määrusega O Ii ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. O I esitas 19.11.2018 määruskaebuse Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusele. Kohus keeldus 17.12.2018 määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest võlgnikul puudus määruskaebeõigus vastava määruse peale. 12.12.2018 määras kohus pankrotimenetluse kulude katteks 2500-eurose ettemaksu tasumise, mis tasuti võlausaldaja poolt 09.01.2019. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 06.12.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on O Ii kohustuste suuruseks vähemalt 657 690,54 eurot. Arvestades, et võlgniku vastu on algatatud märkimisväärselt täitemenetlusi, suureneb võlgniku kohustuste maht kohtutäiturite poolt esitatavate tasu nõuete näol. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur selgitanud välja, et võlgniku varaks on väidetav krüptoraha OneCoin, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täna rahuldada ei ole võimalik. Aruande kohaselt pole võlgnikul

sõidukeid, osalusi äriühingutes ega kinnisvara. Võlgniku ja tema abikaasa E Ia valitud varasuhteks on varalahususe varasuhe ning seega ühisvara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku sissetulekuks on palga alammäärale vastav summa. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata võlgniku enda seisukohale, et maksejõuetust tema puhul ei esine. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutise halduri poolt kogutud andmetest nähtuvalt ületavad võlgniku teadaolevad kohustused ka ilma vaidlusaluse võlausaldaja xxx nõudeta tema varasid kordades ning võlgnik ei ole olnud suuteline neid aastate jooksul täitma ning ei ole selleks suuteline ka edaspidi. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks muutuda ulatuses, mis võimaldaks rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded. Ajutine haldur on eelnevalt märkinud, et OneCoin münte ei ole võimalik täna muu valuuta vastu vahetada, samuti on problemaatiline krüptoraha eest kaupade ja teenuste soetamine. Seega, isegi juhul, kui võlgnikule ka võlgniku poolt märgitud ulatuses OneCoin münte kuulub, ei ole võimalik täna võlausaldajate nõudeid nende arvelt rahuldada. Muu teadaolev vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita võlgnikul puudub. Võlgniku ainsaks igakuiseks sisstulekuks on olnud miinimum töötasu, mille arvelt ei ole võlgnik suuteline tasuma oma kohustusi ka pikemas perspektiivis. Võlgnik ei ole viimase 5 aasta jooksul arveldanud oma pangakontodel. Võlgnik ei ole ka ühegi ettevõtte osanik, aktsionär ega tegelik kasusaaja. Võlgnik on juhatuse liige järgmisest äriühingutes: xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx). Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et edasise menetluse käigus on võimalik selgitada täpsemalt välja, kas ja millises ulatuses on võimalik võlgnikule kuuluvat krüptoraha vahetada erinevate kaupade vastu ja kas kaupade müügist saadavate vahendite arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Juhul, kui peaks selguma, et krüptoraha vastu vahetatavate kaupade müügist laekub rohkem raha, kui võlausaldajate nõuded, on võlgnikul võimalik esitada kohtule avaldus pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 159 alusel. Täna ajutise halduri poolt kogutud andmed ei anna aga alust arvata, et võlgnikule kuuluva krüptoraha arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustused tulenevad peamiselt I P ja xxx OÜ (kustutatud 27.10.2015.a.) kohustuste tagamiseks antud käendustest. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et võlgniku maksejõuetusele on kaasa aidanud ka võlgniku hooletu suhtumine oma jooksvate kohustuste täitmisesse (telefoniarvete, trahvide jm väiksemate kohustuste tasumine), mille tulemusena on võlgnikul tänaseks kogunenud tasumata kohustusi ja algatatud rohkelt täitemenetlusi enam kui 17 000 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Samuti puudub ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotlust. Ajutine haldur on seisukohal, et kui pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei tee pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu, siis tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 2500 eurot O I pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Võlgnik esitas vastuväited ajutise halduri aruandele. Ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata O Ii pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja O Ii pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 657 690,54 euro ulatuses ning vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnikule kuuluva krüptoraha likviidsus pole tõendatud ning võlgnik pole suutnud esitada tõendeid, millest nähtuks, et vastavat krüptoraha oleks võimalik näiteks eurodeks või muusse käibel olevasse valuutasse vahetada. Sealjuures on 10.12.2018 kohtuistungil võlgnikule antud täiendav tähtaeg kuni 09.01.2019 võlausaldajaga võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele jõuda, kuid võlgnik pole selles osas midagi ette võtnud. Võlgniku kohustusi ei saa katta tema sissetulekust, kuivõrd see jääb palga alammäära piiresse. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama sätte lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 12.12.2018 määrusega O Ii pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 11.01.2019. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja tasus vastava summa 09.01.2019. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutab O Ii pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 39 lg 1 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale asjakohase märkuse tegemiseks. O I on juhatuse liige järgmisest äriühingutes: xxx OÜ (xxx);

xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx); xxx OÜ (xxx). PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 06.12.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 14 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1344 eurot (sealhulgas käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 51 eurot (sealhulgas käibemaks), kõik kokku 1395 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused võlausaldaja tasutud ettemaksu arvelt osaühing INC Partner kasuks. Eeltoodu alusel mõistab kohus välja ajutise halduri tasu 1344 eurot (sealhulgas käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise 51 eurot (sealhulgas käibemaks) 07.11.2018 tasutud ajutise halduri tasu ettemaksu arvelt osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik