Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi Hansaflex Noore (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Hansa-Flex Hydraulik GmbH (Saksamaa esindajad ringkonnakohtus registrikood DE170352164), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aet Bergmann Võlgnik: Aktsiaselts Hansaflex Noore (pankrotis, registrikood 10203218), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Pankrotihaldur Terje Eipre Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaselts Hansaflex Noore (pankrotis) määruskaebus Harju Maakohtu
22.jaanuari 2020 määruse peale läbi vaatamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.Hansa-Flex Hydraulik GmbH (avaldaja) esitas 29.12.2008 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi Hansaflex Noore (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Harju Maakohus kuulutas 15.04.2009 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre.
3.Pankrotihaldur on 21.11.2014 ja 24.03.2015 esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Harju Maakohus on nimetatud jaotusettepanekud jätnud kinnitamata ja taotlused 17.02.2015 ja 27.05.2015 määrustega rahuldamata.
4.11.07.2017 esitas pankrotihaldur kohtule uue, 07.07.2017 koostatud, jaotusettepaneku ja raugemisaruande ning taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Teade jaotusettepanekuga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 07.07.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jaotusettepaneku ja raugemisaruande kohaselt tunnustati võlausaldajate nõudeid kokku summas 181 612,35 eurot (Hansa-Flex Hydraulika GmbH nõue 181 225,88 eurot, Kohtute Raamatupidamiskeskuse nõue 319,56 eurot ja AS-i Eesti Väärtpaberikeskus nõue 66,91 eurot). Võlausaldajatele ei ole tehtud väljamakseid vahendite puudumise tõttu. Pankrotivara on kokku 355,82 eurot. Pankrotimenetluse kulud on 15 005,77 eurot. Sellest summast on tehtud väljamakseid 9 159,65 euro ulatuses, 5846,12 euro (halduri tasu 4518,09 euro ulatuses ja menetluskulud tsiviilasjas 2-10-799 summas 1 328,03 eurot) hüvitamiseks ei ole vahendeid. Kui kohus kinnitab halduri tasu, siis saaks väljamakstavaks tasuks lugeda 2889,27 eurot. Pankrotimenetluses on tegelikud büroo- ja raamatupidamiskulud 5068,40 eurot. Haldur on nõus katma väljamõistetava tasu arvelt büroo- ja raamatupidamiskulud 2889,27 euro ulatuses, ülejäänud büroo- ja raamatupidamiskulud katab haldur isiklikest vahenditest.
5.Harju Maakohus tegi 15.09.2017 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku deposiidi tasumiseks. Tähtaja jooksul ei avaldanud keegi kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Võlgnik esitas vastuväite jaotusettepanekule ja raugemisaruandele. Pankrotimenetluse kulud summas 15 005,77 eurot ei ole põhjendatud. Jaotusettepanekus on ka ebaõigesti kajastatud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiste järjekord.
7.Võlgnik esitas 22.09.2017 kohtule taotluse järelevalve alustamiseks halduri tegevuse üle pankrotivara valitsemisel ja väljamaksete tegemisel pankrotivarast.
8.Pankrotihaldur leiab vastuseks võlgniku taotlusele, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku ja võlausaldajate huve. Peamine võlausaldaja (avaldaja), kes on pankrotimenetlust oma vahenditest finantseerinud, on kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid halduri tegevusele ning pankrotimenetluse lõpetamisele.
9.Avaldaja kinnitas, et tal ei ole pretensioone pankrotihalduri tegevusele ning, et annab nõusoleku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
10.Maakohus lõpetas 22.01.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kinnitas pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepaneku, pankrotimenetluse kulud summas 15 005,77 eurot ((sealhulgas halduri tasu 7407,36 eurot (sisaldab käibemaksu)). Maakohus märkis, et pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmata osa seoses vahendite puudumisega moodustab 5846,12 eurot. Samuti jättis maakohus rahuldamata võlgniku vastuväite jaotusettepanekule ja raugemisaruandele ning taotluse järelevalve alustamiseks pankrotihalduri tegevuse üle. Sama määrusega vabastas maakohus pankrotihalduri tema kohustustest ning määras dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme.
11.Maakohus leidis, et jaotusettepanek vastab PankrS § 143 nõuetele ning ei nõustunud võlgniku vastuväitega. Võlgniku vastuväiteid ei ole asjakohased, arvestades, et võlgniku pankrotivarasse kuulus vaid 300 eurot ning pankrotimenetlust rahastas avaldaja, kes oli nõus raha kasutamisega pankrotihalduri poolt näidatud eesmärkidel ja summades. Teada ei ole, et oleks veel võlausaldajaid, kes sooviksid edaspidi maksta kohtu deposiiti raha.
12.Maakohus märkis, et võlgnikult on teises tsiviilasjas MN (võlgniku juhatuse liige) kasuks välja mõistetud menetluskulud 6121,40 eurot. Menetluskulud on enamikus kaetud tagatise arvelt, mille kohus antud asjas nõudis summas 4793,37 eurot. Summas 1328,08 eurot on tänaseks hüvitamata, kuna pankrotimenetluses ei ole raha. Võlgnik on esitanud vastuväite halduri raugemisaruandele, kuna soovib menetluskulude hüvitamist täies ulatuses. Pankrotimenetluse mõte pole aga võlgniku esindaja jooksvate kulude hüvitamine. Kohtu hinnangul on selline idee hea usu põhimõtte vastane, kuna kahjustab võlausaldajate huve.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole jaotusettepanekuga rikutud võlgniku ega võlausaldajate õigusi.
14.Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti raha tasuda, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel.
15.Maakohus leidis, et kui on esitatud hagi ja see jääb rahuldamata ning kostja menetluskulud nõutakse pankrotivarast sisse, kuid pankrotivara puudub ja pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, jäävad kostja menetluskulud rahuldamata. Teise poole advokaadi kulu tuleks käsitleda menetluskuluna PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt. Kui pankrotihalduri esitatud hagi jääb rahuldamata ja mõistetakse välja vastaspoole menetluskulud, siis kantakse need pankrotivara arvelt. Kuna tegemist ei ole massikohustusega, siis PankrS § 148 lg 2 ei saa kohaldada ning pankrotihaldur ei vastuta isiklikult vastaspoole ees viimase menetluskulude eest.
16.Maakohus asus seisukohale, et võlgniku taotlus pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve alustamiseks on asjakohatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest kohus teostab järelevalvet terve
menetluse vältel ilma, et võlgnik peaks seda kohtult taotlema. Maakohus leidis järelevalve tulemusena, et pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi vastavalt seadusele ning pole rikkunud võlgniku ega võlausaldajate huve.
17.PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus kinnitab pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste suuruse summas 15 005,77 eurot, sh halduri tasu summas 7407,36 eurot. Kohus kinnitab, et pankrotimenetlusega seotud kulude välja maksmata osa seoses vahendite puudumisega on 5846,12 eurot.
18.Võlausaldajate esimene koosolek kinnitas 13.05.2009 pankrotihalduri esialgseks tasuks üheks aastaks 14 000 krooni kuus, millele lisanduvad maksud. Seega on võlausaldajad nõustunud ja kinnitanud halduri tasuks 168 000 krooni ehk üle 10 700 euro. Haldur palub kinnitada tasu vaid summas 7407,36 eurot, mis on väiksem koosolekul kinnitatud tasust.
19.Pankrotimenetluse kulud kuulusid hüvitamisele avaldaja vahendite arvelt, mis olid pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu deposiiti tasutud ning tänaseks ka välja makstud. Nimetatud võlausaldajal ei ole pretensioone pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste ja väljamaksete suuruse osas. Maakohus leidis, et pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste ja väljamaksete sh. halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega.
MÄÄRUSKAEBUS
20.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse võlgnik, kes palub tühistada maakohtu määruse, jätta rahuldamata pankrotihalduri jaotusettepaneku ja taotlus pankrotimenetluse raugemise kohta ning saata pankrotiasja materjalid pankrotihaldurile menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt palub võlgnik tuvastada, et tsiviilasjas nr 2-10-799 halduri poolt tekitatud menetluskulud summas 4793,37 eurot on massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes ja kohustada pankrotihaldurit tegema väljamakse 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest, tasumata osas, so summas 1328,03 eurot, Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele.
21.Määruskaebuse kohaselt puudus maakohtul seadusest tulenev alus jaotusettepaneku kinnitamiseks. Maakohus on kinnitanud 11.07.2017 jaotusettepaneku, kuigi selle õige kuupäev on 07.07.2017. Maakohus ei ole kinnitanud jaotusettepanekut, mille esitas kohtule pankrotihaldur.
