Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja A. T. ja kostja M. T. vahel 08.05.2020. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
1.1.Hageja ja kostja on leppinud kokku lõpetada pärimise teel tekkinud varaühisus ning jagada hageja ja kostja ühisomandisse kuuluv vara selliselt, et: (i) 1⁄2 suurune mõtteline osas kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nr xxxxxx; edaspidi Kinnistu), sh kodune vara (v.a kostja isiklikud fotod) jääb hageja ainuomandisse ning (ii) E. T. arvelduskontol olnud rahalised vahendid summas 6967,19 eurot jäävad hageja ainuomandisse. Pooled on leppinud kokku, et L. T. matusekulud
jäävad hageja kanda ning kostjal puudub kohustus matusega seotud kulusid mistahes summas hüvitada.
M. T. lubab ja A. T. avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx teisest jaost jooksva kande nr 1 all omanikuna sisse kantud E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx teise jakku jooksva kande nr 2 alla ainuomanikuna sisse A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx).
1.3.Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab M. T. ja A. T. tahteavaldused ja nõusolekud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx teises jaos omaniku kohta tehtud kannete muutmiseks vastavalt kompromissilepingu p-s 1.2 esitatule.
1.4.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et pärandvara sellisel viisil jagamise eest maksab hageja kostjale hüvitist kokku summas 8822,40 eurot (edaspidi nimetatud Hüvitis).
1.5.Hagejal tuleb hüvitis summas 8822,40 eurot tasuda kostja arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx kolme päeva jooksul alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Hüvitise maksmisega viivitamisel kohustub hageja maksma kostjale viivist 0,05% võlgnetavast summast päevas.
1.6.Lisaks on hageja ja kostja leppinud kokku, et Kinnistul asuvas elamus paiknevad kostja isiklikud fotod (kõik fotod, milledel on kostja üksi või koos isaga) edastab hageja kostjale posti teel 10 päeva jooksul alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-704 menetlus A. T. hagis M. T. vastu pärandvara jagamise nõudes.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2.Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Tagastatav summa kanda A. T. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Edasikaebamise kord 2(5)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 3 (kolme) päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. T. esitas 15.01.2020. a kohtule hagiavalduse M. T. vastu pärandvara jagamise nõudes. Hageja taotles hagis, et kohus: 1) tuvastaks L. T. ja E. T. pärandvara koosseisu, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu, registriosa nr xxxxxx, mille oluliseks osaks on elamu, koguturuväärtusega 39 000 eurot; 2) tuvastaks L. T. ja E. T. pärijate osa suurus kogu pärandvaras, millest A. T. kuulub 5/6 mõttelist osa ja M. T. 1/6 mõttelist osa; 3) lõpetaks kaaspärijate A. T. ja M. T. kaasomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas kinnistus, registriosa nr. xxxxxx, mille oluliseks osaks on elamu, viisil, mille kohaselt kogu kinnistu selle olulise osaga so. elamuga läheb hageja A. T. ainuomandisse kohustusega maksta välja kostjale M. T. tema 1/6 mõttelise osa suurus kaasomandis summas 6500 eurot; 4) tuvastaks M. T. kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et kinnistusregistrist kustutatakse kinnistu omanikuna pärandaja E. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxx. a) ja kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse A. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx), asendades TsÜS § 68 lg 5 alusel M. T. nõusolek kohtuotsusega; 5) kohtuotsuse alusel kustutada Tartu Maakohtu kinnisturegistriosast nr xxxxxx kinnistu omanikuna pärandaja E. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxx.a) ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna A. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx).
2.Kohus võttis hagi 26.02.2020. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
3.Kostja M. T. esitas 18.03.2020. a kohtule kirjaliku vastuse hagile. Kostja teatas, et tal ei ole vastuväiteid pärandvara jagamise nõude kui sellise osas, kuid ta ei nõustu hageja poolt hagis nimetatud pärandvara koosseisu ja jagamise viisiga. Kostja esitas omapoolse kompromissiettepaneku, mille kohaselt kogu pärandvara jääb hagejale ning hageja kohustub enamsaadud pärandavara arvelt tasuma kostjale hüvitist summas 9739,07 eurot (kinnistu 1/6 suuruse mõttelise osa eest 7416,67 eurot + 1/3 pärandvara hulka kuulunud rahaliste vahendite eest 2322,40 eurot, vallasvara ees kompromissi korral kostja hüvitist ei küsi).
4.Hageja esitas 30.03.2020. a kostja vastuse kohta kirjaliku arvamuse, milles üldjoontes nõustus kostja esitatud kompromissiga, kuid vaidles vastu hageja poolt kostjale tasutava hüvitise suurusele. Hageja arvates ei saa kinnistu turuväärtust hinnata suuremaks kui 39 000 eurot, mis teeb kostjale kuuluva osa hinnaks 6500 eurot. Rahalistest vahenditest on hageja maha arvanud 2000 eurot L. T. matusekulude katteks. Seega on pärandvara hulka kuulunud rahaliste vahendite suuruseks 11 934,38, millest L. T. osa moodustab 5967,19 ja sellest 1/3 on 1989,06 eurot. Hageja pakkus välja uue kompromissisummana 8489,06 eurot.
5.24.04.2020. a saatis kostja kohtule vastuse hageja kompromissiettepanekule, milles juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kuivõrd kostja ei ole E. T. pärija, puudus tal ka kohustus E. T. matusekulusid kanda. Kostja teatas, et jääb kindlaks oma seisukohale, et kinnistu väärtus 3(5)
on kõrgem kui 39 000 eurot, kuid kostja on kompromissi korras siiski valmis sellisest väärtusest lähtuma. Kostja pakkus hageja poolt temale makstava hüvitisesummana välja 8822,40 eurot.
6.11.05.2020. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille pooled on sõlminud võttes arvesse, et: 1) xxxxxxxxxx surnud L. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) pärijateks olid 1/3 suuruses mõttelises osas M. T. , 1/3 suuruses osas A. T. ja 1/3 suuruses osas E. T. . E. T. suri xxxxxxxxxx. a ja tema ainupärijaks on A. T. ; 2) L. T. pärandvara hulka kuulub järgmine vara (sh kohustus): (i) 1⁄2 suurune mõtteline osas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistust (registriosa xxxxxx), koos seal paikneva koduse varaga, (ii) E. T. nimel avatud arvelduskontol olnud rahalised vahendid summas 6967,19 eurot ning (iii) L. T. matusekulud; 3) Kogu pärandavara (sh Kinnistule juurdepääsu võimaldavad võtmed ning Kinnistu päraldisteks olevad dokumendid) on käesoleval ajal hageja otseses valduses ning matusekulud on tasutud hageja poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. TsMS § 430 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled taotlesid kohtult saata kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusregistrile kannete tegemiseks. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb lahendi kohtu poolt registripidajale edastamise ette üksnes hagi tagamise korral, kuid seadustikust ei tulene kohtu õigust kohustada kinnistusosakonda tegema hagimenetluses sõlmitud kompromissiga kokkulepitud kinnistusraamatu kandeid. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata poolte taotluse saata kohtumäärus kannete tegemiseks kinnistusregistripidajale. Pooltel tuleb kinnistusraamatus vajalike kannete tegemiseks ise kinnistusosakonna poole pöörduda. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. 4(5)
Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot tagastada. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.