Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-17551 Aollamo OÜ hagi X X vastu kahju hüvitamise 6 623,63 euro nõudes 6 623,63 eurot
nende Hageja: Aollamo OÜ (registrikood 14015092, asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e- post: [email protected]) Kostja: X X (isikukood xxx, e- post: xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Oleg Matvejev (Arumäe & Sipari Advokaadibürood, Jõe 3, 10151 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja xxx Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja X X Kostja lepinguline esindaja advokaat Oleg Matvejev
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Aollamo OÜ hagi X X vastu kahju hüvitamise 6 623,63 euro nõudes.
2.Jätta menetluskulud Aollamo OÜ kanda.
3.Välja mõista Aollamo OÜ-lt X X kasuks menetluskulu summas 4 823 eurot.
4.Välja mõista Aollamo OÜ-lt X X kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 823 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Aollamo OÜ esitas 22.11.2017.a kohtule hagi X X vastu kahju 6 623,63 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt teatas 2017.a augustikuus kostja, et ei soovi enam teise juhatuse liikmega koos tegutseda ja soovib koostöö lõpetada. 07.08.2017.a koostati akt, millega fikseeriti hageja bürooruumides asuv vara ja toodangu kogus. Septembris 2017.a koostas X X 07.08.2017.a akti alusel ettevõtte vara turuväärtuse arvestuse ja tegi kostjale ettepaneku jätta kogu ettevõtte koos varaga kostjale, tingimusel, et kostja maksab 1/2 vara turuväärtusest rahas. Kostja ei ole ettepanekule sisuliselt vastanud. Hagejale ette teatamata viis 2017.a oktoobrikuu lõpus kostja suurema osa ettevõtte varast ja toodangust kontorist ära. Kostja teatas, et osa hageja varast kuulub mitte hagejale, vaid hoopis tema eksabikaasa nimele registreeritud X X OÜ-le, mille juhatuse liikmeks kostja hiljuti sai. Ühtlasi teatas kostja, et hageja olevat X X OÜ-le võlgu ja selle võla katteks võttis viimane üle osa hageja varast koguväärtusega 2 424,20 eurot. Lisaks sellele võttis kostja isiklikult ära hageja valmistoodangu ja toormaterjali koguväärtuses 3 899,43 eurot hageja väidetava võlgnevuse katteks. Oma väidete kinnitamiseks esitas kostja teadmata ajal, ilmselt tagantjärgi vormistatud ja fiktiivsed X X OÜ arved (2 tk) ning hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingud (4 tk). Nende fiktiivsete dokumentide alusel viis kostja hagejast välja vara kokku väärtuses vähemalt 6 323,63 eurot, tekitades sellega hagejale kahju. Seoses kostja alusetute väidetega hageja võlgnevuste kohta kostja ja kostja kontrolli all oleva X X OÜ ees oli hageja sunnitud pöörduma Perejurist OÜ poole asjaolude väljaselgitamiseks ja õigusalase nõustamise saamiseks. Asjaolude väljaselgitamise ja konsultatsiooni eest tasus hageja Perejurist OÜ-le 300 eurot. Tegemist oli võimaliku kahju ärahoidmisele/vähendamisele suunatud kuludega. Arvestades kostja, kui hageja juhatuse liikme tegevust, määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi peab kostja tasuma 6 623,63 eurot sularahas hageja kassasse, raha üleandmisega hageja juhatuse liikme X X kätte. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 450 eurot ja esindajakulu summas 2 800 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Võlgade kustutamine natuuras ehk kaubas ning mitte rahas ei väljunud hageja igapäevasest majandustegevusest. 01.11.2017.a kirjalikus vastuses hageja teisele juhatuse liikmele X Xile kostja vastas, et kostja viis 31.10.2017.a hageja kontorist oma isiklikud asjad ära. Kostja vastas kirja punktis 1, et X X OÜ-ga on lõpetatud vara tasuta kasutamise leping ja kõik tooted, mis olid seotud selle lepinguga, tagastatakse lepingu tingimuste alusel. Kirjas viidati ka X X kohustuste rikkumisele hageja suhtes, mis annavad alust esitada nõude X X vastu hageja nimel. Kostja leiab, et X X OÜ-ga sõlmitud laenulepingud ei ole tühised ning kostjal oli õigus teha tasaarvestusi. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 4 823 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse
üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.03.2018.a kohtumääruses (I köide t/l 69).
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja juhatuse liikmeteks ja võrdsetes osades osanikeks on X X ja kostja (I köide t/l 4, 17). Juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ei ole (I köide t/l 17). Vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostja alates 02.11.2017.a ka X X OÜ juhatuse liige (I köide t/l 5-6).
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tekitanud juhatuse liikmena hagejale kahju kokku summas 6 623,63 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
7.ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
8.Hageja heidab kostjale ette, et viimane on 2017.a oktoobrikuu lõpus viinud ettevõttest ära suurema osa varast ja toodangust (2 424,20 eurot + 3 899,43 eurot). Samuti leiab hageja, et X X OÜ poolt esitatud arved ning laenulepingud on fiktiivsed, kuivõrd hageja ei ole arvetel märgitud teenuseid saanud. Ka ei ole hageja saanud kostjalt laenulepingutes märgitud laenu (I köide t/l 1 pöördel-2).
9.Kostja leiab, et X X OÜ poolt esitatud arved pole fiktiivsed ning laenu saamist X X OÜ-lt tõendab hageja pangakonto väljavõte, millise kohaselt on hageja kontole teostatud sularaha sissemakseid kokku summas 4 200 eurot. Samuti on hageja saanud X X OÜ poolt esitatud arvetel märgitud teenuseid (I köide t/l 77 pöördel-78).
10.Riigikohus on 20.12.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-65-16 punktis 21 leidnud, et tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
11.Kohtule on esitatud 17.05.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0007, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 1 100 eurot (I köide t/l 53), 30.08.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0008, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 900 eurot (I köide t/l 54), 05.09.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0009, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 1 000 eurot (I köide t/l 55), 12.09.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0010, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 1 200 eurot (I köide t/l 56). Kokku summas 4 200 eurot.
12.Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 17.05.2016.a on hageja pangakontole teostatud sularaha sissemakse summas 1 100 eurot (I köide t/l 88 pöördel), 30.08.2016.a on teostatud sularaha sissemakse summas 900 eurot (I köide t/l 100 pöördel), 05.09.2016.a on teostatud sularaha sissemakse summas 1 000 eurot (I köide t/l 100 pöördel) ja 12.09.2016.a on teostatud sularaha sissemakse summas 1 200 eurot (I köide t/l 101).
13.Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on laekunud laenulepingute sõlmimise päeval laenulepingutes märgitud rahasummad kokku 4 200 eurot. Seega ei ole õige hageja väide, et eelpool viidatud laenulepingud X X ja hageja vahel on fiktiivsed. Tõendeid selle kohta, et hageja on tagastanud laenulepingute alusel saadud laenu, kohtule esitatud ei ole ning seega on hageja ja X X OÜ vahel 31.10.2017.a koostatud tasaarveldus akt kehtiv summa 3 899,43 euro osas (I köide t/l 7, 40).
14.ÄS § 181 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
15.Riigikohus on 26.04.2017.a kohtuotsuses asjas nr. 3-2-1-26-17 punktis 9 selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 reguleerib olukorda, kus juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti. Tegemist on lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt võib juhatuse liige teha iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemiseks on andnud nõusoleku kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3).
16.Kohtule esitatud hageja äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et hageja osanikeks on võrdsetes osades X X ja kostja ning juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ei ole. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud ÄS § 181 lg 3 sätestatud tehingu tegemise keeldu.
17.X X OÜ on esitanud hagejale 14.01.2017.a arve nr. 2017004 summas 1 907 eurot (I köide t/l 45) ja 15.01.2017.a arve nr. 2017005 summas 1 267,20 eurot (I köide t/l 57). Hageja on seisukohal, et pole nimetatud arvetel märgitud teenuseid/ tooteid saanud. Kostja vastava seisukohaga ei nõustu.
18.15.01.2017.a arvel nr. 2017005 on märgitud teenusteks kompensatsioon messil osalemise eest, s.o mess IluSõnum Kevad 2016 summas 847,20 eurot, Tallinna Vanalinna Päevad 2016 summas 100 eurot, Pärnu Hansapäevad 2016 summas 100 eurot ja Tallinna Merepäevad 2016 summas 220 eurot (I köide t/l 57).
19.Hageja on asunud seisukohale, et tegelikkuses olid messidel osalemise kulud hageja poolt juba hüvitatud (I köide t/l 206 pöördel, punkt 5). Kohus leiab, et käesoleval juhul on nimetatud hageja väide paljasõnaline ning tõendamata. Juhul, kui hagejal oli eelpool viidatud messidel osalemise kulud tasutud, siis peab selle kohta ka tõend olema. Sellist tõendit kohtule aga esitatud ei ole. Kohus selgitab, et vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja eelpool viidatud messidel osales (I köide t/l 109-110, 112-114, 117-118, 120-125).
20.14.01.2017.a arvel nr. 2017004 on märgitud teenusteks veebilehe kujundus ja väljatöötamine lepingu alusel summas 992 eurot, logotüüpi kujundus summas 95 eurot, visiitkaardi kujundus summas 60 eurot, hinnasildis kujundus summas 30 eurot, rõivasildi kujundus 30 eurot, roll-upi kujundus summas 80 eurot, ajakirja reklaami kujundus summas 200 eurot, reklaamleht summas 420 eurot (I köide t/l 45).
21.Kohtule on esitatud hageja ja X X OÜ vahel 22.04.2016.a sõlmitud leping nr. 4 veebilehe loomiseks. Nimetatud lepingu sisuks oli, et töötaja võtab endale kohustuse töötada välja WWW-lehekülje, hüpertekstilise esitluse ning tellija on kohustatud antud töö vastu võtma ja selle eest tasuma (I köide t/l 127-130).
22.Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et X X OÜ on loonud hagejale veebilehe ning samuti on loodud logotüübi, visiitkaardi, hinnasildi kujundus jm tooted, mis on väljatoodud 14.01.2017.a arvel nr. 2017004 (I köide t/l 135-138). Tõendeid selle kohta, et hageja on vastavad tooted tellinud mõnelt teiselt äriühingult ja nende eest ka tasunud, kohtule esitatud ei ole.
23.Kohtule esitatud 31.10.2017.a tasaarveldusakti kohaselt on kostja hageja esindajana ja X X OÜ sõlminud arvete nr. 2017005 ja nr. 2017004 kokku summas 2 424,20 eurot võlgnevuse osas tasaarvelduse (I köide t/l 9, 43). Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et eelpool viidatud arveid oleks hageja poolt tasutud, siis on kohus seisukohal, et tasaarveldus on antud juhul lubatav hageja vara üleandmisega.
24.Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja etteheited kostjale, et viimane on äriühingule tekitanud kahju on alusetud ja põhistamata, mistõttu hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu kogusummas 6 323,63 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 300 eurot, mis on tekkinud seoses pöördumisega Perejurist OÜ poole asjaolude väljaselgitamiseks ja konsultatsiooni saamiseks. Kohus leiab, et antud kulu väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul põhjendatud ei ole, kuivõrd esitatud hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
26.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 623,63 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
29.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
30.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 4 823 eurot (II köide t/l 51, 5657). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Väidetavate töötundide arv on ebamõistlik, ei ole olnud vajalik ja ei vasta tegelikkusele (I köide t/l 145).
31.Kostja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
32.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 19.12.2017.a koostanud vastuse hagile, tutvunud kliendi esitatud lisade ja muude asja materjalidega, suhelnud kliendiga 3 tundi, 20.12.2017.a vaadanud üle vastaspoole taotluse ja edastanud selle kliendile 15 minutit, 18.01.2018.a tutvunud vastaspoole positsiooniga edastanud selle kliendile 15 minutit, 12.03.2018.a tutvunud kohtumäärusega ja selgitanud selle sisu kliendile 15 minutit, 27.03.2018.a tutvunud kliendi uute kirjalike seletustega, koostanud kliendile kirja 25 minutit, 29.05.2018.a ettevalmistunud istungiks 1 tund 15 minutit, 05.06.2018.a kohtunud kliendiga 20 minutit, 16.08.2018.a menetlusdokumendi koostamine ja andnud selgitusi kliendile 1 tund 30 minutit, 24.08.2018.a tutvunud kliendi uute dokumentidega 1 tund 30 minutit, 28.08.2018.a koostanud menetlusdokumendi ja tutvunud ning analüüsinud uusi tõendeid 2 tundi 45 minutit, 31.08.2018.a menetlusdokumendi koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja lõplik vormistamine ning kohtule esitamine 5 tundi 30 minutit, 17.09.2018.a tutvunud hageja mahuka menetlusdokumendiga, suhelnud kliendiga, koostanud menetlusdokumendi ja saatnud selle kohtule 2 tundi 15 minutit, 25.09.2018.a tutvunud kliendi kirjalike selgitustega, koostanud vastuse 2 tundi 20 minutit, 26.09.2018.a koostanud kohtule
menetlusdokumendi 1 tund 15 minutit, 27.09.2018.a tutvunud kliendi uute tõenditega ja kooskõlastanud seisukoha kliendiga 2 tundi, 28.09.2018.a edastanud kohtule seisukoha 30 minutit, 13.12.2018.a tutvunud kostja seisukohaga 30 minutit, 04.01.2019.a koostanud seisukoha 55 minutit, 04.02.2019.a tutvunud kostja seisukohaga 15 minuti, 28.05.2019.a kohtunud kliendiga 1 tund, 29.05.2019.a ettevalmistunud istungiks 3 tundi, osalenud 28.05.2019.a istungil 55 minutit. Kokku on kostja esindaja ajakulu 30 tundi 55 minutit.
33.Kohus leiab, et hageja etteheited, et kostja esindaja ajakulu on olnud ebamõistlik on põhjendamata. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad kohtu hinnangul tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 4 823 eurot (30 tundi 55 minutit x 130 = 4 019,17 + 20 %).
34.Kostja on palunud kohustada hageja juhatuse liiget X X’it maksma kostja menetluskulud tema isiklikult pangakontolt (II köide t/l 56 pöördel).
35.Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd hagejaks on käesolevas tsiviilasjas äriühing mitte X X.
36.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.