Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-103382

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja üüris aadressil x 3-toalist korterit 11.04.2017.a Eluruuumi üürilepingu alusel (Üürileping või Leping). Vastavalt Üürilepingule (punktid 3.1 ja 3.5) kohustus kostja tasuma üüri summas 600,00 EUR ning eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (kommunaalkulud) lähtuvalt tarbimisest ja teenusepakkujate poolt esitatud teenusarvetest. Pooled leppisid kokku, et kõrvalkulude maksumus ei sisaldu igakuises üürisummas. Vastavalt Üürilepingule maksis kostja üürileandjale rahaliste kohustuste tagamiseks tagatisraha summas 600,00 EUR (Üürilepingu p. 3.8). 01.11.2018.a võtab Üürilepingu, koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega üle hageja (kui korteriomandi x uus omanik). 29.08.2019.a esitas hageja kostjale tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse, teatades, et Üürileping lõppeb 01.12.2019.a. 01.12.2019.a andis kostja korteri üle ning kinnitas, et temal kui üürnikul on täitmata kommunaalmaksete võlg (perioodi juuli 2019 kuni november 2019 eest), mille ta kohustub tasuma hiljemalt 31.12.2019.a. Vaatamata antud lubadusele, kostja oma kohustust hageja ees siiski ei täitnud ning ei ole seda teinud tänase päevani. Hageja püüe lahendada asi kohtuväliselt tulemusi ei toonud. Hageja palub: Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 529,52 EUR, seisuga 20.03.2020.a sissenõutavaks muutnud viivised (perioodi 01.01.2020.a kuni 20.03.2020.a eest) 21,98 EUR ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid määraga 0,05% päevas (Üürilepingu p. 3.11) alates 21.03.2020.a põhinõudelt 529,52 EUR kuni selle kohase tasumiseni; Välja mõista kostjalt hageja kasuks Üürilepingust tulenev koristustööde tasu 130,00 EUR (Üürilepingu p. 4.2.18). 4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmisega seotud kulu 40,00 EUR (VÕS § 1131 lg 1). Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 175,00 EUR ja õigusabi kulud 240,00 EUR. Mõista kostjalt hageja kasuks

2-20-103382 väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas). Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-postiga 22.04.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 415 eurot (175+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (415 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.