Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
13. mai 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-17970
Tsiviilasi
Anfisco Factory OÜ (pankrotis) avaldus Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anfisco Factory OÜ (pankrotis) määruskaebus Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja võlausaldaja Anfisco Factory OÜ (pankrotis) (rk 14058204; asukoht Soe tee 12, Hummuli alevik, Tõrva vald, 68410 Valga maakond), esindaja pankrotihaldur Karin Antsov, e-post [email protected]; Vastumääruskaebuse esitaja võlgnik Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) (rk 14303141; asukoht E. Wiiralti tn 3, 51011 Tartu), esindaja vandeadvokaat Andres Kalm, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020 määrus menetluskulude rahalise
suuruse ja väljamõistmata jätmise osas (maakohtu määruse p-d 4 ja 5). Muus osas jätta määrus muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 1 689,5 eurot
ja mõistab välja Anfisco Factory OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses massikohustusena Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) kasuks.
2.1.Jätta Anfisco Factory OÜ (pankrotis) 11. veebruaril 2020 kohtule esitatud seisukoht menetlemata ja esitatud tõendid asja juurde võtmata.
2.2.Jätta Anfisco Factory OÜ (pankrotis) avalduse alusel Nordic Fertilizers OÜ-le (likvideerimisel) ajutine haldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
2.3.Jätta maakohtus pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Anfisco Factory OÜ (pankrotis) kanda.
2.4.Rahuldada Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus maakohtus osaliselt ja määrata kindlaks menetluskulud maakohtus summas 1 689,5 eurot.
2.5.Jätta ringkonnakohtus Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) määruskaebusele vastamisega seotud kulud 200 eurot Anfisco Factory OÜ (pankrotis) kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.6.Välja mõista Anfisco Factory OÜ-lt (pankrotis) menetluskulud 1 889,5 eurot massikohustusena Anfisco Factory OÜ pankrotimenetluses Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) kasuks.
3.Välja mõista Anfisco Factory OÜ-lt (pankrotis) Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1889,5 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebusele lisatud tõendid asja juurde võtmata.
5.Rahuldada vastumääruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Anfisco Factory OÜ (pankrotis) (võlausaldaja) esitas 14. novembril 2019 avalduse Nordic Fertilizers OÜ-le (likvideerimisel) (võlgnik) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Anfisco Factory OÜ (pankrotis) raamatupidamises kajastatud Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) võlgnevus arvete alusel summas 48 328,66 eurot: 1) 5. 10. 2018 arve nr 2230 tasumise tähtajaga 2. 02. 2019 summas 19 815,46 eurot; 2) 16. 10. 2018 arve nr 2231 tasumise tähtajaga 13. 02. 2019 summas 24 780 eurot; 3) 11. 12. 2018 arve nr 2234 tasumise tähtajaga 11. 01. 2019 summas 3733,20 eurot. Pankrotihaldur edastas Nordic Fertilizers OÜ-le (likvideerimisel) nõudekirja arvete tasumiseks hiljemalt 14. maiks 2019 ja
30.septembril 2019 pankrotihoiatuse. Võlausaldaja tõendab nõude olemasolu arvete ja raamatupidamise väljavõttega.
2.Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) vaidles 17. detsembri 2019 ja 13. jaanuari 2020 vastustes pankrotiavaldusele vastu ja leidis, et PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta ajutine haldur nimetamata. Võlgniku vastuväidete kohaselt:
2.1.arve nr 2230 tasumise nõue summas 19 815,46 eurot tuleneb väetise müügist, mille võlgnik tellis eesmärgiga müüa see edasi oma Jordaania kliendile; Võlgnik on 4. detsembril 2018 teatanud võlausaldajale, et Jordaania klient esitas tarnitud kauba eest pretensiooni ja saatis ka fotod kahjustada saanud kaubast. Võlgnik teatas 13. märtsil 2019 võlausaldajale, et Jordaania klient keeldus kauba eest maksmast, kuna tootel olid kvaliteediprobleemid. Võlgnik teatas asja lepingutingimustele mittevastavusest, võlausaldaja ei ole kaupa asendanud ning võlgnik on seisukohal, et tal ei ole kohustust puudustega kauba eest tasuda ja võlausaldajal ei ole antud arves märgitud nõuet. Asjaolu, et 4. detsembri 2018 e-kirjas märgitud Jordaania kliendi pretensioon puudutas võlausaldaja arvet nr 2230, kinnitab võlgniku likvideerija Mahmmud Sa’id Mohammad Ahmed, kes isiklikult üritas probleemi lahendada.
2.2.arve nr 2231 summas 24 780 eurot on võlgnik tasaarvestanud 13. märtsil 2019 edastatud e-kirja lisas olnud tasaarvestuse avaldusega ja tasaarvestuse tulemusena on võlausaldaja nõue VÕS § 186 p 2 alusel lõppenud; Tasaarvestuseks kasutatud nõude omandas võlgnik Anfisco OÜ-lt. Anfisco OÜ nõuded praeguse menetluse võlausaldaja Anfisco Factory OÜ (pankrotis) vastu tulenevad Anfisco OÜ poolt Anfisco Factory OÜ-le (pankrotis) esitatud arvetest, antud laenudest ning võlausaldaja eest kohustuste täitmisest. Anfisco OÜ kõigi nõuetega seotud info ja dokumendid on pankrotihaldurile võlausaldaja pankrotimenetluse käigus esitatud. Võlgnik esitas võlausaldaja juhatuse liikme Hardi Supsi kinnituse, et võlausaldaja on sarnaselt võlgnikuga pidanud tasaarvestuse avaldust esitatuks arve nr 2231 suhtes.
2.3.arve nr 2234 oli võlausaldaja poolt algselt esitatud summas 34 332 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik on nimetatud arve tasunud 30 598,80 euro ulatuses. Võlgnik on tasunud nimetatud arvest ka ülejäänud 3733,20 eurot ja võlausaldajal ei ole enam arve nr 2234 tasumise nõuet.
3.Võlausaldaja leidis võlgniku vastuväidete osas, et need ei ole põhjendatud ja ei anna alust ajutise halduri nimetamata jätmiseks PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel. Võlgniku esitatud tõendid (e-kirjavahetus ja fotod) ei ole seostatavad arvega nr 2230. Võlgniku tasaarvestusavaldus ei tõenda arve nr 2231 alusel oleva nõude tasaarvestamisega lõppemist, kuivõrd tasaarvestusavaldusest ei nähtu, mis arvete alusel olevaid nõudeid on Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) soovinud tasaarvestada. Arve nr 2234 osas kinnitas võlausaldaja, et see on tasutud ning antud arve alusel ei ole võlausaldajal nõuet võlgniku vastu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.28. veebruari 2020 määrusega Tartu Maakohus: 1) jättis Anfisco Factory OÜ (pankrotis)
11.veebruaril 2020 kohtule esitatud seisukoha menetlemata ja esitatud tõendid asja juurde võtmata;
2) jättis Anfisco Factory OÜ (pankrotis) avalduse alusel Nordic Fertilizers OÜ-le (likvideerimisel) ajutise halduri nimetamata ja lõpetas Anfisco Factory OÜ (pankrotis) pankrotiavalduse menetluse; 3) jättis pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Anfisco Factory OÜ (pankrotis) kanda; 4) määras Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 (kuussada viiskümmend) eurot (lepingulise esindaja kulud); 5) jättis Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) avalduse kantud menetluskulude ja neilt arvestatava viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
6.Kohus leidis, et Anfisco Factory OÜ (pankrotis) pankrotiavalduse alusel tuleb Nordic Fertilizers OÜ-le (likvideerimisel) jätta ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, so võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja väite kohaselt tuleneb tema nõue 5. oktoobri 2018 arve nr 2230 summas 19 815,46 eurot ja 16. oktoobri 2018 arve nr 2231 summas 24 780 eurot tasumata jätmisest, so arvel näidatud kauba (väetis) müügilepingu rikkumisest, so kohustuse täitmata jätmisest. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole ta tasunud arve nr 2230 järgi ostuhinda, sest tarnitud kaup ei vastanud lepingutingimustele (väetis oli niiskusest kahjustada saanud ja paakunud) ning arve nr 2231 summas 24 780 eurot tasaarvestas ta 13. märtsi 2019 tasaarvestuse avaldusega Anfisco OÜ-lt omandatud nõudega. Võlgniku esitatud vastuväiteid hinnates ei pea kohus ilma täiendava kontrollimiseta võimalikuks lugeda võlausaldajal nõude olemasolu tõendatuks. Võlausaldajal nõude olemasolu ja selle suuruse kindlakstegemine eeldab esitatud ja esitatavate tõendite (nt poole vande all antud seletus, tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend) põhjal asjaolude tuvastamist (kas ostjal on müügilepingu järgi ostuhinna tasumise kohustus, kas müügilepingut on rikutud, kas tasaarvestus on kehtiv jne) ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Kohus leiab, et kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, tuleb Anfisco Factory OÜ (pankrotis) pankrotiavalduse alusel jätta Nordic Fertilizers OÜ-le (likvideerimisel) ajutine haldur nimetamata ja Anfisco Factory OÜ (pankrotis) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
7.PankrS § 15 lg 6 alusel jättis kohus menetluskulud Anfisco Factory OÜ (pankrotis) kanda. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2769,50 eurot (käibemaksuta) ja tõendite kogumisega seotud kulu 2 eurot (käibemaksuta). Võlgnikule on osutatud õigusabi kokku 17,4 tundi keskmise hinnaga 159,17 eurot tunnis (käibemaksuta). Võlausaldaja hinnangul ei ole lepingulise esindaja ajakulu 17,4 tunni ulatuses põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole keskmiselt keerukama vaidlusega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu äriregistri väljavõttega kaasneva kulu vajalikkus. Esindaja keskmiseks tunnitasuks on 159,17 eurot (käibemaksuta). Nähtuvalt spetsifikatsioonist on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130-180 eurot. Kohtu hinnangul tuleb senise kohtupraktika järgi antud hagita menetluse asjas pidada advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu
mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 130 eurot tunnis käibemaksuta, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi: 17. detsembri 2019 vastuse koostamisele 3 tundi ja 13. jaanuari 2020 seisukoha koostamisele 2 tundi. Kohus on seisukohal, et erinevate kooskõlastuste ja kliendile teabe edastamise ning büroosiseste nõupidamiste näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Lisaks lähtub kohus antud juhul asjaolust, et sama advokaadibüroo advokaadid on esindanud võlgnikku ja viimasega seotud isikuid Anfisco Factory OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, mistõttu võib eeldada, et menetlusdokumentidega tutvumise ja nende koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võlgniku tekkinud õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 650 eurot (5 tundi × 130 eurot). Kohus jättis rahuldamata võlgniku kulu nõude 2 eurot, kuna kohtule ei nähtu kantud kulu vajalikkus ega põhjendatus seoses antud asja menetlusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab kohus olukorras, kus enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist on kuulutatud välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi (vt Riigikohtu
27.jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14).
