Hageja II: A. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post XXX) Hageja III: R. Š (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Hageja IV: J. L. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Hageja V: O. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Hageja VI: V. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja I: V. N. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja II (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX) Asja läbivaatamine
18. juuni 2025 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada ühine omand XXX mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX, registriosa nr XXX, kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel, mille viib läbi kohtutäitur järgmistel tingimustel: 2.1 Esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist. 2.2 Enampakkumise ebaõnnestumisel võib viivitamata asuda korraldama uut
enampakkumist. 2.3 Korteri alghinnaks on 60 000 eurot. 2.4 Iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000 eurot, kuid mitte vähem kui 30 000 euroni. 2.5 Kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast. 2.6 Kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järjekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast.
3.Korteriomandi müügist saadud tulemist kanda maha esmalt enampakkumisega soetud kulud ja alles jäänud summa jagada vastavalt omanike osade suurusele järgnevalt: D. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, A. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, R. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, J. L.le 3/56 jagamise kuuluvast rahast, O. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, V. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, S. Š.le 5/8 jagamisele kuuluvast rahast ja V. N.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hagejad paluvad lõpetada ühine omand XXX mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX) müügiga avalikul enampakkumisel.
2.Hagejad paluvad määrata ühise omandi XXX mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX) avaliku enampakkumise tingimused kindlaks alljärgnevalt: 2.1 avalik enampakkumine viiakse läbi hagejate poolt elektrooniliselt hagejate valikul ühe Eestis registreeritud äriühingu hallatud kinnisvara oksjoniportaali vahendusel;
2/9
2.2 alternatiivselt, enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas Tallinna piirkonna kohtutäituri vahendusel; 2.3
esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.
2.4 Enampakkumise enampakkumist. 2.5
ebaõnnestumisel
võib
viivitamata
asuda
korraldama
uut
korteri alghinnaks on 45 000 eurot;
2.6 iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000 eurot, kuid mitte vähem kui 30 000 euroni; 2.7 kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast; 2.8 kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast.
3.Hagejad paluvad jagada avalikul ühise omandi XXX mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX) avaliku enampakkumise tulemusel saadud raha vastavalt omanike osade suurusele järgnevalt: 3.1
D. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;
3.2
A. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;
3.3
R. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;
3.4
J. L.le 3/56 jagamise kuuluvast rahast;
3.5
O. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;
3.6
V. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;
3.7
S. Š.le 5/8 jagamisele kuuluvast rahast;
3.8
V. N.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast.
4.Hagejad paluvad jätta kõik asja menetluskulud solidaarselt V. N. ja S. Š. kanda ning mõista need D. Š., J. L., R. Š., A. Š., O. Š. ja V. Š. kasuks välja koos kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni kohtulahendi kohase täitmiseni.
5.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt L. Š. (isikukood XXX, edaspidi pärandaja) suri XXX. a. L. Š. oli alates XXX. a abielus S. Š.ga (edaspidi ka kostja I), kusjuures abikaasade varasuhteks oli ühisvara varasuhe. L. Š.il oli seitse täisealist last – D. Š., A. Š., R. Š., J. L., O. Š. ja V. Š. (edaspidi vastavalt ka hagejad I-VI või ühiselt hagejad) ning V. N. (edaspidi ka kostja II).
6.Pärandaja ei jätnud testamenti, mistõttu pärisid hagejad ja kostjad pärandaja järelt vastavalt seadusele. Teisisõnu, päris kostja I abikaasana veerandi suuruse osa ning hagejad ja kostja II ülejäänud pärandi võrdsetes osades. Tallinna notar Ü.-R. R. tõestas 15. veebruaril 2022. a pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijad:
D. Š. (ehk hageja I) 3/28 suuruses mõttelises osas; 3/9
A. Š. (ehk hageja II) 3/28 suuruses mõttelises osas;
R. Š. (ehk hageja III) 3/28 suuruses mõttelises osas;
J. L. (ehk hageja IV) 3/28 suuruses mõttelises osas;
O. Š. (ehk hageja V) 3/28 suuruses mõttelises osas;
V. Š. (ehk hageja VI) 3/28 suuruses mõttelises osas;
S. Š. (ehk kostja I) 1/4 suuruses mõttelises osas;
V. N. (ehk kostja II) 3/28 suuruses mõttelises osas.
7.Pärandvara hulka kuulub eelkõige pärandaja osa pärandaja ja kostja II ühisomandis olnud korterist aadressiga XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX, edaspidi korter). Hagejad soovivad lõpetada pärandvara hulka kuuluva korteriosa ühise omandi, kuid ei ole leidnud kostjatega korteri müügiga seoses üksmeelt. Eelneva valguses, ei jää hagejatel muud üle, kui pöörduda korteri ühise omandi lõpetamiseks nõudega kostjate vastu kohtusse. Hagejad paluvad lõpetada ühine omand korteri müügiga avalikul enampakkumisel ja (peale enampakkumise kulude katmist) jagada saadud raha hagejate ja kostjate vahel vastavalt nende osade suurustele.
8.Pärandajale kuulus osa korterist. Pärandaja ja kostja I soetasid korteri abielu ajal, kusjuures pärandaja ja kostja I varasuhteks oli varaühisus ehk abikaasad omandasid korteri vastavalt PKS § 25 ühisomandisse. Pärandaja pärandvara hulka kuulub pärandaja osa korterist ehk PKS § 37 lg 3 järgi eelduslikult 1/2 suurune mõtteline osa korterist. PKS § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Järelikult, pärandaja pärandvarasse ka pärandaja osa pärandaja ja kostja I ühisvarasse kuulunud korterist, mis on eelduslikult 1/2 suurune mõtteline osa korterist.
9.Korter on peale pärandaja surma hagejate ja kostjate ühises omandis. Pärandaja ei jätnud testamenti, mistõttu päriti pärandaja järjelt vastavalt seadusele. PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra pärijad pärandaja alanejad sugulased. PärS § 13 lg 5 järgi pärivad pärandaja lapsed võrdsetes osades. Vastavalt PärS § 16 lg 1 p 1 pärib pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Samale järeldusele jõudis ka 15. veebruaril 2022. a pärandaja pärimistunnistuse tõestanud Tallinna notar Ü.-R. R.. Nimelt, on pärimistunnistuses märgitud kostja I kui üleelanud abikaasa pärandi osaks 1/4 suurune mõtteline osa ning hagejate ja kostja II igaühe pärandiosaks 3/28 suurune mõtteline osa. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Praegusel juhul, ei ole ükski seadusjärgsetest pärijatest pärandaja pärandist loobunud. Järelikult, on pärandajale eelduslikult kuulunud 1/2 suurune mõtteline osa korterist hagejate ja kostjate ühises omandis.
10.Hagejatel kui korteri omanikel on õigus nõuda pärandvara ühisuse ja tekkiva kaasomandi lõpetamist. Praegusel hetkel puudub pärijate seas korteri osas üksmeel. Seetõttu, ei jää hagejatel muud üle kui nõuda pärandaja pärandvara jagamist ehk korteri ühise omandi nõudmist kohtult.
11.Hagejad paluvad korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul enampakkumisel. Praegusel juhul ei ole ükski pärija huvitatud korteri ainuomandi soetamisest. Korter on väike (pindala on 20 m2) ja elamiskõlbmatus seisundis (mh puudub pesemisvõimalus). Korter vajab ulatuslikku ja kulukat remonti, kuid ühelgi pärijal ei ole huvi ja/või ressursse niivõrd mahuka remonditöö ettevõtmiseks. Eeltoodu valguses on ilmne, et korterit ei saa jagada reaalosadeks, jätta (vastu tahtmist) ühele või mitmele ühisele omanikule ega korraldada ka ühiste omanike vahelist enampakkumist (kuivõrd kellelgi omanikest ei ole rahalist võimalust 4/9
ja/või huvi korteri omandamise vastu). Seetõttu, soovivad hagejad korteri müüki avalikul enampakkumisel.
12.Korteri müügist saadud rahast tuleb esmalt katta avaliku enampakkumised kulud ning seejärel jagada raha hagejate ja kostjate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kostjale I kuulub korteri 5/8 suurune mõtteline osa, sest kostja I omandas 1/2 suuruse mõttelise osa koos pärandajaga ning 1/4 suuruse mõttelise osa pärimise teel. Ülejäänud pärijad ehk hagejad ja kostja II pärisid igaüks 3/28 suuruse mõttelise osa pärandvarast ehk 3/56 mõttelisele osa korterist. Järelikult, peab iga pool saama korteri müügist ülejäävast summast vastavalt enda korteri mõttelise osa suurusele.
13.Hagejad taotlevad kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Hagejad paluvad kohtul avaliku enampakkumise tingimused määrata kindlaks alljärgnevalt: 13.1 avalik enampakkumine viiakse läbi hagejate poolt elektrooniliselt mõne Eestis registreeritud äriühingu hallatud kinnisvara oksjoniportaali vahendusel; 13.2 alternatiivselt, enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas Tallinna piirkonna kohtutäituri vahendusel; 13.3
esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.
13.4 Enampakkumise enampakkumist. 13.5
ebaõnnestumisel
võib
viivitamata
asuda
korraldama
uut
korteri alghinnaks on 20 000 eurot;
13.6 iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000 eurot, aga mitte vähem kui 14 000 euroni; 13.7 kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast; 13.8 kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järjekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast. Kostja I seisukoht
Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Kostja I peab seda nõuet tormakaks ja kiirustavaks. Kostja I on seisukohal, et seoses sellega on vaja selle nõude osas saavutada kompromiss. Hagejad ja kostja I on kostja II lapsed. Kostja II on praegu tervislikel põhjustel raskes olukorras ja ei saa iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Samuti ei pöördunud hagejad eelnevalt kostja I poole ettepanekuga lahendada see vaidlus ühiselt ja valida selle lahendamiseks õiglane viis, tulenevalt asjaolust, et hagejate ja kostja I ema on praegu haige ja raskes olukorras.
16.Kostja I leiab, et moraalne pool mängib käesolevas vaidluses olulist rolli ning selline lahendus tuleb ühiselt valida, et edaspidi ei piinaks hagejaid ja kostjat I omaenda ema suhtes tehtud otsuse pärast oma südametunnistus. Kuigi kohtuasjades ei oma vaidluse moraalne pool asjas tähtsust ning reeglina juhindutakse vaidluse lahendamisel kuivadest, külmadest seaduseartiklitest, võib seda juhtumit siiski pidada unikaalseks ning hagejad ja kostja I peavad vaidluse otsustama ühiselt, kollektiivselt, mitte kostja II selja taga.
17.Hagejad peavad mõistma, et kui kostja II saab selle nõude, võib see täielikult kahjustada tema tervist ja kiirendada kostja II, hagejate ema, surma. 5/9
18.Kostja I juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ta ei andnud hagejatele alust tema vastu nõude esitamiseks. Hagejad ei olnud varem tema poole kaasomandi lõpetamise vaidluse kohtueelseks lahendamiseks pöördunud. Võib-olla leitakse sel juhul õige ja õiglane lahendus.
19.Kostja I leiab, et juhul kui hagejate nõuded rahuldatakse, jäävad kõik menetluskulud hagejate enda kanda. Pealegi on praegusel juhul jumalateotusena teotav nõuda menetluskulude väljamõistmist kostjalt II, kes on tervislikel põhjustel raskes olukorras.
20.Lisaks kannavad § TsMS järgi kaasomandi lõppemise asjus toimuvates varavaidlustes menetluskulud pooled ise. Veelgi enam, käesoleval juhul oleks kostjatelt menetluskulude väljamõistmine nende suhtes äärmiselt ebaõiglane.
21.Samuti ei tunnista kostja I, et korteri alghind enampakkumisel võib olla 45 000 eurot. Hetkel on XXX piirkonna kinnisvaraturul 1-toalise korteri maksumus vähemalt 75 000 eurot. Seega võib korteri alghind olla 75 000 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kostja, et pooltel tuleb selles vaidluses sõlmida kompromiss, mille kohaselt nad müüvad korteri iseseisvalt, võttes arvesse kostja II arvamust. Kostja II seisukoht
22.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II ei anna nõusolekut korteri asukohta Toome pst 63-1 müügiks. Kohtuotsuse põhjendused
23.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Ükski kostjate I ja II seisukoht ei ole aluseks jätta hagi rahuldamata.
24.Hagejad on esitanud kostjate vastu hagi pärandavara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
25.Kohus tuvastab, et L. Š. oli alates XXX. a abielus S. Š.ga (edaspidi ka kostja I) (dtl 8). Abikaasade varasuhtele kohaldus ühisvara režiim. Tallinna notar Ü.-R. R. poolt 15. veebruaril 2022. tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on L. Š.i pärijad: D. Š. (ehk hageja I) 3/28 suuruses mõttelises osas; A. Š. (ehk hageja II) 3/28 suuruses mõttelises osas; R. Š. (ehk hageja III) 3/28 suuruses mõttelises osas; J. L. (ehk hageja IV) 3/28 suuruses mõttelises osas; O. Š. (ehk hageja V) 3/28 suuruses mõttelises osas; V. Š. (ehk hageja VI) 3/28 suuruses mõttelises osas; S. Š. (ehk kostja I) 1/4 suuruses mõttelises osas; V. N. (ehk kostja II) 3/28 suuruses mõttelises osas (dtl 10-12 ). L. Š.’i pärandvara hulka kuulub pärandaja osa pärandaja ja kostja II ühisomandis olnud korterist aadressiga XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX (dtl 13)( edaspidi korter). Pooltel ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust.
26.L. Š.’i pärandvara on käesoleva hetkeni jagamata. Hagejate ja kostjate ühisomandis on korteriomand, asukohtaga XXX, registriosa nr XXX. Seega on hagejatel õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostjate vastu. 6/9
27.Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hagejad paluvad korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul enampakkumisel. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Praegusel juhul ei ole ükski pärija huvitatud korteri ainuomandi soetamisest. Hagejad on selgitanud, et korter on väike (pindala on 20 m2) ja elamiskõlbmatus seisundis (mh puudub pesemisvõimalus). Korter vajab ulatuslikku ja kulukat remonti, kuid ühelgi pärijal ei ole huvi ja/või ressursse niivõrd mahuka remonditöö ettevõtmiseks. Seega ei saa korterit ei saa jagada reaalosadeks, samuti ei saa korterit jätta (vastu tahtmist) ühele või mitmele ühisele omanikule ega korraldada ka ühiste omanike vahelist enampakkumist (kuivõrd kellelgi omanikest ei ole rahalist võimalust ja/või huvi korteri omandamise vastu). Seetõttu, soovivad hagejad korteri müüki avalikul enampakkumisel. Vastuses hagile on kostjad vaielnud vastu korteriomandi müümisele.
