2-25-17304 Herko Suntsi avaldus elektriliinide talumiskohustuse puudumise tuvastamiseks ja Elektrilevi OÜ kohustamiseks elektriliinide eemaldamiseks ning uue elektrimaakaabelliini rajamiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Herko Suntsi määruskaebus Avaldaja (määruskaebuse esitaja: Herko Sunts (isikukood XXXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (puudutatud isik): Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja KatriHelena Siirak
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2025 määrus ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Herko Suntsi määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5).
ASJAOLUD
1
1.Herko Sunts (avaldaja) esitas 15. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus: 1) tuvastada vähemalt osaline talumiskohustuse puudumine XXXX kinnisasjal (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX) Elektrilevi OÜ-le (puudutatud isik) kuuluva keskpinge õhuliini osas ja täielik talumiskohustuse puudumine maakaabli osas, s.o mastist nr 53 kuni Uandi alajaamani; 2) kohustada puudutatud isikut rajama elektri-maakaabelliin XXXX kinnisasjale keskpingeliini mastist nr 49 kõige otsemat teed ning väikseimat talumiskohustust tekitavalt Uandi alajaama, arvestades kinnisasjal asuvaid hooneid; 3) kohustada puudutatud isikut eemaldama XXXX kinnisasjal asuv keskpinge õhuliin alates mastist nr 49 kuni kinnisasja põhjapoolse piirini; 4) kohustada puudutatud isikut eemaldama XXXX kinnisasjale 2013. aastal keskpinge õhuliini mastist nr 53 kuni Uandi alajaamani paigaldatud elektrimaakaabelliin. Alternatiivselt punktis 3 ja 4 esitatud nõuetele kohustada puudutatud isikut vooluvõrgust lahti ühendama ning lubama avaldajal eemaldada XXXX kinnisasjal asuv keskpinge õhuliin alates mastist nr 49 kuni kinnistu põhjapoolse piirini ja õhuliini mastist nr 53 kuni Uandi alajaamani paigaldatud elektrimaakaabelliin. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale XXXX kinnisasi, millel asuvad keskpinge õhuliin, puudutatud isiku 2013. aastal rajatud Uandi alajaam ning selle ja õhuliini vahel asuv elektrimaakaabelliin. Avaldaja kinnitas avalduses, et keskpinge õhuliin on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 järgi püstitatud enne maa esmakinnistamist. Avaldaja ei nõustu, et tal oleks keskpinge õhuliini talumiskohustus, sest liin on kaotanud algse eesmärgi, milleks oli kaugematele külaelanikele elektrienergia tarnimine. Avaldaja leiab, et keskpinge õhuliini talumiskohustus ei ole absoluutne ja arvestada tuleb kinnisasja omaniku huve. Talumiskohustuse olemasolu saab hinnata tehnorajatise eesmärgipärase kasutamise järgi. Kui tehnorajatist ei kasutata enam algsel ehk enne esmakinnistamist kavandatud eesmärgil, ei ole kinnisasja omanikul selle suhtes talumiskohustust. Avaldaja selgitas, et keskpinge õhuliin on halvas seisukorras ja sellel olevad puitmastid nr 50 ja 53 vajuvad igal aastal viltu ning eelneva, samuti võib tormi tõttu tekkida elektrikatkestusi ja ohtlikke olukordi. Õhuliinile langevatest puudest tingituna on liin ohtlik loomadele ja inimestele. Amortiseerunud keskpinge õhuliini renoveerimisvajadus puudub, kahjustuste korral ei ole mõistlik seda parandada. Keskpinge õhuliini läheduses ei ole avaldajal võimalik kinnisasjal kasutada elektrikarjust, metallaeda ega karjatada loomi ning avaldajal jääb põllumajanduslik tulu saamata. Avaldaja kinnisasjal on Natura 2000 ala. Funktsioonita ja demonteerimata keskpinge õhuliini piirangu tõttu ei saa avaldaja looduskaitseala eest toetust taotleda. Avaldajal jääb saamata 0,67 ha eest Natura 2000 toetus, mille ühikumäär on 60 eurot/ha aastas, aastas saamata jääv toetus on 40 eurot. Samuti vähendab keskpinge õhuliin avaldaja kinnisasja väärtust. Keskpinge õhuliini oleks võimalik asendada maakaabliga mastist nr 49 Uandi alajaamani, mis vähendaks ohtusid ja avaldaja talumiskohustust. Samuti paraneks elektrivarustuse töökindlus ning stabiilse elektrienergia tarbimise vastu on oluline avalik huvi kõikidel Uandi alajaamaga ühendatud elektrienergia tarbijatel. Avaldaja on pidanud puudutatud isikuga läbirääkimisi, kuid avaldaja huve ei ole arvestatud. Puudutatud isik leidis, et õhuliini asendamine mastist nr 42 maakaabliga maksaks 41 000 eurot, kuid see tähendaks neli korda pikema maakaabli rajamist, mis on ebamõistlik. Avaldaja pakutud mõistlikumat, odavamat ja väiksema talumiskohustusega varianti – maakaabli paigaldamist mastist nr 49 alajaamani – ei kaalutud. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esile toonud asjaolud, kuidas keskpinge õhuliini eesmärk on muutunud. Praegune olukord ei ole avaldaja huvides sobiv ega proportsionaalne. Seetõttu leidis avaldaja, et tal ei ole AÕSRS § 152 lg 1 mõttes talumiskohustust kinnisasjal asuva 2
õhuliini (mastidest nr 49 kuni nr 53) osas. Avaldajal on võimalik nõuda puudutatud isikult õhuliini kõrvaldamist alates XXXX kinnisasjal asuvast õhuliini mastist nr 49 kuni Uandi kinnisasja põhjapoolse piirini asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi. Kuna avaldaja kinnisasja läbiv õhuliin tuleb osaliselt eemaldada, siis muutub kasutuks demonteeritavast õhuliini mastist nr 53 rajatud maakaabel ühendusega Uandi alajaama. Maakaabel masti nr 53 ja alajaama vahel ei saa peale õhuliini demonteerimist enam olla ühendatud elektrivooluga. Seega ei saa nimetatud kaabli kaudu osutada avalikku teenust ja selle püsima jäämise vastu puudub avalik huvi. Järelikult ei ole avaldaja kohustatud taluma eelmainitud maakaablit ning ka see tuleb avaldaja nõudel AÕS § 89 alusel eemaldada. Avaldaja on nõustunud sellega, et puudutatud isik jätab maakaabli maasse tingimusel, et puudutatud isik ühendab selle elektrivõrgust lahti ning annab sellega seonduvad õigused üle avaldajale. Seeläbi ei oleks puudutatud isikul maakaabli väljakaevamise kulusid ja vajadusel saaks avaldaja seda ise teha. Avaldaja hinnangul on menetlusosaliste ja avalikuks huviks see, et puudutatud isik rajaks uue maakaabli mastist nr 49 kuni Uandi alajaamani võimalikult otse mööda 230 meetri pikkust teekonda ning seeläbi saaks varustada Uandi alajaama ja piirkonna kinnisasju elektriga.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel 23. oktoobri 2025 määrusega avaldust menetlusse võtmast, sest avaldaja taotletavat eesmärki: talumiskohustuse puudumise tuvastamist ja puudutatud isiku kohustamist keskpingeliini ümberpaigutamiseks, ei ole võimalik saavutada. Maakohus märkis, et avaldaja kinnisasjal paikneb keskpinge õhuliin, mille suhtes esineb avaldajal AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus, kuna viidatud õhuliin on tema enda kinnitusel püstitatud enne maa esmakinnistamist. Seega ei nähtu avaldusest avaldaja õiguste rikkumist. Maakohus selgitas avaldajale, et kui avaldaja soovib keskpingeliini ümberpaigutamist, siis on see AÕSRS § 152 lg 4 alusel võimalik, kuid selleks tuleb avaldajal pöörduda puudutatud isiku poole. AÕSRS § 152 lg 3 viimase lause järgi tuleb avaldajal kanda liini ümberpaigutamisega kaasnevad kulud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas 7. novembril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
