Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
17. aprill 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12551
Tsiviilasi
Kuusalu valla hagi XX vastu valduse üleandmiseks ja valduse rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kuusalu valla apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
kostjale kuuluva Latiku kinnistu suhtes. Nimelt ei nähtu viidatud otsusest, et oleks seatud piiranguid Latiku kinnistu omanikule, s.t kostjale tema kinnistut läbiva eratee suhtes. Volikogu otsuse tegemise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 järgi oli eratee avalikuks kasutamiseks määramise eelduseks omanikuga sõlmitud leping ning kui omanik ei nõustunud lepingu sõlmimisega, oli eratee võimalik avalikuks kasutamiseks määrata sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 3 lg 1 p 7, § 6 lg 1). Poolte vahel ei ole lepingut eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks sõlmitud ning kostjale kuuluvat kinnistut ei ole sundvõõrandatud. Ka kinnistusraamatusse ei ole kantud hageja õigust kostja kinnistu kasutamiseks. Selline kanne menetluse kestel 14. juunil 2017 kustutati. Kuusalu Vallavolikogu 30. septembri 2015. a otsus nr 42, millega seati Latiku kinnistule valla kasuks sundvaldus Kalda tee ehk 170 m2 ulatuses, on Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-6-17 tühistatud. Selle otsuse p-s 17 märkis kolleegium, et ehkki Kalda tee on vallavolikogu otsusega avalikuks kasutamiseks juba määratud, ei piisa sellest sundvalduse seadmiseks. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub sundvalduse alusel, mitte vastupidi (ehitusseadustik (EhS) § 94 lg 2). Hagejal puudub seega seaduslik valdus, mille üleandmist ja mille rikkumisest hoidumist saaks ta käesoleva asjaõigusliku hagiga kinnistu omanikult nõuda. Muud väiteid ei omanud asja lahendamisel tähtsust ja maakohus neid ei hinnanud. Maakohus tühistas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2790 eurot ja seadusjärgses määras viivise kuni kulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus
Kostja peab 4. detsembri 2013.a otsusest nr 67 tulenevalt järgima avalikult kasutatava tee puhul seadusest tulenevaid kitsendusi (AÕS § 155 lg 1, EhS § 92 lg 5, § 94 lg 3). Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja 17. jaanuari 2020. a vastuväite kostja menetluskulude nimekirja hilinenult esitamise kohta. Kostja menetluskulude nimekiri tulnuks jätta tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele
2012 otsus asjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Praeguses asjas on hageja apellatsioonkaebuses esitanud väited (volikogu 4. detsembri 2013. a otsus nr 67, TeeS § 51, § 4 lg 3 ja EhS § 92 lg 5 ja § 94 lg 3 kohaldamine, kas on tekkinud AÕS § 155 lg-st 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus), mida hinnati tsiviilasjas nr 2-17-18122.
lg 1 järgi kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mille hageja on kohustatud kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute eest, 480 eurot (4 tundi x 120 eurot). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 173 lg 10). Kostja palub kohustada hagejat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4).
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.