11. juuli 2025 kell 16.00, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-7488
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik T. B. , isikukood XXX, elukoht XXX Usaldusisik Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai tn 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post XXX
Võlgniku T. B. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. B. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja T. B. (isikukood XXX) pankrot 11.07.2025 kell 16.00 ja algatada T. B. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada T. B. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).
4.Määrata T. B. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 8. august 2025 kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, Pärnu linn, I korrus, saal nr 5).
Kohustada võlgnik T. B. (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 8. augustil 2025 kell 15.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, saal nr 5). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab T. B. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada
2-25-7488 kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 11.07.2026.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku T. B. usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 19.06.2025 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1890 eurot, millele lisandub käibemaks 453.60 eurot, s.o kokku 2343.60 eurot, millest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 eurot, kokku 1098.64 eurot hüvitada riigi vahenditest ja 1004 eurot, millele lisandub käibemaks 240.96 eurot, kokku 1244.96 eurot hüvitada pankrotivara arvelt. Tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (a/a XXX SEB Pangas).
16.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel 2 (8)
2-25-7488 teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.T. B. (avaldaja, võlgnik) esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub algatada tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus. Hiljem (03.07.2025) esitatud avaldusega on ta muutnud avaldust ning palunud välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, tal on üks ülalpeetav laps (sünd. 2012), kes elab temaga. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk Rapla Vallavalitsusest (avaldaja on magistrikraadiga lastekaitse erialal) ja sotsiaaltoetused kokku üle 1700 euro kuus, igakuised väljaminekud on 1145 eurot. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt 13 erinevat maksekohustust kokku ca 36 000 EUR väärtuses, osad neist järelmaksud , kohtulahendeid ega täitemenetlusi nõuete suhtes ei ole.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas selgitab võlgnik, et sattus raskustesse oma võimete/sissetulekute ülehindamise tulemusel, samuti osaliselt ema palvel. Võlgnik ei soovi võlgade eest peitu pugeda, vaid need lahendada ja tagada oma alaealise lapse heaolu. Võlgniku vaimne seisund on rahaliste raskuste tõttu halvenenud, tekkinud on unehäired.
1.3.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on seisnenud võlanõustaja poole pöördumises, perearsti abiga üritab ta leevendada ärevust ja depressiooni.
2.Kohus võttis 19.06.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 3.07.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:
3.1.T. B. on vallaline. Tal on üks alaealine laps, XXX. Võlgnikule kuulub 1/8 kaasomandiosa korteriomandist, registriosa XXX, XXX, suurus 89m2. Kaasomandiosa omandas ta isa järel pärimise teel. Teisteks kaasomanikeks olid siis tema 2 õde (kumbki 1/8) ja ema (5/8). Ema M. B. surma (XXX) järgselt võttis ainupärijana pärandi üle üks õdedest, M. V. . Pärnu Maakohtu 31.12.2024 määrusega ts asjas 2-24-16106 kuulutati välja M. B. pärandvara pankrot. Haldur on pidanud teiste kaasomanikega läbirääkimisi korteriomandi tervikvarana müügiks, et saada parim hind. Kaasomandiosade müük eraldiseisvalt ei ole perspektiivne, kuna ükski kaasomanik ei ole korteri säilitamisest ja seal elamisest huvitatud.
3 (8)
2-25-7488 Vara väärtuse hindamisel on aluseks võetud võlgniku poolt maksejõuetusavalduses märgitud hinnang. Maksejõuetusavalduses on võlgnik näidanud enda varana sõiduauto Audi A4, XXX, 2008vl. Registri andmetel omandas võlgnik selle 23.06.2023 (TF Bank AB laenuga). Tegelikkuses on auto omanik alates 22.07.2024 Primero Finance OÜ, kellega sõlmiti laenu- ja tagatisloovutamise leping. Seega võlgnikule käesoleval ajal sõidukeid ei kuulu. Pensioni II samba osakud võttis välja 2021. Usaldusisikule ei ole teada, et võlgniku suhtes oleks tehtud kohtulahendeid. Täitetoimikuid avatud ei ole. Võlgniku kohustuste suuruseks on teatatud kokku 35 964.64 eurot, vara väärtuseks on hinnatud ca 530 eurot, kuid selle tegelik hind võib olla ka väiksem.
3.2.Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenude võtmine, sh enam kui aasta jooksul uute laenude võtmine varasemate laenumaksete tasumiseks ja seeläbi maksevõimest ebaõige ettekujutuse jätmine. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024. aasta alguses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.
3.3.Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule teada ei ole.
4.Kohus kuulas 10.07.2025 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde koos muudatusega, et mitte algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, vaid välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik toetas võlgniku avaldust. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
5.Kohus asub seisukohale, et võlgniku T. B. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku arvel. Võlgnikul likviidne vara usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt sisuliselt puudub, kuid võlad ulatuvad pea 36 000 euroni. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis, sest selliste võlgade tasumiseks oleksid nt võlgade ümberkujundamise menetluse tarvis igakuised maksed (280 eurot, mis võiks usaldusisiku kinnitusel olla tema mittearestitav sissetulek) selgelt liiga väikesed. Kohus loeb 4 (8)
2-25-7488 esitatuga tuvastatuks, et T. B. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust ei ole võimalik kinnipidamisi teha olulises ulatuses) ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks T. B. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab seega võlgniku T. B. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma 5 (8)
2-25-7488 kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1.Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.07.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused:
Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
13.2.Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
13.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
13.4.Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).
13.5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
13.6.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
13.7.Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega 6 (8)
2-25-7488 järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.
18.Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 140 eurot juures teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 1890 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit palub usaldusisik aga määrata tasu väiksemana, summas 1446.92 eurot (sh tasu 1186 eurot ja käibemaks 260.92 eurot). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 886 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 300 eurot + km välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik T. B. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 13,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1890 eurot, koos käibemaksuga 2343.60 eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise 7 (8)
2-25-7488 halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 eurot, kokku 1098.64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.