23.oktoobri 2025. a määruse ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmiseks. Avaldaja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et avaldaja õigusi ei rikuta, kuna avaldajal on AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt keskpinge õhuliini talumiskohustus. Avaldaja selgitas, et maa esmakinnistamise ajal oli keskpinge õhuliini ainsaks eesmärgiks osutada elektrienergiateenust oluliselt kaugematele alajaamadele, kuid 2021. aastal see teenus lõpetati. Keskpinge õhuliin jäi teenindama vaid Uandi alajaama. Seega talumiskohustuse eeldused ei ole täidetud, sest keskpinge õhuliini kaudu osutatava teenuse eesmärk ja subjektid on muutunud ega ole enam samad, mis talumiskohustuse tekkimise ajal. Järelikult on avaldaja nõue keskpinge õhuliini eemaldamiseks põhjendatud. Maakohus ei selgitanud määruses talumiskohustuse eeldusi ega analüüsinud tehnorajatise eesmärgipärast kasutamist, menetlusosaliste huve ning Riigikohtu 30. aprilli 2004 otsuse nr 34-1-3-04 p-dest 36–38 tulenevaid seisukohti. Juba AÕSRS § 152 lg 1 varasem redaktsioon sätestas enne maa esmakinnistamist püstitatud tehnorajatiste osas seadusest tuleneva 3
talumiskohustuse ning maaomanikule tehnorajatise tehnorajatis ei olnud enam eesmärgipäraselt kasutusel.
kõrvaldamise
nõudeõiguse,
kui
Maakohus piirdus AÕSRS § 152 lg 1 grammatilise tõlgendamisega ja jättis avaldaja püstitatud õigusliku küsimuse lahendamata. Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt on jäänud ebaselgeks avaldaja mõttekäik talumiskohustuse puudumise osas. Maakohus ei määranud asja arutamiseks ja menetlusosaliste ärakuulamiseks kohtuistungit (arvestades, et tehnorajatistega seonduvad vaidlused on keerukad) ega suunanud menetlusosalisi kompromissile. Avaldaja selgitas, et ta oleks saanud maakohtule kohtuistungil selgitada talumiskohustuse puudumist, kuna tegemist ei ole enam AÕSRS § 152 lg 1 tähenduses tehnorajatisega. Avaldaja esitas maakohtus nõude talumiskohustuse tuvastamiseks tema kinnisasja kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral. Sellise nõude rahuldamisel kaoks elektriühendus XXXX kinnisasjal ja naaberkinnisasjadel ja seetõttu sisaldus avalduses ka elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-st 1 tulenev nõue puudutatud isiku kohustamiseks tehnorajatise rajamiseks.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isik leidis, et maakohus on õigesti avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, sest avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja avaldaja õiguste rikkumist ei esine. Avaldaja kinnitas avalduses, et tema kinnisasjal olev keskpinge õhuliin püstitati enne maa esmakinnistamist. Seega on maakohus eelnimetatud eeldust käsitledes õigesti leidnud, et avaldajal on AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt XXXX kinnisasjal paikneva keskpinge õhuliini talumiskohustus ja tal puudub kinnisasja omanikuna õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise eemaldamist AÕS § 89 alusel (sh puudutatud isiku kulul). Keskpinge õhuliini ümberpaigutamist on avaldajal õigus nõuda AÕSRS § 152 lg 4 alusel, kui see on tehniliselt võimalik ja avaldaja hüvitab sellega seotud kulud. Ebaõige on avaldaja käsitlus, et kuna keskpinge õhuliini eesmärgipäraselt ei kasutata, siis puudub avaldajal liini talumiskohustus. Praegusel juhul ei esine avaldajal seadusjärgset talumiskohustust mitte AÕSRS § 152 lg 2, vaid AÕSRS § 152 lg 1 järgi. Tehnorajatise talumiskohustuse olemasolu ei hinnata selle eesmärgipärase kasutamise järgi. Puudutatud isik ei nõustunud avaldajaga selles, et kuna tema kinnisasja läbiv õhuliin on muutunud keskpingeliini lõpuks (mida ta tegelikkuses