Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17551
Tsiviilasi
Aollamo OÜ hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.08.2019 otsus
XX
vastu
6623,63
euro
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aollamo OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 6623,63 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (apellant): Aollamo OÜ (registrikood 14015092), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Arumäe ja vandeadvokaadi abi Oleg Matvejev Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.08.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Aollamo OÜ kanda.
3.Välja mõista Aollamo OÜ-lt XX kasuks 351 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aollamo OÜ (hageja) esitas 22.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu 6623,63 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja asutatud 16.03.2016 kostja ja YY poolt. Hageja juhatuse liikmeteks ja võrdsetes osades osanikeks on YY ja kostja. Äriühing tegevuseks oli moe rõivaste ja aksessuaaride ning käsitöö ehete tootmine ja müük. Juhatuse liikmed korraldasid ise kogu äritegevuse, valmistasid toodangu ja tegelesid selle müügiga.
3.2017. a augustis teatas kostja, et ei soovi enam teise juhatuse liikmega koos tegutseda ja soovib koostöö lõpetada. 07.08.2017 koostati akt, millega fikseeriti hageja bürooruumides asuv vara ja toodangu kogus. 2017. a septembris koostas YY 07.08.2017 akti alusel ettevõtte vara turuväärtuse arvestuse ja tegi kostjale ettepaneku jätta kogu ettevõte koos varaga kostjale, tingimusel, et kostja maksab 1/2 vara turuväärtusest rahas. Kostja ei ole ettepanekule sisuliselt vastanud.
4.Hagejale ette teatamata viis kostja 2017. a oktoobris suurema osa ettevõtte varast ja toodangust kontorist ära. Kostja teatas, et osa hageja varast kuulub hoopis tema eksabikaasa nimele registreeritud Andrew Design OÜ-le, mille juhatuse liikmeks kostja hiljuti sai. Ühtlasi teatas kostja, et hageja olevat Andrew Design OÜ-le võlgu ja selle võla katteks võttis viimane üle osa hageja varast koguväärtusega 2424,20 eurot. Lisaks sellele võttis kostja isiklikult ära hageja valmistoodangu ja toormaterjali koguväärtuses 3899,43 eurot hageja väidetava võlgnevuse katteks. Oma väidete kinnitamiseks esitas kostja Andrew Design OÜ arved (2 tk) ning hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud (4 tk). Nende dokumentide alusel, mida hageja peab fiktiivseteks, viis kostja hagejast välja vara kokku väärtuses vähemalt 6323,63 eurot, tekitades sellega hagejale kahju.
5.31.10.2017 tasaarveldusakti ja üleandmis-vastuvõtuakti alusel viis kostja välja hagejale kuuluvad ehted (816 tk) ja rõivad (17 tk) kokku väärtuses 3899,43 eurot. Nimetatud vara väärtuse tasaarvestas kostja tema poolt hagejale väidetavalt antud laenu tagastamise nõudega summas 3900 eurot. Tegelikkuses ei ole kostja sellist laenu hagejale kunagi andnud. Kostja ei ole nõude tasaarveldust ega vara üleandmist teise juhatuse liikmega kooskõlastanud.
6.Andrew Design OÜ arvete alusel viis kostja hageja ettevõttest välja kangajäägid 53,134 kg ja poolvääriskivid ning toorikud kokku väärtuses 2424,20 eurot. Selle vara eest tasumise kohustuse tasaarvestas kostja Andrew Design OÜ fiktiivsete arvetest
tulenevate nõuetega (arve nr 2017005 summas 517,20 eurot, arve nr 2017004 summas 1907 eurot). Hageja ei ole arvetel märgitud teenuseid kunagi tellinud ega saanud. Kostja ei ole nõude tasaarveldust ega vara üleandmist teise juhatuse liikmega kooskõlastanud.
7.Seoses kostja alusetute väidetega hageja võlgnevuste kohta kostja ja Andrew Design OÜ ees oli hageja sunnitud pöörduma Perejurist OÜ poole. Asjaolude väljaselgitamise ja konsultatsiooni eest tasus hageja Perejurist OÜ-le 300 eurot. Tegemist oli võimaliku kahju ärahoidmisele/vähendamisele suunatud kuluga.
8.Kostja on hageja vara ilma õigusliku aluseta võõrandanud ja/või omastanud. Kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja on tekitanud hagejale kahju 6623,63 eurot (3899,43 + 2424,20 + 300). Hageja palus mõista kostjalt välja tekitatud kahju summas 6623,63 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille järgi peab kostja tasuma 6623,63 eurot sularahas hageja kassasse, raha üleandmisega hageja juhatuse liikme YY kätte.
9.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kõik kostja poolt iseendaga tagantjärgi vormistatud laenulepingud ja tasaarvestus on tühised äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel (sest osanikud ei ole juhatuse liikmega tehtud tehingutega nõustunud). Sularaha sissemaksed ei tõenda kostja poolt hagejale laenu andmist. Laenulepingute kuupäevad ja summad ei ühti laekumistega hageja kontole. Raha hageja kontole kandmiseks kasutatud pangakaardi kasutajaks oli YY, mitte kostja.
10.Andrew Design OÜ ei ole hageja eest arveid tasunud (kõik arved on vormistatud Andrew Design OÜ nimele). Hageja ei ole kunagi võtnud endale kohustuse osaleda messidel Andrew Design OÜ eest või hüvitada Andrew Design OÜ kantud kulud. Vaidlusalusel perioodil (märts – juuli 2016. a.) puudusid Andrew Design OÜ-l töötajad, tegevuskoht ning äritegevus, mille arvelt saaks nimetatud messidel osalemise eest tasuda. Raha võeti hageja sularaha kassast ja pandi Andrew Design OÜ pangakontole vahetult enne vastava ülekande messi eest tegemist.
11.Kostja poolt esitatud 22.04.2016 leping hageja ja Andrew Design OÜ vahel on tagantjärgi vormistatud, fiktiivne ja tühine. Reklaammaterjal, mille väidetava kujunduse eest nõuab kostja Andrew Design OÜ-le raha oli tegelikult kujundatud juba enne kostja poolt esitatud lepingu vormistamist. Andrew Design OÜ-l ei olnud töötajat, kes oleks vastava lepingu sõlminud, töö teostanud, hagejale üle andnud. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Võlgade kustutamine natuuras ehk kaubas ei väljunud hageja igapäevasest majandustegevusest. 01.11.2017 kirjalikus vastuses hageja teisele juhatuse liikmele selgitas kostja, et ta viis 31.10.2017 hageja kontorist oma isiklikud asjad ära. Kostja vastas kirja p-s 1, et Andrew Design OÜ-ga on lõpetatud vara tasuta kasutamise leping ja kõik tooted, mis olid seotud selle lepinguga, tagastatakse lepingu tingimuste alusel.
14.Laenulepingud ja tasaarvestused ei ole tühised. Kostjal oli õigus teha tasaarvestusi, kuna ta on hageja osanik ja juhatuse liige. Lisaks allkirjastas YY digitaalselt 2016. a hageja majandusaasta aruande ning kiitis sellega heaks, et 2016. a. laenukohustused kokku summas 3750 eurot ning võlad ja ettemaksed kokku summas 2179 eurot. Andrew Design OÜ poolt esitatud arved ei ole fiktiivsed ning laenu saamist Andrew Design OÜlt tõendab hageja pangakonto väljavõte, millise kohaselt on hageja kontole teostatud sularaha sissemakseid kokku summas 4200 eurot. Samuti on hageja saanud Andrew Design OÜ poolt esitatud arvetel märgitud teenuseid. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 23.08.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4823 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja juhatuse liikmeteks ja võrdsetes osades osanikeks on YY ja kostja (I kd, tl 4, 17), juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ei ole (I kd, tl 17), kostja on alates 02.11.2017 ka Andrew Design OÜ juhatuse liige (I kd, tl 5-6). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tekitanud juhatuse liikmena hagejale kahju kokku summas 6623,63 eurot.
