Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused STORENT OÜ esitas kohtule pärast maksekäsu kiirmenetlust hagi Falco Ehitus OÜ vastu. Kohus võttis 06.04.2020 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas kostjale hagimaterjali ja menetlusse võtmise määruse kätte TsMS § 314.1. lg 1, 2, lg 3 p 2 alusel ja need loeti kätte toimetatuks 10.04.2020. Lisaks on kostja seaduslik esindaja saanud kätte e-toimiku vahendusel isiklikult menetlusse võtmise määruse 13.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi asjaolud ja nõue Hageja palub

2 (2)

2-19-137015 o mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 4556,46.- (neli tuhat viissada viiskümmend kuus eurot ja 46 senti), kahjuhüvitisena sissenõudekulud 480.- (nelisada kaheksakümmend eurot), sissenõutavaks muutunud viivist 1337,03.- (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse eurot ja 03 senti) ja alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 05.03.2020a. viivist põhinõudelt (4556,46 €) 0,2 % päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, o menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. o lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata. Hagi aluseks on Storent OÜ ja Falco Ehitus OÜ vahel on sõlmitud 14.06.2019 vallasasja üürileping nimetusega „LEPING Nr. CON11236“, mille kohaselt üüris hageja kostjale fassaditellingu (edaspidi ka kui inventar). Kostja oli üüri eest kohustatud tasuma vastavalt lepingu punktile 3.1 (koostoimes punktiga 2.1. ja 2.2). Hageja saatis üüri tasumise kohta arved: 0205932, 0207365, 0207366, 0208656 0208657, 0209510, 0209511, 0210040, 0210041, 0211313, 0211314, 0212239. Kokku tuli kostjal tasuda üüri 4556,46 eurot. Kostja ei ole üüri vastavalt arvetes näidatud summades ja tähtaegadel tasunud. Aarvetes märgitud võlale ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Viivis on võlalt seisuga 04.03.2020 kokku 1337,03 eurot. Hageja on arvestanud viivist lepingust tuleneva viivisemääraga 0,2 % päevas maksega viivitamise eest kooskõlas lepingu p-ga 8.3. Hageja leiab, et kostja on lepingust tulenevat üüri maksmise kohustust rikkunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist. Nimelt sätestab VÕS § 8 lg 2, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1, § 113 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda ka kahju hüvitamist. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on viivituses 12 arve tasumisega, mistõttu on sissenõude kulu kokku 480 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud järgmised: 1) hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu summas 550 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluses on tasutud 192 eurot, 2) õigusabikulud summas 350 eurot (ei sisalda käibemaksu): hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 töötundi, kokku 3 tundi; hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 110 eurot (kokku 330 eurot); hageja on kandnud maksekäsu kiirmenetluses kuludena 20 eurot. Hageja on kinnitanud, et kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavalduses avaldatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud kokku 350 eurot (ilma käibemaksuta), millest 3 h on seotud 3 (2)

2-19-137015 hagiavalduse koostamise, esitamise, tõendite kogumisega, lisaks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. TsMS § 484.2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488.1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, 7 ja § 175 lg 1 järgi riigilõiv, lepingulise esindaja kulud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 ja § 484.2, § 144 p 1, 7 järgi 350 euro ulatuses ja kohus loeb hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks 350 eurot. Lõiv 550 on põhjendatud TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.