Aktsiaseltsi Tootsi Turvas hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu) vastu omandiõiguse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.03.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
aktsiaseltsi Tootsi Turvas määruskaebus Hageja: aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Kostja: Danske Bank A/S (välisriigi registrikood 61126228) Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu (filiaali registrikood 11488826)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.03.2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta aktsiaseltsi Tootsi Turvas kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(4)
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Aktsiaselts Tootsi Turvas (hageja) esitas 08.01.2020 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu) (kostja) vastu omandiõiguse üleandmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 26.05.2003 ostis AS ETT notariaalse ehitise müügilepingu alusel Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumilt Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Lehetu tee 19 asuva remontmehaanika töökoja katlamajaga (ehitis). Samal kuupäeval sõlmiti ka notariaalne ehitise müügileping ja liisinguleping, milles AS ETT kui müüja/liisinguvõtja müüs aktsiaseltsile Sampo Liising kui ostja/liisinguandja eelpool nimetatud ehitise. Aktsiaselts Sampo Liising sai lepingu eseme omanikuks alates lepingu notariaalsest tõestamisest. Osapooled leppisid kokku, et ehitis jääb müüja kui liisinguvõtja otsesesse valdusesse ning kui liisinguvõtja on täielikult tasunud lepingus kokku lepitud tasu ning sellelt arvestatud intressi, on liisinguvõtjal õigus saada ehitise omanikuks ning nõuda selle omandi üle kandmist.
3.31.08.2004 sõlmisid AS ETT, AS Kose Põllumajandustehnika ja hageja ühinemislepingu, kus ühendavaks ühinguks oli hageja. Ühinemiskanne äriregistris on kinnitatud 30.03.2005. Lepingutest saadud õigused ja tekkinud kohustused võttis üle hageja.
4.Hageja on täitnud liisingulepingust tulenevad kohustused ehk ta on sisuliselt saanud asja omanikuks. Ehitis on küll hageja valduses ja kasutuses, kuid ta ei saa seda käsutada ehk teostada omandiõigust tervikuna. Katastriüksust ega kinnistut ehitise alusele maatükile moodustatud ei ole, mis teeb kostja poolt võimatuks ehitise omandiõiguse üleandmise vallasasjana.
5.Ehitisregistri andmetel on käesoleva ajani ehitise omanik aktsiaselts Sampo Liising, kuid tegelik omanik on Sampo Liisingu õigusjärglane, s.o kostja. Hageja soovib ehitise omandi üleandmist vastavalt liisingulepingus kokkulepitule, et täielik õiguslik võim asja üle maksma panna (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1). Kuivõrd valduse rikkumist hetkel ei esine, siis on kohane negatoornõue omandiõiguse üleandmiseks (AÕS § 89), mille lõpptulemusena kantakse hageja ehitise aluse maa omanikuna kinnistusraamatusse ja tal tekib täielik õiguslik võim ehitise kui kinnisasja olulise osa üle. Maakohtu määrus
6.Maakohus keeldus 09.03.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus leidis, et hagis taotletud viisil ei ole ehitise kui vallasasja käsutamine võimalik ka juhul, kui eeldada hagis esitatud väidete õigsust. Asjaõigusseaduse 2(4)
rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-st 6 tuleneb, et ehitist või selle osa võib vallasasjana käsutada kuni 01.03.2006 ning pärast seda saab see toimuda üksnes erandlikel juhtudel. Viidatud normi mõtteks ei ole ehitiste, mille tsiviilkäive on tänaseks lõppenud, käsutamine n-ö kohtu kaasabil. Kohus saaks kostjat kohustada vaid sellis(t)e tahteavaldus(t)e andmiseks, mida kostja saaks kehtiva õiguskorra kohaselt teha, aga ei ole valmis vabatahtlikult andma. AÕSRS § 13 lg 6 mõte on reguleerida ja lubada käsutamist olukorras, kus kohtumenetluses on juba lahend tehtud varasemalt ning seda soovitakse täita vabatahtlikult. Käesoleval juhul sellist olukorda ei eksisteeri. Määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et AÕSRS § 13 lg 6 kaheksanda lause mõtteks ei ole ehitiste, mille tsiviilkäive on lõppenud, käsutamine kohtu kaasabil. Sätte mõte on kõrvaldada teatud erandjuhtudel asjaolud, mis takistavad kinnistamist. Suurem eesmärk on tsiviilkäibe lõplik korrastamine, et viimasedki vallasasjaks jäänud ehitised muutuksid kinnisasja osadeks ja neid oleks võimalik asuda käsutama. Vajadusel saabki abi kohtulahendist, mida siis kas vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu täidetakse. Seadus ei ütle, et vastav kohtulahend peab olema tehtud varasemalt.
10.Antud juhul on tegu erandliku olukorraga, kus hageja on ehitise omandanud, kuid maa on jäänud kinnistamata ja kostja ei saa omandit üle anda. Kostja ei ole huvitatud hakkama iseseisvalt hagejale kuuluva ehitise alust maatükki kinnistama, et seda siis hagejale hiljem tasuta (või sümboolse tasu eest) üle anda. Hagejal ei jää muud üle, kui pöörduda kohtu poole, et enda omandiõigus maksma panna. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
jättis
rahuldamata
ja
edastas
Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
13.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja poolt esiletoodud asjaoludest ja hageja nõudest.
14.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus kohustaks kostjat andma üle ehitise kui vallasasja omandiõiguse, s.o kohustada kostjat andma tahteavaldus kostjale kuuluva ehitise omandi üleandmiseks. Hageja on enda sõnul täitnud liisingulepingust tulenevad kohustused, mis olid eelduseks ehitise omandiõiguse üleandmiseks, ja leiab, et ta on seeläbi sisuliselt saanud asja omanikuks.
3(4)
15.Vaatamata sellele, et asjaoludest nähtuvalt on hageja väidetavalt täitnud liisingulepingust tulenevad kohustused (liisingumaksete tasumise kohustuse), mis olid ehitise omandiõiguse üleandmise eelduseks, ei ole ehitise omandiõiguse üleandmise näol tegemist üksnes formaalsusega. Isegi kui antud juhul on täidetud poolte vahel kokku lepitud ehitise omandamise eeldused, on ehitise kui vallasasja omandiõiguse üleandmise kokkulepe ehitise käsutamine, mida AÕSRS § 13 lg 6 viienda lause järgi võis teha kuni 01.03.2006. See tähendab, et pärast nimetatud kuupäeva ei saa ehitise omanik seda vara enam müüa, kinkida, pantida jne, enne kui ta on ehitisealuse maa kinnistanud. Vallasasjadest ehitiste tsiviilkäive saab pärast nimetatud kuupäeva toimuda üksnes AÕSRS § 13 lg-s 6 nimetatud erandlikel juhtudel. Kolleegium selgitab, et AÕSRS § 13 lg-s 6 on ammendavalt toodud need erandlikud juhud, millisel juhul võib pärast 01.03.2006 ehitist või selle osa vallasasjana käsutada: 1) võlanõuete katmiseks, kui ehitis on panditud enne 02.03.2006; 2) pankrotimenetluse käigus; 3) täitemenetluse käigus; 4) sundvõõrandamise menetluse käigus; 5) kinnisasja avalikes huvides omandamise korras; 6) kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks; 7) ehitise või selle osa suhtes testamendi tegemisel või pärimislepingu sõlmimisel; 8) kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et praegusel juhul võiks tegemist olla käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud kuuenda erijuhuga, s.o ehitise käsutamine kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks. AÕSRS § 13 lg-t 6 tervikuna lugedes on arusaadav, et erandkorras ehitise vallasasjana käsutamiseks pidi kohtulahend olema tehtud enne 02.03.2006.
17.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt, et ehitise omanik ei saa AÕSRS § 13 lg 6 järgi enne ehitisealuse maa kinnistamist ehitise omandiõigust kolmandale isikule üle kanda. Määruskaebuses esiletoodud asjaolu, et kostja ei ole antud juhul huvitatud kinnistama hageja valduses oleva ehitise alust maatükki, eeltoodud seadusest tulenevat ehitise käsutamise piirangut ei muuda. Viidatud seaduse sättest tulenevalt peab ehitise omanik kinnistama ehitisealuse maa, kui ta soovib selle omandiõigust üle anda. Kuivõrd hageja soovib hagiga ehitise kui vallasasja omandiõiguse üleandmist, siis ei ole kohtul võimalik AÕSRS § 13 lg-st 6 tuleneva keelu tõttu kohustada kostjat andma nõusolek ehitise omandiõigus üleandmiseks ja seda asendama vastava tahteavaldusega.
18.Seega ei ole kohtule esitatud asjaoludel hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
19.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.