17.ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 alusel peab osaühing juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (RKTKo nr 3-2-1-65-16 p 21).
18.Kohtule on esitatud 17.05.2016 kostja ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr 0007, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu 1100 eurot (I kd, tl 53), 30.08.2016 laenuleping nr 0008, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu 900 eurot (I kd, tl 54), 05.09.2016 laenuleping nr 0009, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu 1000 eurot (I kd, tl 55), 12.09.2016 laenuleping nr 0010, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu 1200 eurot (I kd, tl 56). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 17.05.2016 on hageja pangakontole teostatud sularaha sissemakse summas 1100 eurot (I kd, tl 88 pöördel), 30.08.2016 summas 900 eurot (I kd, tl 100 pöördel), 05.09.2016 summas 1000 eurot (I kd, tl 100 pöördel) ja 12.09.2016 summas 1200 eurot (I kd, tl 101). Pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on laekunud laenulepingute sõlmimise päeval laenulepingutes märgitud rahasummad kokku 4200 eurot. Seega ei ole õige hageja väide, et eelpool viidatud laenulepingud on fiktiivsed.
19.Tõendatud ei ole, et hageja on tagastanud laenulepingute alusel saadud laenu ning seega on hageja ja kostja vahel 31.10.2017 koostatud tasaarveldus akt kehtiv summa 3899,43 euro osas (I kd, tl 7, 40).
20.Kostja ei ole rikkunud ÄS § 181 lg-s 3 sätestatud tehingu tegemise keeldu, kuivõrd hageja osanikeks on võrdsetes osades YY ja kostja ning juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ei ole.
21.Andrew Design OÜ poolt hagejale esitatud 15.01.2017 arvel nr 2017005 summas 1267,20 eurot (I kd, tl 57) on märgitud teenusteks kompensatsioon messil osalemise eest, s.o mess IluSõnum Kevad 2016 summas 847,20 eurot, Tallinna Vanalinna Päevad 2016 summas 100 eurot, Pärnu Hansapäevad 2016 summas 100 eurot ja Tallinna Merepäevad 2016 summas 220 eurot (I kd, tl 57). Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, mille kohaselt olid messidel osalemise kulud hageja poolt juba hüvitatud. Juhul, kui hagejal oli eelpool viidatud messidel osalemise kulud tasutud, siis peab selle kohta ka tõend olema. Sellist tõendit esitatud ei ole. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja eelpool viidatud messidel osales (I kd, tl 109-110, 112-114, 117-118, 120-125).
22.Andrew Design OÜ poolt hagejale esitatud 14.01.2017 arvel nr 2017004 summas 1907 eurot (I kd, tl 45) märgitud teenusteks veebilehe kujundus ja väljatöötamine lepingu alusel summas 992 eurot, logotüüpi kujundus summas 95 eurot, visiitkaardi kujundus summas 60 eurot, hinnasildis kujundus summas 30 eurot, rõivasildi kujundus 30 eurot, roll-upi kujundus summas 80 eurot, ajakirja reklaami kujundus summas 200 eurot, reklaamleht summas 420 eurot (I kd, tl 45). Hageja ja Andrew Design OÜ vahel on 22.04.2016 sõlmitud leping nr. 4 veebilehe loomiseks. Nimetatud lepingu sisuks oli, et töötaja võtab endale kohustuse töötada välja WWW-lehekülje, hüpertekstilise esitluse
ning tellija on kohustatud antud töö vastu võtma ja selle eest tasuma (I kd, tl 127-130). Esitatud tõenditest nähtub, et Andrew Design OÜ on loonud hagejale veebilehe ning samuti on loodud logotüübi, visiitkaardi, hinnasildi kujundus jm tooted, mis on välja toodud 14.01.2017 arvel nr 2017004 (I kd, tl 135-138). Tõendatud ei ole, et hageja on vastavad tooted tellinud mõnelt teiselt äriühingult ja nende eest ka tasunud.
23.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et arved nr 2017005 ja nr 2017004 kokku summas 2424,20 eurot oleks hageja poolt tasutud, siis on 31.10.2017 akti alusel (I kd, tl 9, 43) teostatud tasaarveldus antud juhul lubatav hageja vara üleandmisega. Hageja etteheited kostjale, et viimane on äriühingule tekitanud kahju, on alusetud ja põhistamata, mistõttu hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu kogusummas 6323,63 eurot rahuldamisele ei kuulu. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, siis ei ole põhjendatud ka hageja kulu 300 eurot, mis on tekkinud seoses pöördumisega Perejurist OÜ poole.
24.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu 4823 eurot (II kd, tl 51, 56-57). Kostja lepingulise tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14; RKTKo nr 3-3-1-82-14). Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 19.12.2017 koostanud vastuse hagile, tutvunud kliendi esitatud lisade ja muude asja materjalidega, suhelnud kliendiga 3 h, 20.12.2017 vaadanud üle vastaspoole taotluse ja edastanud selle kliendile 15 min, 18.01.2018 tutvunud vastaspoole positsiooniga edastanud selle kliendile 15 min, 12.03.2018 tutvunud kohtumäärusega ja selgitanud selle sisu kliendile 15 min, 27.03.2018 tutvunud kliendi uute kirjalike seletustega, koostanud kliendile kirja 25 min, 29.05.2018 ettevalmistunud istungiks 1 h ja 15 min, 05.06.2018 kohtunud kliendiga 20 min, 16.08.2018 menetlusdokumendi koostamine ja andnud selgitusi kliendile 1 h ja 30 min, 24.08.2018 tutvunud kliendi uute dokumentidega 1 h ja 30 min, 28.08.2018 koostanud menetlusdokumendi ja tutvunud ning analüüsinud uusi tõendeid 2 h ja 45 min, 31.08.2018 menetlusdokumendi koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja lõplik vormistamine ning kohtule esitamine 5 h ja 30 min, 17.09.2018 tutvunud hageja mahuka menetlusdokumendiga, suhelnud kliendiga, koostanud menetlusdokumendi ja saatnud selle kohtule 2 h ja 15 min, 25.09.2018 tutvunud kliendi kirjalike selgitustega, koostanud vastuse 2 h ja 20 min, 26.09.2018 koostanud kohtule menetlusdokumendi 1 h ja 15 min, 27.09.2018 tutvunud kliendi uute tõenditega ja kooskõlastanud seisukoha kliendiga 2 h, 28.09.2018 edastanud kohtule seisukoha 30 min, 13.12.2018 tutvunud kostja seisukohaga 30 min, 04.01.2019 koostanud seisukoha 55 min, 04.02.2019 tutvunud kostja seisukohaga 15 min, 28.05.2019 kohtunud kliendiga 1 h, 29.05.2019 ettevalmistunud istungiks 3 h, osalenud 28.05.2019 istungil 55 min. Kokku on kostja esindaja ajakulu 30 h ja 55 min. Hageja etteheited, et kostja esindaja ajakulu on olnud ebamõistlik on põhjendamata. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad kohtu hinnangul tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 4823 eurot (30 h ja 55 min x 130 = 4019,17 + 20 %). Apellatsioonkaebus
25.Hageja palub 25.09.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille järgi peab kostja tasuma 6623,63 eurot sularahas hageja kassasse, raha üleandmisega hageja juhatuse liikme YY kätte. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Kohus tegi sularaha sissemaksete osas eksliku järelduse, et laenulepingud ei ole fiktiivsed ning 31.10.2017 tasaarvestusakt on kehtiv. Kõik kostja poolt iseendaga
tagantjärgi vormistatud laenulepingud ja tasaarvestus on tühised ÄS § 181 lg 3 alusel. Hageja pangakontole toimunud laekumised väidetava laenulepingu kehtivust ei mõjuta. Lisaks olid eelnimetatud sissemaksed tehtud pangakaardi abil, mille kasutajaks oli YY, mitte kostja. Seega ei tõenda tehtud sissemaksed seda, et kostja oleks hagejale laenu andnud. Tõendamata on hagejale laenusumma üleandmine.