28.Kohus leiab, et on põhjendatud ja kõigi parimate huvides on lõpetada poolte ühisomand korterile asukaga XXX selle müümise avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamine poolt vahel vastavalt poolte osale ühisomandis. Kostjale I kuulub korterist 5/8 suurune mõtteline osa, sest kostja I omandas 1/2 suuruse mõttelise osa koos pärandajaga ning 1/4 suuruse mõttelise osa pärimise teel. Ülejäänud pärijad ehk hagejad ja kostja II pärisid igaüks 3/28 suuruse mõttelise osa pärandvarast ehk 3/56 mõttelisele osa korterist. Järelikult, peab iga pool saama korteri müügist ülejäävast summast vastavalt enda korteri mõttelise osa suurusele. Kohtuistungil on kostja I andnud nõusoleku korteriomandi müümiseks, kuid leiab, et alghind enampakkumisel peaks olema 75 000 eurot. Kostja II vaidleb küll vastu korteriomandi müümisele, kuid samal ajal kohtu ette toodud asjaolude kohaselt kostja II viibib juba mõnda aega hooldekodus ja korterit elamiseks ei kasuta. Hageja I on kohtuistungil selgitanud, et tema ja hageja V peavad tasuma suurema osa kostja II hooldekodu arvete eest, kuid neil kõigil on oma pered ja oma kohustused ning neil ei ole võimalik seda lõpmatuseni teha. Hagejad leppisid kõik kokku, et müüakse korter maha ja selle eest tasutakse kostja II hooldekodu eest. Kohus leiab, et kuna kostja II viibib oma tervisliku seisundi tõttu hooldekodus ja korterit elamiseks ei kasuta, siis ei ole alust jätta hagi rahuldamata ja korter müümata. Korteri müügist saadavat raha on võimalik kostjal II ja tema lastel (hagejatel ja kostjal I) kasutada kostja II hooldekodu arvete tasumiseks.
29.Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse ning sellises menetluses on iga kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt Riigikohtu 21. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16; 26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Iga kaasomanik võib nõuda kaasomandit lõpetava kohtulahendi täitmist, kuid kinnisasja enampakkumisel müümise korral jäävad oma omandist ilma nii sissenõudja kui võlgnik (v.a kaasomanik, kes osaleb kinnisasja enampakkumisel ja teeb parima pakkumise), müügist saadav raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurusele, sõltumata sellest, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati. See tähendab, et avaliku enampakkumise korraldamine kaasomandi lõpetamiseks ei ole tavapärane täitemenetluses enampakkumisel müük, kus eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 (p 13) obiter dictum'i korras selgitanud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). 7/9
30.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata. Riigikohtu praktika kohaselt võivad kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. Samuti on võimalik kaasomanikel pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole. Hagejad on palunud kohtul kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täimise kord. Kohus leiab, et hagejate taotlus on põhjendatud.
31.Kohus leiab, et alljärgnevalt:
tuleb kindlaks määrata avaliku enampakkumise tingimused
31.1 avalik enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas Tallinna piirkonna kohtutäituri vahendusel; 31.2
esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.
31.3 Enampakkumise enampakkumist. 31.4
ebaõnnestumisel
võib
viivitamata
asuda
korraldama
uut
korteri alghinnaks on 60 000 eurot;
31.5 iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000 eurot, aga mitte vähem kui 14 000 euroni; 31.6 kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast; 31.7 kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järjekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast.
32.Kohus leiab, et eelnimetatud kohtuotse täitmise kord on mõistlik ja sellega on nõustunud kohtuistungil ka kostja I. Kuigi kostja I oma vastuses hagile leidis, et korteri enampakkumise alghind peaks olema 75 000 eurot, siis kohtuistungil on kostja I nõustunud, et enampakkumise alghind võiks olla 60 000 eurot. Sellega on nõustunud ka hagejad. Seetõttu määrab kohus enampakkumise alghinnaks 60 000 eurot. Kohus märgib, et enampakkumise alghind ei tähenda, millise hinnaga antud korter müüakse, korteri müügihind selgub enampakkumise käigus. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
34.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohtupraktikas on leitud, et ühisomand ja kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda (RKTKo 27.09.2010, 3-2-170-10, p 14). Ka praegusel juhul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Nii hagejad kui kostja I olid nõus pärandvara jagamisega, 8/9
sh jõudsid pooled ühisele arusaamale, et mõistlik on korteriomandi müük avalikul enampakkumisel. Kostja II ei olnud küll nõus korteriomandi müümisega, kuid kuna tegemist on hagejata ja kostja I emaga, eaka ja haige inimesega, kes viibib hooldekodus, siis ei ole mõistlik jätta ka menetluskulusid kostja II kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.