enam ka ei ole), siis ei ole tegemist tehnovõrgu eesmärgipärase kasutamisega. Ühtlasi ei ole avaldaja tema kinnisasjal asuva tehnovõrgu omanik, mistõttu ei ole avaldaja pädev hindama, kas tehnovõrk on eesmärgipäraselt kasutuses või mitte ning milline on või oli tehnovõrgu eesmärk mingil ajahetkel. Keskpinge õhuliin on maakaabelliini kaudu ühendatud avaldaja kinnisasjal asuva alajaamaga, mille toitel on teised tarbijad, mida on ka avaldaja ise avalduses märkinud. Ka nähtub puudutatud isiku 22. oktoobri 2025 menetlusdokumendist, et avaldaja kinnisasja läbiva ning Uandi kinnisasjale jõudva õhuliini kaudu on projekteeritud võrguühendus Võidu kinnistu liitumise tarbeks. See tähendab, et avaldaja kinnisasjal paiknev keskpinge õhuliin on avalikes huvides eesmärgipäraselt kasutuses. Avaldaja kinnisasjal paikneva õhuliini kaudu
4
tagatakse võrguühendus tarbijatele – nii avaldaja kinnisasjal asuva alajaama toitel olevatele tarbijatele kui ka liituvale Võidu kinnisasjale. Puudutatud isik ei nõustunud avaldajaga, et tehnorajatise rajamise kohustus tuleneb ELTS § 65 lg-st 1. Sättes reguleeritakse olukorda, kus tarbija on esitanud võrguettevõtjale liitumistaotluse võrguettevõtja võrguga liitumiseks, kuid praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Puudutatud isiku tegevus seoses Võidu kinnisasja liitumise tarbeks võrguühenduse rajamisega ei ole seotud avaldajale kuuluva XXXX kinnisasjaga ega temale kuuluva varaga. Maakohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ja määruskaebusest ei selgu avaldajal kaitsmist vajavat huvi või tema õiguste rikkumist. Suulise menetluse läbiviimine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et tehnorajatistega seotud vaidlused on tehniliselt keerukad või et avaldaja soovib esitada omapoolse nägemuse võimalikust kompromissist.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Avaldaja taotleb elektriliini talumiskohustuse puudumise tuvastamist ja Elektrilevi OÜ kohustamist elektriliini eemaldamiseks ning uue elektriliini rajamiseks. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja eesmärke saavutada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, vaid on seisukohal, et seda, kas tehnorajatiste talumiskohustus puudub ning kas tehnorajatise talumise, kõrvaldamise ja rajamise eeldused on täidetud, saab maakohus hinnata asja sisulisel lahendamisel.
8.Tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 6181 lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses mh tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕSRS § 152). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (RKTKm 2. mai 2012 nr 3-2-1-31-12, p 13). Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 saab kohus jätta lisaks hagile ka hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel üldjuhul menetlusse võtmata, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega. TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. See kehtib ka hagita menetluse korral (vt ka RKTKm 23. oktoober 2015 nr 3-2-1-73-15, p 18). 5
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus lahendas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel asja sisuliselt, tuginedes AÕSRS § 152 lg-le 1 ja avaldaja kinnitusele, et keskpinge õhuliin püstitati enne maa esmakinnitamist, ning järeldas, et avaldajal on õhuliini talumiskohustus. Seejuures ei ole maakohus muude avalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa enne menetluse algatamist ainult avalduse asjaolude põhjal järeldada, et avaldajal puudub täielikult õiguskaitsevajadus, mis õigustaks avalduse menetlusse võtmisest keeldumist.
10.Avalduse kohaselt asub avaldaja kinnisasjal tehnorajatis, mis püstitati enne maa esmakinnistamist. Sellist tehnorajatist on kinnisasja omanik AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt kohustatud taluma. Tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist võib kinnisasja omanik AÕSRS § 152 lg 4 järgi nõuda siis, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Kui talumiskohustus puudub, on kinnisasja omanikul vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 3 õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist AÕS §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. AÕSRS § 152 lg 1, 3 ja 4 kohaldamisel on oluline selgeks teha: 1) mille suhtes palub avaldaja talumiskohustuse puudumise tuvastada, sh kas tegemist on tehnorajatisega; 2) tehnorajatise olemasolu korral, kellele see kuulub ja kas see on püstitatud enne maa esmakinnistamist; 3) kas tehnorajatis on faktiliselt kasutatav või on see püsivalt kasutusest välja langenud või ei ole kunagi kasutuses olnud; 4) kus tehnorajatis täpselt asub (sh kas see paikneb avaldaja kinnistul); 5) kas tehnorajatist on põhjendatud ja võimalik tehniliselt kõrvaldada või ümber paigutada. Juhul kui tehnorajatis ei ole enam eesmärgipärases kasutuses, ei vasta see enam sellise tehnorajatise määratlusele, mida kinnisasja omanikul on kohustus taluda. Poolte väited õhuliini ja maakaabli kasutamise kohta on vastukäivaid. Asja lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas õhuliin ja maakaabel on endiselt eesmärgipärases kasutuses ehk kas on endiselt tegemist talumiskohustusega tehnorajatisega AÕS § 158 lg 1 või § 1581 lg 1 mõttes.
11.Avaldaja palub eemaldada nii õhuliini kui ka maakaabli. Avaldusest nähtuvalt on osa elektriliinist olnud olemas enne maa esmakinnistamist, osa on rajatud aastal 2012 ja selle talumiseks on avaldaja kinnisasi koormatud isikliku kasutusõigusega. Avaldaja peab täpsustama, mis alusel ta millise liiniosa eemaldamist taotleb.
12.Avaldaja taotleb lisaks talumiskohustuse puudumise tuvastamisele ja elektriliini eemaldamisele ka uue elektriliini rajamist. Avaldaja viitest ELTS § 65 lg-le 1 ei selgu, millise kohustuse täitmist avaldaja puudutatud isikult nõuab. Viidatud lõikes on 7-punktiline loetelu võrguteenustest, mida võrguettevõtja osutab. Tegemist võib olla tehnorajatise ümberpaigutamise nõudega AÕSRS § 15 2 lg 4 või AÕS § 158 lg 5 mõttes. Avaldaja peab selles osas oma nõuet täpsustama. Kui avaldajal on tehnorajatise talumiskohustus, saab ta selle ümberpaigutamist nõuda vaid siis, kui ümberpaigutamine on tehniliselt võimalik ja avaldaja hüvitab sellega seotud kulud.
13.Asja lahendamisel võib asjaoludest tulenevalt olla vajalik AÕS § 158 1 lg 2 alusel kaaluda, kas tehnorajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnorajatise vastu. Seda saab teha asja sisulisel lahendamisel. 6
14.Avalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul avalduse asjaolude ja nõuete ebaselguse korral anda avaldajale TsMS § 3401 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb maakohtul selgitada nõuete õiguslikke eeldusi ja lubatavust ning võimaldada avaldajal avalduse asjaolusid ja nõudeid täpsustada.
15.Eelnevast tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul avalduse menetlusse võtmisest keeldumine esitatud põhjendustel ennatlik. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
16.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.