Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18122
Tsiviilasi
Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) hagi XX vastu valduse rikkumisest hoidumise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.09.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja XX apellatsioonkaebus, 3500 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75033496, asukoht Kuusalu tee 35b, Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2018 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Kuusalu valla hagi XX vastu valduse rikkumisest hoidumise kohustamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Kuusalu valla kanda.
Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas hagi XX (kostja) vastu valduse rikkumisest hoidumise kohustamiseks.
2.Kostjale kuuluvat Latiku kinnistut, asukohaga Kolgaküla, Kuusalu vald, Harjumaa, läbib umbes 56 meetri ulatuses Kuusalu valla teeregistris olev Kalda tee, nr 3530431. Kalda tee ülejäänud osade kohta on sõlmitud erateee avaliku kasutamise lepingud. Kostja eratee avaliku kasutamise sõlmimise ettepanekule ei vastanud, hiljem selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid siiski lubas Kalda tee kasutamist oma kinnistu piires kuni lõpuks sulges läbipääsu. Kostja poolt avalikult kasutatava Kalda tee sulgemine kostja kinnistu piires tekitas olukorra, kus ümberkaudsetel elanikel kadus seni kasutatud avalik läbipääs Liiapeksi-Loksa riigimanteele. Tsiviilasjas nr 2-16-12551 tehtud 19.08.2016 hagi tagamise määrusega keelati XX-l mistahes takistuste tegemine (aiad, väravad, sõidukid jms) tema kinnistul asuval Kalda teel sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-16-12551. XX rikkus pidevalt talle hagi tagamise määrusega pandud kohustust hoida Kalda tee liiklemiseks avatuna. XX on andnud mõista, et ta ei nõustu vabatahtlikult hoidma Kalda teed avalikkusele avatuna.
3.Hageja palub kohustada kostjat hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest kostjale kuuluval Latiku kinnistul asuva Kalda tee ulatuses tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusest nr 67 „Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kostja leiab, et Kuusalu Vallavolikogu otsuse nr 67, 04.12.2013 alusel esitatava haginõude maksmapanekuks peaks olema valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud leping eratee avalikuks kasutamiseks, kuid sellist lepingut sõlmitud ei ole.
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohtu 10.09.2018 otsusega hagi rahuldati ning kohustati XX hoiduma Kuusalu valla valduse edasisest rikkumisest XX-le kuuluval Latiku kinnistul asukohaga Harjumaa, Kuusalu vald, Kolgaküla, registriosa nr 11615002, asuva Kalda tee ulatuses tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusest nr 67 „Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2200,80 eurot ning viivise menetluskuludelt.
8.Kuusalu vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 tegemise ajal, millega kinnitati Kuusalu valla kohalike teede nimekirja Kalda tee, milline läbib ka kostja kinnistut, kehtinud teeseaduse (TeeS) § 51 kohaselt on kohalik tee kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja sama seadus § 4 lg-s 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
9.Ka praegu kehtiva ehitusseadusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 järgi on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. EhS § 92 lg 7 kohaselt kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. EhS § 92 lg 8 järgi avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
10.Vaidlust ei ole, et Kuusalu vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 on Kuusalu valla kohalike teede nimekirja nimetatud Kalda tee, siis on Kalda tee, mis läbib ka kostja kinnistut, määratud avalikuks kasutamiseks, sest kõik kohalikud teed on avalikult kasutatavad, kui kohalik tee otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud teeseaduse kohaselt. Asjaolu, et Kalda tee osas, mis läbib kostja kinnistut, ei ole sõlmitud kostja ja hageja vahel eratee kasutamise lepingut ja ka seetõttu oleks võinud tee muutuda avalikult kasutatavaks, ei välista seda, et Kalda tee on muul alusel avalikult kasutatav, milleks käesoleval juhul on Kuusalu vallavolikogu 04.12.2013 otsus nr 67, millega Kalda tee on nimetatud kohalike teede nimekirja, mis tähendab, et Kalda teed kui kohalikku teed saab kasutada avalikult. Seega on Kalda tee kohalik tee ja kohalik tee on nii vallavolikogu otsuse tegemise ajal kehtinud TeeS § 4 lg 3 kohaselt mõeldud avalikuks kasutamiseks kui EhS § 92 lg 5 järgi on kohalik tee avalikult kasutatav (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 kohtuotsus nr 3-3-1-6-17 p 16 ja 17).