27.Hageja ei ole võtnud endale kohustust osaleda messidel Andrew Design OÜ eest või hüvitada Andrew Design OÜ kantud kulud. Seetõttu puudus Andrew Design OÜ-l alus hagejale messidel osalemise eest arvete esitamiseks. Vaidlusalusel perioodil (märts – juuli 2016. a) puudus Andrew Design OÜ-l raha messidel osalemise eest tasumiseks. Andrew Design OÜ-l puudusid töötajad, tegevuskoht ning äritegevus. Ajavahemikus 14.04.2016 – 05.07.2016 teostati Andrew Design OÜ kontole sularaha sissemakseid summas 1420 eurot, mis oli hageja sularaha kassa ning mida kanti sisse messidel osalemise kulude katteks. Andrew Design OÜ on kostjaga seotud isik ning seega on hageja ja Andrew Design OÜ vahelised tehingud tühised (ÄS § 181 lg 3).
28.Hageja veebileht ja kogu reklaammaterjal loodi ja kujundati hageja juhatuse liikmete poolt ühiselt. Neid teenuseid ei ole kolmandatelt isikutelt tellitud. Andrew Design OÜl ei olnud töötajat, kes oleks töö kooskõlastanud ja teostanud. Kostja ei ole töö kooskõlastamist, töö üleandmist ja 14.01.2017 arve hagejale saatmist tõendanud. Reklaammaterjali kujunduse üleandmine eeldab elektrooniliste failide saatmist. Lisaks eeltoodule kuulus väidetava 22.04.2016 lepingu kohaselt töö teostamisele hiljemalt 22.05.2016, kuid lepingu alusel vormistati arve 14.01.2017. Kuna reklaammaterjali trükkimise eest toimus tasumine 15.04.2016, siis oli reklaammaterjal kujundatud tegelikkuses 15.04.2016, s.o juba enne väidetava 22.04.2016 lepingu sõlmimist. Kohus ei ole Andrew Design OÜ ja hageja vahelise lepingu ja tasaarvestusakti tühisuse osas seisukoha võtnud.
29.Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole rikkunud ÄS § 181 lg-s 3 sätestatud tehingu tegemise keeldu. Jääb arusaamatuks, milliste asjaolude ja õiguslike hinnangute alusel nimetatud seisukohale asuti.
30.Maakohus ei ole hageja nõude alust välja selgitanud ja nõude eelduste täitmist kontrollinud.
31.Kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Oma kirjalikes seisukohtades tegeles kostja esindaja hageja varasemalt esitatud seisukohtade tsiteerimisega, mitte oma seisukohtade väljendamisega. Kostja sisulised kirjalikud väited mahtuvad ühele lehele hagivastuses ja ühele lehele 31.08.2018 seisukohas. Nende kahe lehe koostamine võttis reaalselt 2 h. Kõik muud kostja kulud ei olnud vajalikud. Lisaks venitas kostja tahtlikult menetlust. Hagivastusele tõendite lisamata jätmisega ja 29.05.2018 istungil uute tõendite esitamise põhjendamata taotlusega põhjustas kostja menetluse lahendamise viibimise. Maakohus ei ole lahendanud hageja 14.09.2018 taotlust jätta menetluse venimisest tingitud menetluskulude kostja kanda. Vastustaja seisukoht
32.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus ei ole hageja nõude alust välja selgitanud ja nõude eelduste täitmist kontrollinud.
