Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 04.06.2018. a Oliver Ennok 10.09.2018. a Oliver Ennok 25.09.2018. a 07.02.2019. a 07.06.2019. a

III Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. IV Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid pankrotivara puudumise tõttu. Menetlusabina on välja makstud osaliselt menetlusabi korras ajutise halduri tasu summas 397 eurot pluss käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Välja maksmata on ajutise halduri tasu 503 eurot, millele lisandub käibemaks 100,60 eurot, kokku

603,60 eurot. Samuti on välja maksmata pankrotihalduri tasu (taotlus esitatud summas 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot). Ajutise halduri ja halduri tasu on võimalik välja maksta summas 2000 eurot võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. V Andmed nõuete kaitsmise kohta 07.02.2019. a toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 5 nõudeavaldust kogusummas 384 198,62 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja nõudeid ei vaidlustanud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 5 võlanõuet kogusummas 384 198,62 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 384 198,62 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa 6) x 289 808,33 eurot 7) x 1 023,80 eurot 8) x 62 358,44 eurot 9) x 7 387,47 eurot 10) x 23 620,58 eurot III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. VI Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. VII Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. VIII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. IX Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades:

x x x x

289 808,33 eurot 1 023,80 eurot 62 358,44 eurot 7 387,47 eurot

23 620,58 eurot

X Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. XI Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. XII Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse eelkõige põhjustanud maksuvõla tekkimine, mida võlgnik täita ei suutnud. Maksuvõlg tuleneb Maksu- ja Tolliameti 19.08.2008. a vastutusotsusest nr 13-1/796. Vastutusotsuse kohaselt on võlgnik, olles OÜ X juhatuse liige, osaühingu nimel teostanud teeseldud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Võlgniku tahtlik tegevus põhjustas OÜ-l X maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmise. Seoses maksuvõlga sissenõudmisega täitemenetluses tekkisid võlgnikul ka kohustused kohtutäituri ees. Lisaks on võlgnik kaaslaenaja koos endise abikaasaga Danske Panga ees. Laenukohustusi täidab praegu endine abikaasa, kes elab ka tagatisvaraks olevas korteris. Juhul kui abikaasa enda laenumakseid ei tasu, siis on pangal õigus nõuda laenukohustuse täitmist ka võlgnikult kui kaaslaenajalt. XIII Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169jj avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur korraldas 10.01.2019. a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile on võlgnik esitanud enda nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta. XIV Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur on läbi viinud pankrotimenetluses vajalikud toimingud sh korraldanud nõuete kaitsmise ja

koostanud jaotusettepaneku. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on tasunud 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, mille arvelt on võimalik tasuda ajutise halduri tasu ja osaliselt pankrotihalduri tasu. Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse edasiste kulude hüvitamiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 p 4 alusel. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Taotluse kohaselt palub haldur kohtul määrata tasu summas 1 125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1 350 eurot ning kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine, hoiustamine jms) summas 100 eurot.

Haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur on menetluses teinud tööd kokku 12,5 tundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine taotletud ulatuses ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 11. PankrS § 150 lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslanefsa käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X Xi pankrotihaldurile Oliver Ennok tuleb määrata tasu summas 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Kuna ajutise halduri tasu on samuti välja maksmata, siis tuleb kohtu deposiitkontolt välja maksta 2000 eurot halduri büroole Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) arveldusarvele nr x, millest pankrotimäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu katteks 603,60 eurot ja pankrotihalduri tasu katteks 1396,40 eurot ning summas 7,60 eurot jätta halduri tasu võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesannete täitmise kohustuse paneb kohus tulenevalt võlgniku nõusolekust ning pankrotihalduri ettepanekust võlgnikule endale. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.