Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

xxxxxxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 03.10.2019 saadetud teavitus e-posti aadressidel [email protected] – puudub vastus, xxxxxxxxxxxxxx – kiri ei lähe läbi, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – puudub vastus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – puudub vastus. Võlgniku ema kinnitas 02.10.2020, et poeg elab Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud Xxxxxxxxxxxxxx x x x xx-xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx . Soome kohus tagastas aadressilt Xxxxxxxxxxxxxx x x x xx-xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx dokumendid 13.03.2020 märkega – dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada/ dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne määratud kuu- või tähtpäeva/ adressaadi elu- või asukoht teadmata. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Vastavalt 12. detsember 2012.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)“) art 18 lg-le 2 võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alaliseks elukohaks alates 27.06.2019 Soome Vabariik. Vastavalt osundatud määruse art 19 p-le 3 võib ülalnimetatud sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel 10.08.2015 sõlmitud lepingu üldtingimuste punktist 10.3. nähtub, et tarbijaga seotud vaidlused lahendatakse tarbija elukohajärgses kohtus. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt TsMS § 106 lg 1 p 1 on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus sama seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. Seega oleks poolte vahel sõlmitud kohtualluvuskokkulepe tühine ja asjas ei esineks ka eelpool nimetatud Nõukogu määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 18 regulatsioonist.

TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 19.02.2018 aastast on kostja oma elukoha aadressiks registreerinud Xxxxxxxxxxxxxx x x x xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx , millest saab järeldada kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht Soome. Kuivõrd Nõukogu määruse art 18 lg 2 kohaselt saab hagi esitada üksnes kostja elukoha järgi, siis ei ole Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Eelnimetatu tõttu jätab kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.