Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: I A (isikukood xxx, elukoht xxx); Ajutine haldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada I A’i (isikukood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Svetlana Pilden võlgniku ajutise halduri kohustustest.
3.Määrata ajutise halduri Svetlana Pilden’i tasu suuruseks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Tasu ja kulude hüvitis määrata Business Law Firm OÜ, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada menetlusabina riigi vahenditest Svetlana Pilden’ile ajutise halduri tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40. Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575) arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is.
5.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud summas 106,80 eurot jätta võlgniku kanda.
6.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ning Rahandusministeeriumile.
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 1 (5)
2-19-17495
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.I A esitas 08.11.2019 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus tegi 13.11.2019 määruse, millega määras saata avaldus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Tartu Maakohus on tsiviilasja toimiku edastanud Harju Maakohtusse 26.02.2020. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt karistati teda märtsis 2017. aastal vangistusega ning vangis viibimise ajal konfiskeeriti tema kaks sõidukit maksumusega kokku 14 400 eurot. Võlgnikul oli võlgnevus xxx ees ning vanglast vabanedes sai võlgnik teada, et võlg on väljanõudmiseks antud xxx OÜ firma kätte ning summa on kokku juba 17 373 eurot. Vanglas viibimise ajal andis võlgniku endine naine kohtusse hagiavalduse elatisraha nõudmiseks ning elatise võlg on avalduse esitamise seisuga võlgniku teada juba 5570 eurot. Vanglast vabanedes oli võlgnikul töö leidmine raskendatud, sest ta narkosõltlane juba palju aastaid. Alates 30.05.2019 viibib võlgnik statsionaarsel teenusel xxx, et oma elu muuta. Võlgnik on töötuna arvel töötukassas, aga mingit sissetulekut ei saa. Võlgnikul puudub igasugune vara. Summaarne võlgnevus võlausaldajatele kohtutäiturite koja andmetel koos täiendavate kuludega on 2331,93 eurot ja lisaks sellele nõuded summas 20689,78 eurot. Võlgnik on seisukohal, et ei suuda kohustusi täita.
2.Harju Maakohus võttis avalduse 04.03.2020 määrusega menetlusse, nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 24.03.2020 kell 09:50. Kohus teatas 19.03.2020 menetlusosalistele, et seoses Eesti Vabariigis koroonaviiruse (COV-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga kohus tühistab 24.03.2020 kl 09:50 määratud kohtuistungi ja läheb pankrotiavalduse läbivaatamisel üle kirjalikule menetlusele.
3.Svetlana Pilden esitas 20.03.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 19 080,05 eurot. Lisaks on võlgnikul alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Võlgnikul puudub sissetulek ja vara. Kogutud andmete põhjal tekkisid võlgnikul makseraskused juba aastal 2017. Maksejõuetuse põhjuseks on narkosõltuvus ja kuriteod. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. Võlgniku poolt avaldatud asjaolu, et tema tervislik seisund ei võimalda temal teenida tulu, viitab sellele, et võlgnikul et võlgnikul puuduvad perspektiivid täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse käigus, s.o. tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida, ning rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Samuti ei ole võlgnikul võimalik vabaneda elatise maksmise ning kahju hüvitamise kohustustest. Ajutine haldur toob välja, et tema päringule ei ole võlgnik vastanud, samuti ei vasta võlgnik rohkem halduri 2 (5)
2-19-17495 kõnedele. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb määrata pankrotimenetluse jätkamiseks vajaliku deposiidi suurus summas 1900 eurot ning avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade deposiidi tasumise võimaluse kohta. Deposiidi tasumise korral ja/või PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutada välja võlgniku pankrot. Deposiidi mittetasumise korral ning juhul, kui kohus leiab, et esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude hüvitamist summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ei tasuta, taotleb haldur oma tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada menetlusabina riigi vahenditest.
4.Kohus tegi 27.04.2020 määruse, millega määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 1900 eurot hiljemalt 04.05.2020. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2020. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
5.Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas kohtule oma seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. I A on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
7.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul vara puudub ning kohustuste maht on vähemalt 19 080,05 eurot, seega ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti, siis esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg-test 1-3 tulenevalt.
8.PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Küll aga on kohus seisukohal, 3 (5)
2-19-17495 et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Tulenevalt PankrS § 22 lg 3 p-st 1 on võlgnik kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama ajutisele haldurile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. PankrS § 87 näeb ette pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse. Nimelt peab võlgnik lg 1 kohaselt osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning lg 2 näeb ette, et võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Ajutine haldur on kohtule oma aruandes avaldanud, et on oma ülesannete täitmiseks ja kohtule aruande koostamiseks esitanud võlgnikule teabenõude, millele võlgnik vastanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik ajutise halduri telefonikõnesid vastu võtnud. Ajutine haldur on lisaks saatnud võlgnikule 20.03.2020 venekeelse kirja koos selgitustega pankrotimenetluse eesmärkide ja võlgniku kohustuste kohta. Ka kohtul ei ole õnnestunud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada. Võlgnik ei ole kinnitanud 04.03.2020 kohtumääruse kättesaamist. Kohus on koostanud 20.03.2020 võlgnikule kohtunõude, mille kättesaamist võlgnik samuti kinnitanud ei ole, mistõttu on kohus selle talle TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks lugenud. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimine peaks olema võlgniku enda huvides ning võlgnik on kohustatud PankrS § 87 alusel menetlusest osa võtma ning olema kohtu ja ajutise halduri jaoks kättesaadav. Käesoleval juhul on võlgnik PankrS §-s 87 sätestatud kohustust rikkunud ning kohus jätab võlgniku pankroti PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 171 lg 11 koostoimes PankrS § 171 lg 2 p-ga 5 alusel välja kuulutamata ja lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu.
9.Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetlusega raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, siis vabastab kohus Svetlana Pilden’i võlgniku ajutise halduri kohustustest.
10.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks
4 (5)
2-19-17495 7,20 eurot. Tasu ja kulude hüvitis määrata Business Law Firm OÜ, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
12.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus PankrS § 23 lg 4 alusel, et tasust ja kuludest tuleb ajutisele haldurile hüvitada 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40. Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575) arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.