Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1 / 10

2-20-742

Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Kostja ütles hageja töölepingu üles 21.08.2019 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjon rahuldas 17.12.2019 otsusega nr 4-1/2129/19 hageja nõuded osaliselt ja tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 2 alusel alates 21.08.2019, lõpetas töölepingu alates 21.08.2019 ja mõistis hagejale välja hüvitise brutosummas 1279,40 eurot. Kostja esitas Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud taotluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras avalduse rahuldatud osas.

Hageja töötas alates 09.03.2007 kostja juures (endise nimega Narva Õigeusu Humanitaarkool) eesti keele aineõpetajana. 21.08.2019 ütles kostja erakorraliselt hageja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Viimaseks tööpäevaks oli ülesütlemisavalduse koostamise ja allkirjastamise päev ehk 21.08.2019. Hageja ei nõustu töölepingu ülesütlemisega ning on seisukohal, et see on tühine, kuna töötaja töövõime ei ole vähenenud ning ta oleks saanud jätkata õpetajana töötamist.

2 / 10

2-20-742

Ülesütlemisavalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjuseks 9. klassi madalad riigieksami tulemused. Hageja leiab, et madalad tulemused ei ole tingitud sellest, et tema lastele viis aastat eesti keelt õpetas. Hageja ei ole rikkunud töölepingu punkti 2.5. alapunke 2.5.1. ja 2.5.3., sest on kõik endast oleneva, et suunata õpilasi omandama kooli õppekava nõuetele vastavat haridust ning kujundada läbi aineõpetuse õpimotivatsiooni. Klassis on erineva taustaga ja motivatsiooniga lapsed, mitmel oli logopeedilased probleemid. Kooli IT süsteemid ei ole tänapäevased, mis võimaldaks laste motivatsiooni tõsta. Samuti puudus tööandja poolt initsiatiiv projektides osaleda (lubatud tegevusi ei tehtud). Ülesütlemisavalduses leiab tööandja, et hageja ei kavatse tõsta oma töövõimet. Eksamitulemused ei saa sõltuda 100% ainult tööandjast ega õpetajast. Paremate tulemuste saamiseks on vaja luua paremad õppimisvõimalused nii õppijatele kui ka õpetajatele ning väga oluline on ka õppijate tahe ainet omandada.

Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd.

Kostja tegi hagejale hoiatuse 21.06.2019 vahetult enne hageja puhkuse algust, seega ei saanud hoiatus kuidagi oma eesmärki täita. Hoiatuse mõte on juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ja anda võimalus töötajale oma käitumise parandamiseks. Tööleping öeldi üles kohe peale puhkuse lõppu.

Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.08.2019 ning mõista välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3838,20 eurot (1279,40 eurot x 3).

Kostja vastus

Kostja esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule taotluse vaadata läbi hageja avaldus töövaidluskomisjonile osas, milles töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas. Seega jätkub vaidlus selles osas, kas töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane ning kui mitte, siis kas hagejale maksmisele kuuluv hüvitise määr on õiguspärane või tuleb seda vähendada.

Kostja hagi ei tunnista. 2018/2019 kooliaasta lõpus sooritasid 9. klassi õpilased riigikeele eksami. Hageja on selle klassiga eesti keele õpetajana töötanud 5 – 9 klassini. Eksami tulemused olid äärmiselt ebarahuldavad. Kui Eesti keskmine tulemus oli 69,1 punkti 100 punktist, siis Narva Õigeusu Humanitaarkooli keskmine tulemus oli 35,7 punkti 100 punktist. Ajavahemikul 2014/2015-2018/2019, ei olnud eesti keele eksami tulemused rahuldavad, jäädes vahemikus 26,4 – 46,3 punkti 100 punktist, mis viitab sellele, et töötaja ei saa pidevalt hakkama oma töökohustustega. Töötaja leidis, et viga ei ole temas, vaid muudes asjades (vähene kooliväline tegevus, vananenud IT süsteemid jne). Direktor on seisukohal, et 2018/2019 kooliaasta eesti keele eksami madala tulemuse põhjusteks oli töötajapoolsed töölepingu punkti 2.5. alapunkti 2.5.1, mille kohaselt töötaja „suunab õpilast omandama kooli õppekava nõuetele vastavat haridust“ ja alapunkti 2.5.3, mille kohaselt töötaja „kujundab läbi aineõpetuse õpimotivatsiooni“, rikkumised.

Kostja on seisukohal, et probleem pole kooliõpilaste nõrkuses, vaid eriala õpetaja vajalike omaduste, oskuste ja teadmiste puudumises. Kõik hageja klassid viimase viie

3 / 10

2-20-742 aasta jooksul on saanud madalaid tulemusi. Teised aineõpetajad on saanud samade lastega kõrgemaid tulemusi.

Direktor tegi hagejale 21.06.2019 hoiatuse nr 68. Koolidirektori juhtis hageja tähelepanu sellele, et õpetaja vastutab hariduse kvaliteedi eest. Lähtudes õpetaja kutsestandardist selgitab just õpetaja välja õppija arengutaseme, lähtudes üld- ja valdkondlikest oskustest ning arvestab neid õppetegevuse eesmärkide seadmisel, toetudes õppekavale. Töötaja ei olnud hoiatusega nõus. Tulles 21.08.2019 pärast puhkust tööle, ei ilmutanud töötaja koolidirektoriga vestluses soovi ja valmisolekut oma tööoskuste, õpetusmetoodika ja -kommete tõstmiseks ja muutmiseks.

Kostja on seisukohal, et hagejalt polnud alust oodata tema taseme, oskuste ja teadmiste tõstmist ja hageja ei suutnud tagada eesti keele koolitust tasemel, mis oleks gümnaasiumi õpelastel võimaldanud saada positiivse hinne alustava kooliaasta lõpus toimuvatel eksamitel. Seetõttu tuli töösuhe koheselt lõpetada, et enne uue kooliaasta algamist leida eesti keele õpetaja, kes vastaks gümnaasiumi kõrgemale tasemele. Seoses sellega oli kostja veendunud, et temalt ei saa mõistlikult oodata, et ta jätkaks töölepingut kolmekuulise etteteatamistähtaja lõppemiseni ja hakkaks otsima uut õpetajat kooliaasta keskel, mis on oluliselt raskem, kui enne kooliaasta algust.

Kostja ei leia, et hageja töövõime on vähenenud. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad piisavad teadmised ja oskused selleks, et õpetada õpilasi riigikeele programmidega kehtestatud tasemel. Viie aasta eksamite tulemused on selle tõenduseks. Hageja klassides oli 10-14 õpilast ning neil oli 4 riigikeele tundi nädalas. Kostja tunnistab, et enne 2019/2020 õppeaastat ei pööranud kooli juhtinud administratsioon erilist tähelepanu riigikeele õpetamisele ja seetõttu ei teinud see administratsioon järeldusi riigikeele eksamite ebarahuldavatest tulemustest. Uus administratsioon ei saanud sellega leppida, eriti kuna hageja ei soovinud midagi muuta.

Kostja on seisukohal, et kuna tööleping öeldi üles erakorraliselt ilma eelneva etteteatamiseta TLS § 88 lg 3 teise lause alusel, mille kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, siis ei saa oodata tööandjalt ka teise töö pakkumist, sest tööandja oli kindel oma otsustuses, ei töösuhteid tuleb koheselt lõpetada mis iganes põhjusel.

2019 kevadel pakkus kooli direktor hagejale täienduskoolituse LAK-õppe programmi raames, mille metoodika abil saavad osalejad võimaluse õpetada teisi aineid riigikeeles, kuid hageja ei soovinud nimetatud koolitusel osaleda. Seega oli kostjal selge, et hageja ei soovinud teist tööd teha ja seetõttu oleks teise töö pakkumine või teatamine teise töö puudumisest olnud puht formaalseks. Ilmnenud on, et hageja leidis koheselt endale uue töökoha. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda ka täiendkoolitust, kuna hagejat ei saanud töötasu säilitades teise õpetajaga asendada, selleks oli kostja eelarve liialt pingeline. Kostja hinnangul olid hageja oskustes ja teadmistes sellised lüngad, mida ei olnud võimalik täiendkoolitusega kõrvaldada. Oleks olnud vajalik hageja saatmine täiskoormusega täiendkoolitusele.

Hagejale tehtud hoiatus ei olnud formaalne. Kostja ootas, et hagejal tekivad peale puhkust konstruktiivsed mõtted ja ettepanekud õppekorralduse taseme tõstmiseks. Kuid nähes, et hoiatus ei mõjunud, otsustas kostja töösuhte lõpetada. 4 / 10

2-20-742 Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Alusetu on väita, et madalate eksamitulemuste põhjuseks on hageja töökohustuste rikkumine. Hageja ei ole kohustusi rikkunud ja kostja ei ole ka välja toonud, milles rikkumine seisnes. Meelevaldne on ka väita, et hageja ei saaks oma tööülesannetega tulevikus hakkama. Tegemist oli nõrga klassiga, kus ilmnes logopeedilisi probleeme, lisaks olid muud õpitegevust takistavad probleemid. Hageja on omandanud õpetaja kutse ja teab, kuidas oma tööd teha. Hagejal on küsimus, et kui kostja leiab, et ta töövõime ei ole vähenenud, siis miks hageja tööleping töövõime vähenemise tõttu lõpetati.

Eesti keele eksamitulemused on nõrgemad kui teistes ainetes, kuid see ei ole tingitud ainult õpetajast. Teisi aineid õppisid õpilased oma emakeeles ja seetõttu oli neid ka lihtsam omandada. E ole korrektne võrrelda kohustuslikku eksamit (eesti keele eksam) valikeksamitega (keemia, vene keel), sest kohustuslikku eksamit sooritavad kogu klassi õpilased (eksamil 2019 a 12 õpilast), valikeksameid sooritavad ainult mõned õpilased (2019 a vene keele eksamit sooritas 3 õpilast, keemiat 1 õpilane), kes on sooritavates ainetes tunduvalt tugevamad ja edukamad.

Kui varasem administratsioon ei pööranud tähelepanu riigikeele õpetamisele, siis mida oleks pidanud hageja tegema, kui kooli juhtkonna hinnangul ei olnud tegemist probleemiga.

Hageja ei mäleta, et talle oleks LAK-õppe programmi raames täiendkoolitust pakutud. Samas ei ole täiendkoolituse pakkumine samaväärne teise töö pakkumisega töölepingu lõpetamisel. Hageja osales 2018 ja 2019 täiendõppeprogrammides.

Kostja täiendavad seisukohad

Hageja ei näidanud välja omapoolset initsiatiivi ning ei teinud ettepanekuid kooli ITsüsteemi kasutamiseks eesti keele õppimisel. Kostja leiab, et oleks pidanud pakkuma kooli juhtkonnale meetmeid, mis oleks õpetamise taset tõstnud.

Kostja ei toonud esile konkreetseid kuupäevi rikkumistega, kuna hageja rikkus neid sätteid, mis kohustasid õpetajat vastutama õpilaste teadmiste taseme eest. Hageja ei ole täitnud oma töökohustusi pidevalt nõutaval tasemel, sest tal polnud selleks piisavaid teadmisi ja oskusi või isegi motivatsiooni.

Kostja toob välja, et eesti keele tunde oli koolis rohkem, kui teisi ainetunde – tegemist oli prioriteetse ainega. Hageja ei suutnud ka nende tundide arvuga tagada rahuldavaid eksamitulemusi.

Hoiatuse osas leiab kostja, et hageja oleks pidanud direktorile esitama konkreetse plaani, kuidas ta muudab oma õppemetoodikat, et oleks tagatud paremad tulemused. Vestlusest direktoriga sai viimane teada, et hageja ei ole teinud mingeid järeldusi. Kuigi hageja töötas kostja juures 12 aastat, siis viimase 5 aasta jooksul muutusid eksamitulemused eriti ebarahuldavaks, kas selle tõttu, et hageja kaotas oma teadmisi ja oskusi, mis olid omandatud magistrikraadi saamisel või kaotas oma teadmisi ja omadusi oma teadmiste rakendamiseks.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäid pooled oma esitatud seisukohtade juurde. 5 / 10

2-20-742

Kostja rõhutas, et olukorras, kus tööandjal ei ole muid töökohti töötajale pakkuda, kui eesti keele õpetaja töö ja seda tööd ei saa pakkuda, siis ei ole teise töö pakkumata jätmine oluline rikkumine. TLS § 88 lg 2 ja lg 3 koosmõjus on selge, et tööleping tuli kohe lõpetada. Kostja kinnitas, et kostja külastas hageja tunde õppeaasta jooksul ning õppeaasta jooksul rääkis ka õpetajaga, et oluline on midagi muuta. Hageja ei soovinud muudatusi teha ja kinnitas, et kõik on korras. Objektiivne tõend on see, et 5 aasta jooksul olid tulemused ebarahuldavad. Kostja viitab töölepingu punktidele, mida hageja ei täitnud. Kostja on seisukohal, et arutada saab ainult ühe kuu hüvitise väljamõistmise küsimust, ülejäänud osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kostja palub hüvitise määramisel arvestada ka asjaolusid, millele on viidanud töövaidluskomisjon – hageja leidis endale 10 päeva jooksul töö, seega ei ole ta sissetulekus kaotanud.

Hageja rõhutas, et tema ei saa tagada, et kõik õpilased oskaksid keelt kõrgemal tasemel ning 4 õpilast said B1 taseme. Juhul, kui juhtkond leidis, et eesti keele õppimisega on probleeme, siis miks ei hakatud probleemiga tegelema juba jaanuaris ja oodati sellega juunini.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

Pooltel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle:  hageja asus kostja juures tööle alates 09.03.2007 aineõpetajana, täistööajaga ja töötasu kokkuleppega alates 01.01.2019.a 1250 eurot kuus;  kostja esitas hagejale 21.06.2019 hoiatuse;  hageja tööleping öeldi üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel 21.08.2019 ja hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 21.08.2019;  hagejale ei pakutud teist tööd;  hageja keskmine kuutöötasu on 1279,40 eurot.

Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.08.2019 ning mõista välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3838,20 eurot (1279,40 eurot x 3).

Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise formaal- ja materiaalõiguslikud nõuded. Kostja on töölepingu ülesütlemisavalduses ülesütlemise alusena viidanud TLS § 88 lg 1 p 2 ning selgitanud, et on ilmne, et töötaja ei saa ega kavatse oma töövõimet tõsta, kuna töötaja on jäänud oma seisukoha juurde, et madalad tulemused sõltuvad tööandjast, mitte aga töötajast. Kostja on kirjeldanud ülesütlemisavalduses eesti keele eksamite madalaid tulemusi ning viidanud töölepingu punktidele 2.5.1 ning 2.5.3. Tööandja on täiendavalt selgitanud ka asjaolu, et hoiatuses on tööandja juhtinud töötaja tähelepanu 6 / 10

2-20-742 asjaolule, et õpetaja vastutab hariduse kvaliteedi eest, kuid olenemata hoiatusest ei ole hageja ilmutanud soovi ja valmisolekut oma tööoskuste, õppemetoodika ja –kommete tõstmiseks ning muutmiseks (dtl 74 – 76). TLS § 88 lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata.

TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja on 21.06.2019 vormistanud töötajale hoiatuse (dtl 78), milles kostja on viidanud eesti keele eksami madalatele tulemustele ning on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et õpetaja vastutab hariduse kvaliteedi eest ja lähtudes õpetaja kutsestandardist just õpetaja selgitab välja õppija arengutaseme, lähtudes üld- ja valdkondlikest oskustest ning arvestab neid õppetegevuse eesmärkide seadmisel, toetudes õppekavale. Kostja on viidanud, et need rikkumised on lubamatud ja tööandjal on õigus kasutusele võtta õiguskaitsevahendeid, s.h töölepingu ülesütlemine. Riigikohus on mitmel korral toonitanud, et hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Analüüsides hagejale esitatud hoiatust jääb esmalt arusaamatuks, mis on konkreetsed kostja etteheited hageja tööle s.t mida hageja on valesti teinud või milles seisneb ebapiisav tööoskus. Selleks, et töötajal oleks võimalik oma käitumist parandada, peaks olema selge, mida tööandja probleemiks peab ja mis on võimalik probleemi lahendus. Hagejale esitatud hoiatusest on mõistetav küll see, et kostja ei ole rahul eesti keele eksami tulemustega, kuid hoiatuses ei selgitata, milles seisneb otseselt töötaja ebapiisav tööoskus või sobimatus. Hoiatus täidab oma eesmärki, kui töötajal on võimalik ka kuidagi oma tegevust ja käitumist parandada. Kostja andis hagejale sisuliselt oma käitumise muutmiseks aega hageja puhkuse, millal hagejal ei ole kohustust tööülesandeid täita ega ka mingeid muudatusi teha. Kohus leiab, et sellisel viisil ei täida hoiatus oma eesmärki ning tegemist ei ole TLS § 88 lg 3 kohase hoiatusega. Kostja on oma seisukohtades ja samuti ka istungil selgitanud, et on hagejaga ka varasemalt pidanud vestlusi, et hageja meetodid ei ole toimivad, kuid hageja seda ei kinnita. Arvestades, et kostja ei ole selles osas kohtule tõendeid esitanud, siis ei saa kohus seda ka otsuse tegemisel arvestada. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole hagejat nõuetekohaselt hoiatanud.

Kostja ise on oma seisukohtades tunnistanud, et kostja varasem juhtkond ei ole eesti keele õpet pidanud oluliseks. Kohus leiab, et sellises olukorras on tööandjal eriti vajalik töötajale selgitada, mida temalt oodatakse. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks uut olukorda töötajale selgitanud. Olukorras, kus töötaja on aastaid arvanud, et tema tööoskused on piisavad ning tema töö osas ei ole etteheiteid tehtud, ei saa eeldada, et töötaja teeks ise muudatusi. Tööandja oleks pidanud väga selgelt välja tooma, milles seisnevad vajaka jäämised ning mida peaks parandama ning samuti pakkuma ka täiendkoolitust.

Kostja on küll oma menetlusdokumendis viidanud, et kuna tööleping öeldi üles erakorraliselt ilma eelneva etteteatamiseta TLS § 88 lg 3 teise lause alusel, mille kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja (dtl 216), kuid on siiski ülesütlemisavalduses tehtud hoiatusele viidanud, seega on kohus seisukohal, et kostja 7 / 10

2-20-742 pidas hoiatuse tegemist siiski vajalikuks. Ka kohus leiab, et antudolukorras oli kindlasti vajalik töötaja eelnev hoiatamine, kuna aastate jooksul ei olnud töötaja tööülesannete täitmisega probleeme olnud ning juhul, kui uus juhtkond soovis muudatusi, siis oleks pidanud töötajale nende tegemiseks aega andma. Lisaks ei ole tööandja tõendanud, et rikkumise erilise raskuse tõttu ei saanud hoiatust tööandjalt hea usu põhimõtte kohaselt oodata.

TLS § 88 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS § 88 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kusjuures vajadusel korraldama töötaja täiendusõppe, kohandama töökohta või muutma töötaja töötingimusi. Need kohustused on tööandjal eeldusel, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja on seisukohal, et tal ei olnud muid töökohti pakkuda ning sellest tulenevalt ei pakkunud kostja ka hagejale teist tööd. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades oleks kostja siiski pidanud pakkuma hagejale täiendõpet, mis on samuti üks tööandja kohustusi enne töölepingu ülesütlemist. Menetluses ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale pakkunud täiendõpet, mis oleks olnud üheselt suunatud töötaja ebapiisavate tööoskuste parandamiseks. Kostja on küll viidanud, et täiendõppest on olnud juttu ja töötaja on keeldunud täiendõppel osalemast, kuid kostja ei ole selles osas esitanud tõendeid. Lisaks sellele peab kohus oluliseks toonitada, et esmajoones oleks kostja pidanud tegema selgeks, millised on hageja ebapiisavad tööoskused ning neid hagejale selgitama ning seejärel oleks olnud võimalik ka vajaliku täiendõppe pakkumine. TLS § 28 lg 2 p 5 kohaselt peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud. Kostja väited selle kohta, et tema eelarves ei ole piisavalt vahendeid koolituse tagamiseks ei saa olla põhistuseks töölepingu ülesütlemiseks. Tööandjal on kohustus tagada töötaja oskuste arendamine ja juhul, kui töötaja keeldub sellistel koolitustel osalemast, siis on tööandjal võimalik fikseerida kohustuste täitmata jätmine ning selles osas vormistada nõuetekohane noomitus.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ülesütlemisavalduses ega ka hilisemas menetluses tõendanud, millisel viisil ei ole töötaja pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega just töötaja ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Kostja on nii hoiatuses kui ka ülesütlemisavalduses ja hilisemas menetluses viidanud töölepingu punktidele 2.5.1. ning 2.5.3, mille kohaselt suunab õpetaja õpilast omandama õppekava nõuetele vastavalt haridust ning kujundab aineõpetuse õpimotivatsiooni (dtl 69). Kostja ei ole tõendanud, kuidas nimetatud töölepingu sätete täitmine ei olnud võimalik just töötaja ebapiisava tööoskuse või sobimatuse tõttu. Kostja ei ole välja toonud, milliste oskuste puudumine oli takistuseks töösuhte jätkumisel ning kuidas nende oskuste puudumine tõendatud on. Menetlusdokumentides ja kohtuistungil on kostja üldsõnaliselt viidanud lünkadele hageja teadmistes, kuid ei ole selles osas esitanud konkreetseid väiteid ning neid tõendanud. Analüüsides hageja töölepingut (dtl 164 jj), siis ei ole kohtule selge, milliseid oskusi hagejalt eeldati, kuna lepingus ei ole neid välja toodud. Ülesütlemisavalduses viidatud sätted ei ole mitte oskused, vaid kohustused ja juhul, kui töötaja neid ei täitnud, siis võiks olla tegemist töökohustuste rikkumisega, kuid sellel alusel ei ole töölepingut üles öeldud. Lisaks ei ole tööandja konkretiseerinud, milline hageja tööoskuse puudujääk või sobimatus tingis madalad eksamitulemused (dtl 91 – 93), mida tööandja töötajale ette heidab. 8 / 10

2-20-742

Kohus nendib, et olukorras, kus aastaid ei ole ehk pööratud tööülesannete täitmise kvaliteedile nõutavat tähelepanu võibki olla keeruline muudatuste tegemine, kuid see ei saa olla õigustuseks töötajate õiguste rikkumiseks. Töösuhetes on tööandja tugevamaks pooleks ning sellest tulenevalt on tööandjal ka suurem tõendamiskoormis, seega on vajalik hoolikas dokumenteerimine ning oma otsuste piisav selgitamine.

Võttes arvesse eeltoodut leiab kohus, et kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt 21.08.2019 on tühine TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud aluse puudumise tõttu.

Töölepingu ülesütlemise hüvitis

TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2).

Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis. Hageja arvestuste kohaselt on ühe kuu keskmise töötasu summaks 1279,40 eurot.

Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Olenemata sellest, et töötaja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust selles osas, milles töövaidluskomisjon jättis hagejale kahe kuu hüvitise välja mõistmata, siis kohus ei ole seotud töövaidluskomisjoni poolt otsusega väljamõistetud hüvitise suurusega ja saab täielikult iseseisvalt diskretsiooni rakendada komisjoni otsusest sõltumatult. Töövaidluskomisjoni poolt kindlaks määratud (väljamõistetud) hüvitise suurusega arvestamine kohtumenetluses ei tulene kohtu kaalutlusõiguse sisust ega põhimõttest ning see piiraks kohtu jaoks põhjendamatult nimetatud põhimõtte rakendamist. Seega leiab kohus, et ta on vaba rakendama oma kaalutlusõigust vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastavalt asjaoludele ja poolte huvidele.

Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i

2-20-742 tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“ Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista töötaja ühe kuu keskmine töötasu s.o 1279,40 eurot. Hageja on kinnitanud, et sõlmis uue töölepingu 10 päeva peale kostja poolt töölepingu ülesütlemist ning hageja töötab ka tänasel päeval (dtl 143, 246), seega ei ole töötajal tekkinud ulatuslikku saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et oluline on ka see, et töötajale ei antud sisuliselt teada, mida tema käest soovitakse ning töötajal puudus võimalus oma tööd parandada. Arvestades töötaja pikka staaži ja asjaolu, et töötajale ei ole kohtule teadaolevalt varasemalt etteheiteid tehtud, siis peab kohus põhjendatuks töötajale ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise välja mõistmise. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1279,40 eurot (bruto summa).

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt 21.08.2019 on tühine TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud aluse puudumise tõttu. Kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 21.08.2019 ning mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 1279,40 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.