2-20-1458/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

10.Kättetoimetada pankrotimäärus menetlusosalistele, saata teadmiseks järgmistele kohtutäituritele: Rocki Albert’ile (e-post: [email protected]), Õnne Pajur’ile (e-post: [email protected] ); Enno Kermik’ule (e-post: [email protected] ); Kersti Kaljula’le (e-post: [email protected] ); Tarvi Söömer’ile (e-post: [email protected] ); Igor Prigoda’le (e-post: [email protected] ); Taive Peedosaar’ele (e-post: [email protected] ); Janek Pool’ile (e-post: [email protected] ). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 28.01.2020.a esitas A.M. Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema suhtes pankrotimenetluse, püsiva maksejõuetuse tõttu pankrot välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis avalduse ja selle lisad puuduste tõttu käiguta. 31.03.2020 seisuga esitas võlgnik puuduste kõrvaldamise, muuhulgas täiendas maksejõuetuse seletuskirja. Pankrotiavalduse ja maksejõuetuse seletuskirja kohaselt pankrotiavalduse esitaja A.M.’il puudub vara ja nõudeid ei suuda ta tasuda juba väga pikka aega. Maksejõuetuse põhjuseks on valed otsused ning see on tekkinud alates 2009. aastast. Muuhulgas on põhjustena märkinud varasema tasuva töökoha kaotust ning üle oma võimete elamist. VõIgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, millega on püüdnud vähendada oma kohustusi teiste laenuandjate ees. Lisab, et töötab ettevõttes nimega: Xxxxxxxxxxx ja tema ainus sissetulek on töötasu, mis on ligikaudu 950eurot (netos) ning peres kasvab 2 alaealist last. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning palub välja kuulutada enda pankrot. Lisatud võlgade ja varade nimekirja järgi võlgnikul vara puudub ning täitemenetluseregistri 03.01.2020 väljatrükkide alusel kohtutäiturite kaupa esitatud sissenõudjate andmete põhjal tegi kohus kindlaks, et pankrotiavalduse esitamise aja seisuga jaanuaris 2020 on A.M.’il võlgu vähemalt 6 erineva võlausaldaja ees vähemalt kogusummas 24 003,51 eurot, millele lisanduvad täpsustamata suuruses täituritasud ja kulud 8 kohtutäiturile. 07.04.2020 määrusega Pärnu Maakohus võttis A.M.`i pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. 2 (6)

Avalikust kohtulahendite registrist on nime järgi otsingul nähtavad võlgniku suhtes ajavahemikul 26.04.2007-02.11.2018 tehtud 14 lahendit väärteo-, kriminaal- ja tsiviilasjades. Täitemenetluse registri andmetel on A.M. ́i suhtes avatud 18 täitetoimikut ajavahemikul 19.10.2010 – 01.02.2019, neist vähemat 3 sissenõuet on täidetud, kuid aegunud/tasutud põhinõuetega toimikud on sulgemata seetõttu, et täituri tasu nõuded on tasumata ja nende aegumistähtaeg pole veel saabunud. Võlgnikul on pangakonto Swedbank AS-is XXXXXXXXXXX, saldo 0,00 € ja kontole on arvestatud viivis 1,11 €, lisaks on SEB Pank AS-is on sõlmitud internetipanga teenusleping €. Pensionikeskusse andmetel võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga) ja talle kuulub 1004.199 LHV Pensionifond L osakut. Võlgnik ei ole liitunud III sambaga ning võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontosid. Muud võlgnikuga seotud asjaolud. Varasemast on A.M.it kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Pärnu Maakohtu 13.02.2017 otsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas 1-17-362 tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 (vargus) ja § 25 lg 2 ( süüteo katse) järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Karistus loeti kaetuks Pärnu Maakohtu 25.05.2015 otsusega mõistetud karistusega 5 aasta 4 kuu ja 1 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algust loeti alates 02.02.2016. Tartu Maakohtu 02.11.2018 otsusega kriminaalasjas 1-17-362 vabastati A.M. karistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise järelvalve kohaldamisega (9 kuu jooksul). Vabastamise kuupäev oli 20.11.2018. Talle määrati katseaeg kestvusega kuni 03.07.2021 ning ta allutati käitumiskontrollile 24-ks kuuks. Käesolevaks ajaks on elektrooniline järelvalve lõppenud, kuid käitumiskontrollile allumine ning katseaeg kehtivad. Varad ja võlad. Võlgnikul puudub vara. Pankrotimenetluses ei ole lubatud pöörata nõuet isiku II pensionisamba fondi osakutele. Võlgnikul on ajutise halduri kogutud andmetel kokku vähemalt 16 võlausaldaja ees kohustusi ja võlgnevusi kokku vähemalt 31 116,35 euro ulatuses (sh Eesti Haigekassa nõue 7557,48 €, maksuameti kaudu menetluskulude nõuded summas 3654,48 €, QBE Insurance Ltd Eesti filiaali nõue 5421,91 eurot, lisaks erinevate tsiviilhagide nõuded ja kohtutäiturite täitemenetluste tasunõuded). PPA on teatanud, et nendel võlgniku vastu PankrS § 93 lg 1 alusel nõudeid ei ole. PPA nõuded on eranditult karistusõigusliku iseloomuga, mis kuuluvad asendustäitmisele Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel. Ajutisele haldurile esitatud muudel andmetel on PPA täitmata/tasumata nõuete summa käesoleval hetkel 421,16€. Ajutise halduri selgitusel pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustuse suuruseks ~25 000 €, mis on ~6000 euro võrra väiksem, kui ajutise halduri poolt esialgselt tuvastatud kohustused. Põhjuseks on asjaolu, et avaldus on koostatud täitemenetluse registri andmetel, kuid seal ei ole näiteks kajastatud krim asjas 2-14-7277 väljamõistetud tsiviilhagi, kuna selle osas täitemenetlust ei toimu. Maksejõuetuse tekkepõhjused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A.M. ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ebamõistlik käitumine, sh. vajaliku maksevõime puudumisel laenukohustuste võtmine ning väär- ja kuritegude toimepanemine ja selle kaudu endale kohustuste tekitamine. Täitetoimikute avamise aegade põhjal võib järeldada, et võlgnik muutus maksejõuetuks

2-20-1458 hiljemalt 2011. aastal. A.M. ́i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine haldur, et käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ta tuvastanud, et võlgnik oleks teostanud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS § 109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Kokkuvõttes A.M. ́i teadaolevad kohustused on vähemalt 31 116,35 €, millele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni võlgnevustelt arvestatud viivised. Kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks. Praegu teadaolevatel andmetel on kohustustest 22 682,04 € ( so 72,89%) sellised, mille osas on võimalik läbi viia kohustustest vabastamise menetlus. Kriminaalmenetluse käigus väljamõistetud tsiviilhagid, jäägiga 8434,31€, on selline summa, mis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe. Võlgnikul igasugune vara puudub. Käesoleval ajal võlgnik töötab töötasuga ~950/kuus. Arvestades asjaoluga, et võlgnik kasvatab kahte alaealist last, on tema igakuisest sissetulekust lubada arestida ~60 €. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja selline sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel tuleb arvestada sellega, et tal on üks alaealine laps. A.M. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja võlgniku kohustustest vabastamist. Ajutine pankrotihaldur aruandes teeb ettepaneku: kuulutada välja A.M.’i pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud), määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks 13 töötunni eest xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €, millest xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx€ mõista välja pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu palub mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. Kulude hüvitamist ajutine haldur ei nõua, kuna käesolevas menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks. 22.04.2020 kohtuistungile keegi ei ilmunud. Võlgnik esitas 21.04.2020 kohtule digitaalselt allkirjastatuna taotluse arutada riigis kehtiva eriolukorra tõttu asja tema osavõtuta, Võlgnik kinnitas, et jääb avalduse juurde ja palus selle rahuldada. Ajutise halduri aruandega ja töötasu aruandega on võlgnik tutvunud ning vastuväiteid ei ole. On nõus, et A. Õnnik jätkab tema pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik enda aruandele lisatud 20.04.2020 taotluses palub samuti arutada asja eriolukorra tõttu kehtivate piirnagute tingimustes tema osavõtuta. Jääb aruande juurde ja leiab, et tuleb välja kuulutada A.M.i pankrot. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise halduri arvamuse, leiab, et A.M.’i pankrot tuleb välja kuulutada.

2-20-1458 Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees vähemalt 31 116,35 eurot, samas kui võlgade rahuldamiseks igasugune vara ja piisav sissetulek võlgnikul puudub. Seega A.M.’i puhul esineb PankrS § 1 lg 2 nimetatud olukord, kus võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole tõenäoliselt võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, siis võlgniku majandusliku seisundi poolest tuleks PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada määrusega menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid asjas esineb PankrS § 171 lg 11 märgitud erisus. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja vaatamata asjaolule, et esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kui võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna võlgnik on esitanud 28.01.2020 kohtule ka PankrS §-s 169 nimetatud võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, tuleb pankrot A.M.’i suhtes välja kuulutada. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Antud asjas esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid PankrS § 171 lg 11 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada kohustustest vabastamise avalduse läbivaatamiseks. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest kuni xxxxxxxxxxx € suuruses summas (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest. Kohtu hinnangul on ajutise halduri aruandes kirjeldatud 13-tunnine töömaht võlausaldajate ja võlgade hulka arvestades mõistlik ning küsitud tasu xxxxxxxxxxx/tund jääb märkimisväärselt alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära (96€/tund). Samuti ei nõua haldur eraldi kulude hüvitamist. Seega määrab kohus PankrS § 23 lg. 4 alusel ajutise halduri tasu suuruseks esitatud aruande alusel 13 tunni töö eest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €), sellest menetlusabi korras xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks) tuleb välja maksta PankrS § 23 lg 6 alusel riigi vahenditest ja ülejäänud osa välja mõista pankrotivarast. Võlgnik ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei ole. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik