Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Aktsiaselts „TATOLI“ esitas Tartu Maakohtule hagi osaühingult LÕUNAPIIM võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista põhivõlgnevus 13 774,06 eurot ja viivis 03.03.2020. a seisuga 2538,72 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja sõlminud suulise müügi- ja teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale seadmeid ning remontis kostjale kuuluvaid seadmeid perioodil 12.03.2015-14.09.2018. Müüdud kauba ja seadmete remondi maksumus kokku on olnud 15 018,06 eurot, millest kostja on tasunud vaid 1244 eurot. Kostja võlgneb hagejale veel 13 774,06 eurot ning sellelt summalt kuni hagiavalduse esitamiseni seaduses sätestatud määras arvestatud viivise 2583,72 eurot. Kostja juhatuse liikmele Meelis Mõttusele on hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult kätte toimetatud 17.03.2020. a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid Toimikumaterjalide kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 2,5 tunni eest summas 300 eurot (käibemaksuta). Hageja palub hagiavalduses menetluskulu kostjalt välja mõista. Samuti taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte 28.04.2020. a ja andis aega 7 päeva menetluskulude nimekirja kättesaamisest alates hageja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Kostja hageja menetluskulude osas seisukohta kohtule ei esitanud. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning on asja menetlusse võtmise eelduseks. Hageja on tasunud riigilõivu lähtuvalt riigilõivuseadusest, seega on hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatud. Arvestades tsiviilasjas olemust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot on samuti olnud vajalikud ja põhjendatud. Kokku on hageja menetluskulud seega 1050 (750 + 300) eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 1050 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.