2-20-396/3 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada otsus kätte pooltele. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Benteler Distribution Estonia OÜ esitas 09.01.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Metsatehnika Forester OÜ vastu põhivõla 2000 euro, 09.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 336,70 euro ja põhivõlalt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates 10.01.2020 määraga 0,065% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale suulise tellimuse alusel kaupa (silindritorud, kroomitud vardad) ja esitas kaua eest arve summas 3237,55 eurot. Kostja on kauba kätte saanud ja tasunud talle esitatud arve osaliselt summas 1237,55 eurot. Kostjal on tasumata hagejale tulenevalt esitatud arvest 2000 eurot. Vastavalt esitatud arvele on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,065 % päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus võttis 15.01.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2 kohaselt juriidilisele isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku esindajale, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Kohus saatis hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostja seadusliku esindaja aadressil, dokumendid tagastati märkega, et saaja keeldus dokumente vastu võtmast. TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 26.02.2020.

TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista arvel näidatud määras, s.o 0,065 % päevas, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid sellises viivisemääras kokku leppinud või kostja oleks arvel näidatud viivisemääraga nõustunud. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mis on 8% aastas. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 2000 euro suuruselt põhivõlalt arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 25.04.2019 kuni 09.01.2020 summas 113,96 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (https://viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhivõlast alates 10.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda 80% ulatuses ja hageja kanda 20% ulatuses. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 275 eurot ning lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ajakulu 2,5 tundi, tunnitasu 120 eurot). Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud suuruses ning hageja lepingulise esindaja kulude suurus vastab asja keerukusele ja mahule (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 460 eurot (575 x 0,8). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik