Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Tallinna linna vahel 23.04.2015 sõlmitud tähtajaline üürileping nr xxx, mille alusel andis Tallinna linn kostja kasutusse eluruumi aadressil xxx, Tallinn. Tallinna linn lõpetas üürilepingu 30.04.2019. Kostja poolt Tallinna linnale 08.05.2019 tagastatud eluruum oli puudustega, mida ei saa lugeda asja loomulikuks kulumiseks. Tallinna linn on puuduste kõrvaldamiseks ja eluruumi kordategemiseks kandnud kulusid, mida ta poleks pidanud kandma, kui kostja oleks eluruumi lepingukohaselt kasutanud. Tallinna linn loovutas kostja vastase nõude OÜ-le Raadiku Arendus. Hagimaterjalid edastati 27.02.2020 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus andis hagejale 31.01.2020 kohtumäärusega tähtaja esitada kohtule 5 päeva jooksul alates nimetatud määruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri. Hageja sai kohtumääruse kätte 05.02.2020, kuid pole tänaseni menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 425 eurot. Seega tuleb riigilõiv 425 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.