22.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et haldur on õigesti kajastanud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude järjekorra. Võlgniku hinnangul tuleb kõiki pankrotihalduri poolt pankrotivara moodustamiseks algatatud kohtumenetlusi käsitleda kui pankrotivara moodustamiseks ettevõetud toiminguid ehk massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 ja § 148 lg 1 kohaselt. Võlgniku pankrotihaldur otsustas pankrotivara moodustada muuhulgas võlgniku juhatuse liikme MN vastu esitatud kahjuhüvitise nõudega tsiviilasjas nr 2-10-799, kuid eesmärk jäi täitmata, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus on kulude osas valesti kohaldanud PankrS § 146 lg 1 punkti 4, kui leidis, et tegemist ei ole massikohustuse, vaid pankrotimenetluse kuludega PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt. Sellega kinnitas maakohus väljamaksete tegemiseks ebaõige järjekorra.
23.Maakohus ei ole pankrotimenetluse kulude suurust, sh halduri tasu suurust piisavalt põhjendanud. Eelnevates jaotusettepanekutes oli haldur näidanud pankrotimenetluse kulusid samas ulatuses, kuid kohus jättis jaotusettepanekud kinnitamata ja kohustas haldurit pankrotimenetluse kulude suurust ja vajalikkust täiendavalt põhistama. Pankrotihaldur ei ole seda teinud. PankrS § 651 lg 1 järgi on halduri tasu määr pankrotivaralt kuni 6400 eurot 20%. Kohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses oli pankrotivara 300 euro ulatuses, millelt saab haldurile tasu arvestada. Kinnitatud tasu 7407,36 eurot on ebaproportsionaalne võrreldes pankrotivara väärtusega. Võlausaldajate otsus haldurile tasu määramise kohta ei vabasta kohut motiveerimiskohustusest haldurile tasu suuruse kinnitamisel.
24.Võlausaldajate üldkoosoleku poolt haldurile määratud tasu on halduri esialgne tasu PankrS §-i 65 lg 3 mõttes, mille määrab kohus halduri taotlusel. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole kohus esialgset tasu määranud. Nähtuvalt halduri poolt kohtule esitatud dokumendist on pankrotimenetluse kulud kokku 15 005,77 eurot, millest halduri tasu moodustab 7407,36 eurot ja hüvitamata kulude suuruseks on 5846,12 eurot. Seega saab järeldada, et haldur on teinud endale tasu väljamakse summas 1561,24 eurot, kohtu poolt tasu eelnevalt kinnitamiseta.
25.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata võlgniku 22.09.2017 taotluse algatada halduri tegevuse kontrollimiseks järelevalvemenetluse.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
26.Avaldaja ja pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu.
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
29.Tsiviilasjast nähtuvalt vaidlevad võlgnik ja haldur selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-10-799 hüvitamata jäänud menetluskulud 1 328,03 eurot on massikohustus või pankrotimenetluse kulu. Käesolevas asjas esitatud asjaoludest nähtub, et pankrotihaldur esitas tsiviilasjas nr 2-10-799 võlgniku juhatuse liikme MN vastu hagi kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 28.06.2013 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.05.2014 otsusega maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Harju Maakohus mõistis 29.10.2014 määrusega pankrotivõlgnikult MN kasuks välja menetluskulud 6121,40 eurot, millest 4793,37 eurot maksti MN-le välja menetluskulude katteks antud tagatise arvelt. Vaidlus puudub, et ülejäänud 1328,03 eurot on hüvitamata.
30.Haldur on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-10-799 välja mõistetud menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamiseks puudub võimalus, kuna pankrotimenetluses puudub selleks raha. Haldur leiab, et tegemist on massikohustusega PankrS § 148 lg 1 p 1 tähenduses. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud. PankrS § 148 lg 1 p 1 järgi on massikohustused pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused.
31.Riigikohus on 18.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-17970 lahendanud küsimust, kas olukorras, kus pankrotis oleva äriühingu pankrotihaldur on võlausaldajana esitanud teise isiku suhtes pankrotiavalduse ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata ning lõpetanud teise isiku pankrotiavalduse menetluse, on teisel isikul menetluses tekkinud ja pankrotiavalduse esitaja kanda jäetavad menetluskulud pankrotis oleva isiku pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes või massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes. Riigikohus leidis, et tegemist on massikohustusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-799 esitas haldur võlausaldajana hagi teise isiku vastu kahju hüvitamiseks (pankrotivara suurendamiseks), siis on sellel puhul tegemist pankrotihalduri ülesannete täitmisega PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes ning teisel isikul tekkinud menetluskulusid tuleb käsitleda massikohustusena.
32.Siiski ei saaks ringkonnakohtu hinnangul tekkida küsimust 1328,03 euro hüvitamisest pankrotimenetluses olnud raha arvelt. Pankrotihalduri esitatust nähtuvalt oli pankrotimenetluses vara 355,82 eurot. Ülejäänud osas on pankrotimenetlust rahastatud avaldaja poolt deposiiti makstud raha arvelt. Maakohus tegi 03.04.2009 määrusega PankrS § 30 alusel avaldajale ettepaneku deposiiti raha tasumiseks, mille avaldaja tasus. Nimetatud sätte alusel nõutakse raha deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, mitte massikohustuste katteks. Massikohustus ei ole pankrotimenetluse kulu (PankrS § 150), mistõttu ei saaks massikohustust käesoleval juhul rahuldada deposiiti makstud raha arvelt. Seega saaks käesoleval juhul tõusetuda üksnes küsimus massikohustuse täitmisest pankrotivara, s.o 355,82 euro, arvelt.
33.Hoolimata eeltoodust ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgnikul õigustatud huvi maakohtu määruse vaidlustamiseks. Maakohtu määruse ajal kehtinud PankrS § 145 lg 4 andis küll võlgnikule õiguse esitada määruskaebuse jaotusettepanekut kinnitava määruse peale. Samuti annab PankrS § 164 lg 1 võlgnikule õiguse esitada määruskaebus pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale. Samas nähtub määruskaebusest, et võlgnik ei vaidlusta maakohtu määrust mitte iseenda huvides, vaid võlgniku juhatuse liikme MN huvides. Määruskaebuse eesmärgiks on tsiviilasjas nr 2-10-799 osaliselt hüvitamata jäänud menetluskulude hüvitamine. Tsiviilasjas nr 2-10-799 ei jäänud osaliselt hüvitamata võlgniku menetluskulud, vaid võlgniku juhatuse liikme MN menetluskulud. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS § 660 lg 3 esimesele lausele võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt PankrS § 145 lg 4 ja § 164 lg 1 mõttest koosmõjus TsMS § 3 ja TsMS § 660 lg 3 esimese lausega saab menetlusosaline esitada määruskaebuse enda huvide kaitseks, mitte teise isiku huvide kaitseks. Asjaolu, et määruskaebuse menetlemise eelduseks on menetlusosalise enda õiguskaitsevajadus, järeldub ka Riigikohtu 02.12.2010 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-10 (p 12).
34.Kuigi võlgnik on vaidlustanud ka pankrotimenetluse kulude suurust, ilmneb määruskaebusest, et selle vaidlustamise eesmärgiks on saada juhatuse liikmele hüvitatud tsiviilasjas nr 2-10-799 saamata jäänud menetluskulud. Määruskaebusest ei nähtu, et võlgnikul oleks mingit muud huvi pankrotimenetluse kulude vaidlustamiseks. Eeltoodu ilmneb ka võlgniku määruskaebuse taotlusest, milles palutakse tühistada maakohtu määrus ja kohustada haldurit jätkama pankrotimenetlust või alternatiivselt kohustada halduri tasuma võlgnikku esindavale advokaadibüroole 1328,03 eurot. Arvestades pankrotivara suurust (355,82 eurot) ja asjaolu, et võlausaldajad ei ole pankrotimenetlusest saanud midagi,
siis sõltumata pankrotimenetluse kulude suurusest, ei ole võimalust, et võlgnikul endal saaks olla õigust pankrotimenetluses olnud varale. Maakohus on 22.10.2019 määrusega kinnitanud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse võlgniku tegevuse lõpetamiseks ja likvideerimiseks pankrotimenetluse lõpuks. Seega likvideeritakse võlgnik pankrotimenetluse lõpuks, mille tagajärjel kustutatakse ta äriregistrist. Eeltoodust tulenevalt ei ilmne määruskaebusest, et võlgnikul oleks õigustatud huvi maakohtu määruse vaidlustamiseks.
35.PankrS § 69 lg 1 sätestab, et kohus teostab järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse järelevalve algatamiseks halduri suhtes põhjendusega, et kohus teostab järelevalvet menetluse üle ilma, et seda peaks taotlema. Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik esitab eraldiseisva taotluse järelevalve tegemiseks ja maakohus jätab selle rahuldamata, siis ei anna pankrotiseadus võimalust selle peale määruskaebuse esitamiseks.
36.TsMS § 664 lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ülaltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
37.Mis puudutab võlgniku väidet, et ei ole aru saada, millise jaotusettepaneku maakohus kinnitas, siis see ei ole õige. Määrusest ilmneb selgelt, millise jaotusettepaneku on maakohus kinnitanud.
38.Lähtudes sellest, et määruskaebuse esitaja on pankrotis olev võlgnik, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.