Avaldaja-võlgnik: R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx; e-post: xxx) Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire M.K., Väike-Ameerika 8 – 203, Tallinn 10129, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada R. H. (H., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
2.Kinnitada R. H. pankrotimenetluses pankrotihalduri Ly Müürsoo koostatud ja 25.03.2020 kohtule esitatud aruanne. R. H. pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuded ja nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole pankrotimenetluses raha saanud, on järgmised: Jrk nr
Võlausaldaja nimi, makserekvisiidid
kontakt-andmed,
PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus esitatud nõuded: PlusPlus Capital AS
1.Registrikood 11919806 Asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Arvelduskonto nr EE082200221053320710 Viitenumber 24340911 OK Incure OÜ
2.Registrikood 11542046 Asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; Arvelduskonto nr EE452200221066697508 Viitenumber 64814400083480709
Tunnustatud nõue
Jääb saamata
Jaotis
2711,37 eurot 2711,37 eurot
25,165%
6506,91 eurot 6506,91 eurot
60,391%
Tsiviilasi nr 2-19-15149 Intrum Debt Finance AG 747,12 eurot 747,12 eurot 6,934% Registrikood CH-020.3.020.910-7 Asukoht Alpenstrasse 2, Zug, 6300, Šveitsi Konföderatsioon Esindaja Intrum Estonia AS, registrikood 10036074, asukoht Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn Arvelduskonto nr EE952200221016123815 Viitenumber 11133922523 Tallinna linn 9,01 eurot 9,01 eurot 0,084%
4.Registrikood 75014920 Asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Arvelduskonto nr EE651010002011878002 Selgitusse: R. H., ts.asi 2-19-15149 Swedbank AS 800,16 eurot 800,16 eurot 7,426
5.Registrikood 10060701 Asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn. Arvelduskonto nr EE722200221011367058 Selgitusse: R. H., leping 18-078843-KX Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud.
3.Vabastada Ly Müürsoo R. H. pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata R. H. pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasu suuruseks x eurot (millele lisandub käibemaks 20% summas x eurot).
5.Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku R. H. enda kanda.
6.Rahuldada R. H. menetlusabi taotlus ja TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle pankrotihalduri tasu maksmiseks riigipoolset menetlusabi x euro ja sellele lisanduva käibemaksu x euro ulatuses (kokku menetlusabi x eurot), ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.
7.Pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
8.Pankrotimenetluses haldurile hüvitamata jäänud tasu ja kulud (ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud, pankrotihalduri kulud ja tasu osas, mida menetlusabi ei kata) summas x eurot (sh käibemaks) jätta R. H. kanda ning mõista R. H.lt OÜ Sentire M.K kasuks välja.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
10.Algatada menetlus võlgniku R. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
10.1.Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi:
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15149 Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul R. H.l on õigus jätta endale töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust 25%. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
10.2.Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. R. H. on kohustatud viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala muutumisest, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisikuna peab R. H. sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul R. H. ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik R. H. kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole.
10.3.Võlgnik on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid, arvestades proportsionaalselt iga võlausaldaja jaotise suurust. Maksete tegemisel kasutada määruse resolutsioonis märgitud võlausaldajate andmeid ja makserekivisiite.
11.Kohus kohustab R. H.t enda usaldusisiku ülesannetes esitama kohtule üks kord aastas, iga aasta 30.aprilliks, võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade kohta, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada 30. aprilliks 2020.
12.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.
MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
1.Pärnu Maakohtu 28.10.2019 määrusega kuulutati välja R. H. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 25.03.2020 kohtule aruande ja taotluse lõpetada R. H. pankrotimenetlus pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Haldur teeb ettepaneku algatada võlgniku R. H. suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning määrata võlgnikku ennast usaldusisikuks. Kohus 31.03.2020 määrusega kutsus isikuid üles pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuma 13.aprilliks 2020 kohtudeposiiti 2000 eurot. Keegi kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
2.Pankrotihalduri aruande kohaselt oli pankroti väljakuulutamise seisuga R. H. arvelduskontode saldod järgmised: AS-s SEB Pank arvelduskontol nr EExxx oli 0,62 eurot ja nr EExxx, mille saldo oli 0,02 eurot, Swedbank AS-s arvelduskontol EExxx oli 16.10 eurot ja AS-s LHV Pank arvelduskontol nr EExxx oli 0 eurot. Haldur esitas Swedbank AS-ile avalduse R. H. Swedbank AS–i arvelduskonto ja arvelduskontole väljastatud deebetkaardi blokeeringu vabastamiseks. Haldur andis nõusoleku R. H.l kasutada väljastatud deebetkaarti. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15149 Haldur esitas avalduse R. H. tööandjale xxxxxxxx xx–le, milles palus kanda R. H. töötasu R. H.’e arvelduskontole EExxx AS-is SEB Pank. Töötasust pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid R. H. pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. I ja III järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded kokku 10 774,57 eurot: PlusPlus Capital AS 2711,37 eurot; OK Incure OÜ 6506,91 eurot, Intrum Debt Finance AG 747,12 eurot, Tallinna linn 9,01 eurot, Swedbank AS 800,16 eurot. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. R. H. ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. R. H. on usaldusosanikuks x&x xxxxxxxxxx xx–s ning xxx xx xxx xx–s; täisosanikuks xx-s xxxxxxxx. Kuna usaldusosaga ja täisosalusega usaldusühingus ei ole tegemist pankrotivaraga, siis ei saa pankrotihaldur neid osalusi käsutada ega ka müüa. Maksejõuetuse tekkimise põhjused on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ning olematust sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuna haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Samas on Swedbank AS teatanud nii 20.11.2019 kui ka 04.02.2020 e-kirjaga, et Swedbank AS teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur palub lõpetada R. H. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, vabastada Ly Müürsoo R. H. pankrotihalduri kohustustest ja otsustada R. H. kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada R. H.t täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Haldur taotleb R. H. pankrotimenetluses täidetud ülesannete eest tasu x eurot (sisaldab käibemaksu). Kokku on haldur kulutanud R. H. pankrotimenetluses x tundi, arvestusega x eurot tunnis on tasu kokku xeurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku x eurot, millest ajutise halduri tasu on osaliselt hüvitatud riigivahenditest (x eurot koos käibemaksuga) ja x eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Pankrotihaldur taotleb R. H. nimel menetlusabi halduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest, s.o. summas x eurot (summa koos käibemaksuga). Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud halduri tasu x eurot (sisaldab käibemaksu) palub haldur jätta R. H. kanda. Haldur palub määrata tasu väljamaksmiseks büroole – OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb.
KOHTU PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikud vara ja sissetulekud puuduvad, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et R. H. pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus avaldab Ametlikes
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15149 Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud
5.PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lgs 4 sätestatakse, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodu ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jäävad pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu ja kulud x eurot, s.o osas, mida ei olnud võimalik katta pankrotivarast ja mida ei tasutud riigi vahendite arvelt, võlgniku R. H. kanda.
6.PankrS § 65 lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär onx eurot, mis PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
7.Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades peab kohus halduri näidatud ajakulu x töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Tunnitasumäär x eurot halduri poolt täidetud ja erineval tasemel erialaseid teadmisi nõudvate ülesannete keskmisena on selles asjas põhjendatud ja vastab halduri kutseoskustele. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks, kokku x eurot.
8.PankrS § 65 lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus kuulutas R. H. pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Ükski võlausaldaja ega muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks halduri poolt taotletud summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), s.o määras, mida võlgnik ei pea riigile tagastama. See summa tuleb riigituludest välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama.
9.Pankrotihalduri tasust ülejäänud osa (x eurot), 02.03.2020 määrusega kinnitatud pankrotihalduri kulud x eurot ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamata osa x eurot (kõik summad sisaldavad 20% käibemaksu), mida ei kata pankrotivara ja menetlusabi summa, kõik kokku x eurot (sealhulgas käibemaks), mõistab kohus võlgnikult välja OÜ Sentire MK kasuks. Kohustustest vabastamise menetlus
10.PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15149 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
11.PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik R. H. on suuteline usaldusisiku kohustusi ise täitma. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Eeltoodu alusel, juhindudes PankrS § 172 lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.
12.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Võlgniku kohustuste täitmist kontrollib kohus. Võlgnik peab täiendava meeldetuletuseta kohtule esitama iga-aastase aruande oma sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, pärimise teel vara omandamisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik usaldusisiku määramise vajalikkust täiendavalt hinnata.
13.Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige võlgade tasumist võimaldava töö tegemise või otsimise kohtustust), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
14.Võlgnik on kohustatud võlausaldajatele väljamakseid tegema proportsionaalselt, arvestades jaotise suurust. Maksete tegemisel kasutada määruse resolutsioonis esitatud tabelis näidatud makserekivisiite. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
30.04.2020 vea parandamise määruse resolutsioon:
RESOLUTSIOON
1.Parandada 21.04.2020 kohtumääruses tsiviilasjas 2-19-15149 määruse resolutsiooni punktis 11 märgitud esimese aruande esitamise kuupäev ja lugeda esimese aruande esitamise õigeks kuupäevaks 30. aprill 2021.
2.Toimetada määrus kätte kõigile isikutele, kellele on saadetud 21.04.2020 määrus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.