35.Nõude aluseks olevad asjaolud tõi hageja ise välja. Hageja heidab kostjale ette äriühingu juhatuse liikmena iseendaga ja endaga seotud isikuga sõlmitud fiktiivsete lepingute täitmist äriühingu vara arvel ja sellega äriühingule kahju põhjustamist.
36.ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 ning TsÜS § 35 alusel peab osaühing juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
37.TMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et vaidlusaluste tehingute aluseks olevad lepingud on kehtivad ning kostja ei ole nende täitmisega äriühingule kahju põhjustanud. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus.
38.Maakohus ei jõudnud laenulepingute kehtivuse osas ebaõigele järeldusele. Kõik juhatuse liikme poolt iseendaga sõlmitud laenulepingud ei ole tühised ÄS § 181 lg 3 alusel, vaid üksnes need, mis ületavad äriühingu tavapärast majandustegevust. Väikestes summades, vahemikus 900 -1200 eurot, laenu võtmist tooraine ostmiseks, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada igapäevast majandustegevust ületavaks tehinguks. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid vastupidise järelduse tegemist. Samuti ei väida hageja, et äriühingul oli piisavalt raha igapäevaseks majandustegevuseks vajaliku tooraine ostmiseks, mistõttu oleks puudunud vajadus laenu võtmiseks.
39.Samuti ei ole maakohus hinnanud vääralt tõendeid, leides, et laenulepingute järgi on raha osaühingule laekunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja pangakonto väljavõte tõendab laenulepingutes märgitud summade laekumist hageja pangakontole laenulepingute sõlmimise päevadel. Hageja küll tugineb sellele, et sularaha sissemaksed on tehtud hagejale kuuluva pangakaardiga, mille kasutajaks on teine juhatuse liige YY, kuid hageja ei väida, et kostja seda kaarti ei kasutanud. Samuti ei väida hageja, et YY tegi need sularaha sissemaksed. Hageja ei ole ka näidanud, et sissemakstud raha oleks pärinenud kusagilt mujalt kui kostjalt.
40.Hageja seisukoht, et ka Andrew Design OÜ-ga sõlmitud tehingud on ÄS § 181 lg 3 alusel tühised, on põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb kostja ja Andrew Design OÜ ühine majanduslik huvi. Pelgalt asjaolu, et Andrew Design OÜ osanik ja juhatuse liige UU on kostja endine abikaasa, selliseks järelduseks alust ei anna.
41.Ka ei saa Andrew Design OÜ poolt hagejale esitatud arveid pidada fiktiivseteks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja osales nendel messidel, mille osalemise kulusid nõutakse ja Andrew Design OÜ on need kulud reaalselt kandud. Hageja vastuväide, et messidel osalemise kulud on hageja poolt juba hüvitatud, jäi paljasõnaliseks. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt Andrew Design OÜ-lt tellitud tooted on hagejal olemas ning hageja ei ole tõendanud, et need on tegelikult tehtud kellegi teise poolt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
43.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4823 eurot õigusabikulu hüvitamiseks. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud.
44.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
45.Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-188-11, p 12). Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt õigusabi sisu ja maht. Maakohus käsitles nimekirjas loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega. Selle analüüsi tulemusel kujunes järeldus, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 30 tundi. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
46.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
47.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 292,50 euro hüvitamist 2,25 t õigusabi eest tasumääraga 130 eurot/t, millele lisandub käibemaks 58,50 eurot, kokku 351 eurot. Kostja esindaja tutvus maakohtu otsuse ja kaebusega ning koostas vastuse. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on aktsepteeritav tasumäär vandeadvokaadist esindaja puhul. Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
48.Kostja taotlus mõista menetluskulu välja isiklikult YY-lt tule jätta rahuldamata, kuna YY ei ole menetlusosaline.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.