MÄÄRUSKAEBUS
8.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub 1) tühistada Tartu Maakohtu 28.02.2020 kohtumääruse ning teha uus määrus, millega rahuldada Anfisco Factory OÜ (pankrotis) avaldus ja nimetada Nordic Fertilizers OÜ-le (pankrotis) ajutine pankrotihaldur ning jätta menetluskulud Nordic Fertilizers OÜ (likvideerimisel) kanda; 2) võtta asja juurde järgmised uued tõendid: Anfisco Factory OÜ bilanss 11.03.2019 seisuga; Anfisco Factory OÜ müügireskontro 12.03.2019 seisuga; juhatuse liikme selgitused 13.03.2019; Anfisco Factory OÜ (pankrotis) bilanss 01.04.2019 seisuga; juhatuse liikme selgitused 12.04.2019. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti PankrS § 15 lg 3 p-i 1 ning selle tulemusena leidnud ekslikult, et esineb alus ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmiseks, kuivõrd võlausaldaja nõue on ebaselge, sest võlgnik on sellele põhjendatult vastu vaielnud. Kohus ei hinnanud võlausaldaja esitatud tõendeid ning jättis menetlusnormi rikkudes ebaõigesti arvestamata võlausaldaja poolt 11.02.2020 esitatud tõenditega põhjendusel, et need on esitatud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Võlausaldajal on selge nõue arve nr 2230 (05.10.2018) alusel summas 19 815,46 eurot, võlgniku poolt esitatud tõendid ei ole nimetatud arvega seotud, ka kogused on e-kirjas erinevad. Võlausaldajal on selge nõue arve nr 2231 (16.10.2018) alusel summas 24 780,00 eurot. Võlgniku tasaarvestusavaldusest ei nähtu, mis arvete alusel olevaid nõudeid on Nordic Fertilizers OÜ soovinud tasaarvestada. Isegi juhul, kui kohus leiab, et tasaarvestuse teostamine muudab arve nr 2231 alusel esitatud nõude ebaselgeks, kuivõrd tegemist on lepingupoole
ühepoolse kujundusõigusega, on ilmselgelt selge nõue arve nr 2230 alusel ning maakohus oleks pidanud nimetama ajutise pankrotihalduri kasvõi antud nõude alusel.
9.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ja täiendavad tõendid asja juurde võtmata. Ajutise halduri määramisel ei saa kohus lahendada sisulist vaidlust nõude üle. Võlgnik vaidles arve nr 2230 tasumisele vastu juba enne pankrotiavalduse esitamist. Kogu tarnitud kaup oli kvaliteedipuudusega ja võlgnik on keeldunud kogu arve tasumisest. Nõuet ei saa tuvastada võlausaldaja raamatupidamisandmete põhjal. Võlgnik on arve nr 2231 tasunud tasaarvestusega. Tasaarvestuse kehtivus ei sõltu võlausaldaja nõusolekust ega raamatupidamisandmetest.
VASTUMÄÄRUSKAEBUS
10.Võlgnik esitas vastumääruskaebuse, milles palus: 1) tühistada Tartu Maakohtu 28.02.2020 määrus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmata jätmise osas; 2) teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Anfisco Factory OÜ-lt (pankrotis) NORDIC FERTILIZERS OÜ (likvideerimisel) kasuks välja maakohtu menetluskulud summas 2771,50 eurot ja viivis väljamõistetud maakohtu menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrata, et menetluskulude hüvitis ja viivised kuuluvad Anfisco Factory OÜ (pankrotis) poolt tasumisele üldkorras, massikohustusena; 3) jätta menetluskulud ringkonnakohtus Anfisco Factory OÜ (pankrotis) kanda ja mõista Anfisco Factory OÜ-lt (pankrotis) NORDIC FERTILIZERS OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus summas 1119,50 eurot ning viivis. Määrata, et menetluskulude hüvitis ja viivised kuuluvad Anfisco Factory OÜ (pankrotis) poolt tasumisele üldkorras, massikohustusena. Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt viitas maakohus ebaõigesti Riigikohtu lahendile (RKTKm 27.01.2014 asjas 3-2-1-176-13, p 14). Viidatud otsuses oli menetluskulude väljamõistmise aluseks olev lahend tehtud enne menetluskulusid hüvitama kohustatud isiku pankroti väljakuulutamist. Käesoleval juhul algatas võlausaldaja kohtumenetluse ajal, mil tema pankrot juba oli välja kuulutatud. Halduri algatatud menetlusest tekkinud menetluskulude hüvitamise kohustus on seaduse ja kohtupraktika kohaselt massikohustus, mis täidetakse üldkorras. Maakohus ei ole võlgniku menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel järginud diskretsioonireegleid. Maakohus on põhjendamatult vähendanud väljamõistetavat vandeadvokaadi tasu suurust 130 eurole (käibemaksuta). Võlgniku esindaja keskmine tunnitasu oli 159,17 eurot (käibemaksuta). Maakohus on määranud hüvitamisele ebamõistlikult väikese tööaja. Lepingulise esindaja tööaeg maakohtus oli 17,4 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks üksnes 5 tundi. Asjaolu, et maakohus ei pidanud õigusvaidlust sisuliselt lahendama ega tõendeid hindama, ei tähenda väiksemat töömahtu esindajale. Infovahetus ja nõupidamised on õigusteenuse osutamise vältimatu osa, advokaat ei saa teisiti oma tööks vajalikku informatsiooni ega otsustada menetlustoimingute tegemise ja esitatavate avalduste sisu üle. Asjaolu, et sama advokaadibüroo on võlgnikku esindanud teises menetluses, ei anna alust vähendada menetluskulusid – seda enam, et teises menetluses on esindanud teised advokaadid (mitte praegune esindaja). Võlgniku esindaja tasu ringkonnakohtus on olnud 1069,50 eurot (käibemaksuta). Õigusabi
osutamine on seisnenud määruskaebuse vastuse koostamises ja vastumääruskaebuse koostamises ajakuluga 6,9 h keskmise tunnihinnaga 155 eurot (käibemaksuta). Eelnevast tulenevalt on võlgniku menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1119,50 eurot (50 + 1069,50). Võlgnik palub eelnimetatud ringkonnakohtu menetluskulud võlausaldajalt välja mõista. Seejuures palub võlgnik kohtulahendis määrata, et menetluskulude hüvitis ja viivised kuuluvad tasumisele massikohustustena, üldkorras.
11.Võlausaldaja leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel eiranud diskretsiooni reegleid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastumääruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja ei mõistnud menetluskulusid välja ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab maakohtus võlgniku hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1 689,5 eurot ja mõistab nimetatud summa massikohustusena võlausaldajalt välja. Ringkonnakohtus kantud menetluskuludest tuleb võlgnikule hüvitada määruskaebusele vastamisega seonduv kulu 200 eurot, ülejäänud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
13.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus keeldub siiski TsMS § 238 lg 1 alusel määruskaebusele lisatud tõendite (Anfisco Factory OÜ bilanss 11.03.2019 seisuga; Anfisco Factory OÜ müügireskontro 12.03.2019 seisuga; juhatuse liikme selgitused 13.03.2019; Anfisco Factory OÜ (pankrotis) bilanss 01.04.2019 seisuga; juhatuse liikme selgitused 12.04.2019) asja juurde võtmisest. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata, kuna esitatud tõendid ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Esitatud tõendid kinnitavad maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et võlausaldaja nõue ei ole selge ning esmalt tuleb tõendite alusel tuvastada nõude olemasolu ja alles seejärel teises etapis, kui nõue on tuvastatud, nõude suurus. Kõik eelnimetatud tõendid ja taotlused saab avaldaja esitada kohtule hagimenetluses.
14.Võlausaldaja esitas maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks PankrS § 10 lg 1 ning PankrS § 15 lg 3 p 4 mõttes ei piisa ainuüksi nõude suuruse märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Maakohus on õigesti märkinud, et võlgniku esitatud vastuväiteid hinnates ei saa kohus ilma täiendava kontrollimiseta lugeda võlausaldajal nõude olemasolu tõendatuks. Võlausaldajal nõude olemasolu ja selle suuruse kindlakstegemine eeldab käesolevas asjas esitatud ja esitatavate tõendite (nt poole vande all antud seletus, tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend) põhjal asjaolude tuvastamist (kas ostjal on müügilepingu järgi ostuhinna tasumise kohustus, kas müügilepingut on rikutud, kas tasaarvestus on kehtiv jne) ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
Ringkonnakohus märgib, et maakohtul on avalduse põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolus või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et arvestades võlgniku vastuväiteid võlausaldaja nõuetele (vastuväiteid nõude olemasolu kohta, et nõuded on lõppenud osaliselt tasaarvestusega ja täitmisega), väljub nõude täpse koosseisu ja suuruse tuvastamine pankrotimenetluse raamest. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud selles osas materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiseadusest tuleneb, et pankrotimenetlus ei ole kohane menetlus sellise nõude, mille suhtes on võlgnik esitanud veenvaid vastuväited, mis ei ole ilmselgelt otsitud või ebamõistlikud, olemasolu tuvastamiseks ja võla sissenõudmiseks. Pankrot kuulutatakse välja üksnes sellise nõude olemasolul, mis on selge. Pankrotimenetluse väljakuulutamise menetluses ei toimu ebaselge nõude sisulist lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist.
15.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus vastumääruskaebuse menetluskulude hüvitise suuruse ja kindlaksmääratud menetluskulude väljamõistmise osas. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni väljamõistetavate lepingulise esindaja kulude suuruse ja väljamõistmise osas, esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus §-ga 659 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
16.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Maakohus liitis mitme esindaja erineva suurusega tasumäärad kokku ja võttis menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks keskmise tunnihinna. Ringkonnakohus peab seda praktikat küsitavaks. Ringkonnakohus leiab, et õigem on õigusabitasu määramisel arvestada konkreetset tunnihinda vajaliku toimingu tegemisel. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 10,9 tundi maakohtus, sh 2,6 h materjalide analüüs, suhtlus kliendiga, büroosisesed nõupidamised, suhtlus halduriga; 4,7 h vastuse koostamine pankrotiavaldusele, asjaolude selgitamine kliendiga, büroosisesed nõupidamised; 1,3 h vastaspoole vastuse analüüs, edasise tegevuse kavandamine ja infovahetus kliendiga; 2,3 h seisukoha koostamine, infovahetus kliendiga. Arvestades, et nimetatud toimingutel on märgitud tunnihinnaks 155 eurot on maakohtus kantud põhjendatud menetluskulu suurus 1 689, 5 eurot. Ülejäänud võlgniku esindaja toiminguid peab ringkonnakohus ülemääraseks ja põhjendamatuks arvestades maakohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu.
17.Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb võlgnikule hüvitada määruskaebusele vastamisega seotud kulud. Määruskaebuses korrati samu väiteid, mis
maakohtus, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega faktimahukas, mistõttu loeb ringkonnakohus võlgniku põhjendatud ja vajaliku kulu suuruseks määruskaebemenetluses 200 eurot. Võlgniku vastumääruskaebus rahuldati küll osaliselt, kuid menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), seetõttu tuleb ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
18.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud välja mõistmata. PankrS § 148 lg 1 p 1 kohaselt on massikohustuseks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-09 tehtud määruses asunud seisukohale, et massikohustuseks PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes on muuhulgas kohustused, mis on tekkinud varasemate kohtumenetluste jätkamisest halduri poolt (määruse p 10). Antud tsiviilasja algatas haldur pankrotimenetluse ajal, seega tuleb võlgniku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud välja mõista massikohustusena PankrS § 148 lg 1 p 1 tähenduses.
19.Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtus kokku 1 889,5 eurot, mis tuleb avaldajalt massikohustusena võlgniku kasuks välja mõista.
20.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 15 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2).
digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.