11.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole soovinud ja ei soovi, et tema kinnistut kasutatakse läbipääsuna liiklemiseks Kalda tee osana. Seega ei ole veenvad kostja väited, et tema ei tee kellelegi takistusi Kalda tee kasutamiseks.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 1 sätestab, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
13.Lähtudes eeltoodust, kus kohus on tuvastanud, et Kalda tee sh. Kalda tee, mis läbib kostja kinnistut, on avalikult kasutatav tee, siis ei ole kostjal õigust takistada Kalda tee kasutamist. Kostja on kohustatud laskma kasutada tema kinnistul asuvat Kalda teed avalikult kasutatava teena tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusest nr 67, millega kinnitati Kuusalu valla kohalike teede nimekiri, Kostja on selgesõnaliselt teada andnud, et ta tänasel päeval ei tee takistusi (t.l. 67 pöördel), millest ei saa järeldada kostja tahet homse päeva suhtes, samas ei ole kostja nõustunud hageja nõudega, mistõttu tuleb kostjat kohustada hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest kostjale kuuluval Latiku kinnistul.
14.Kostja väidetel, et Kalda tee suhtes, mis läbib kostja kinnistut, pole algatatud eriplaneeringut ega koostatud projekteerimistingimusi, mistõttu kostjal pole selgust, missuguses ulatuses peaks kostja taluma Kalda teed s.h. koos teele ette nähtud kaitsevööndiga, mille minimaalne laius on 10 meetrit, pole veenev, sest vaidlust ei ole, et Kalda teed on võimalik kasutada ja kasutatakse, kui kostja ei tee selleks takistusi ning mõistliku kõrvalseisjana saab igaüks aru, et Kalda tee läbib kostja kinnistut samas laiuses nagu Kalda tee laius ulatub kostja kinnistu piirile, Kalda tee läbib kostja kinnistut kulgedes kuni kostja kinnistu piirini samas laiuses nagu Kalda tee läheb edasi kostja kinnistult. Seega kostja väide, nagu kohus võiks kohustada teda taluma Kalda teed kogu kostja kinnistu ulatuses, pole tõsiseltvõetav. Vaidlust ei ole, et hageja on hagis palunud kostjat mitte teha takistusi kasutada Kalda teed s.o. iga mõistlik inimene saab aru, et hageja huviks on kasutada Kalda teed kostja kinnistul läbipääsuks Kalda teelt Kalda teele. Kostja väidetel, kas Kalda tee on sobiv tehniliselt kasutamiseks, ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal on olemas seaduslik valdus, mille rikkumist tal on õigus kohtulikult kaitsta, Latiku kinnistut ületavale erateele, tuginevalt üksnes Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusele 67, „Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“, millele lisatud 5 lehel asuv nimekiri sisaldab rida nr. 3530431 nimetusega „Kalda tee“ teepikkusega 943 (ühiku tähistus puudub). Kuusalu vallal ei ole tegelikku võimu Latiku kinnisasja üle, kuivõrd tegelik võim Latiku kinnisasja üle kuulub ilma ühegi seaduses sätestatud alusel seatud piiranguta XX-le.
17.Vallavolikogu otsus ei kujuta endast kokkulepet kinnistu omaniku ja Kuusalu valla vahel eratee avaliku kasutamise kohta (AÕS § 36 lg 2). Kui otsust tõlgendada Latiku kinnistu omaniku õigusi piirava haldusaktina, siis kostja hinnangul on see selles osas algusest peale tühine, kuivõrd selle haldusakti koostamisel ei ole järgitud haldusmenetlusseadustiku nõudeid. Kuusalu vallavolikogu otsuse nr. 67 enda tekst on äärmiselt napp ja selles puuduvad igasugused põhjendused.
18.Haldusaktile lisatud teede nimekirja tehtud kanne „Kalda tee“ teepikkusega 943 on väheinformatiivne ning ei sisalda mingit viidet Latiku kinnistule. Nimekirjale ei ole lisatud ka plaanimaterjali, millest võiks teha järeldust selles kohta, kus ja kuidas nimekirja lisatud Kalda tee võiks looduses kulgeda. Seega ei nähtu vallavolikogu otsusest üheselt, kas ja millisele osale Latiku kinnistust võiks oletatav hageja valdusõigus laieneda ning millise konkreetse valdusõiguse rikkumisest peaks kostja hoiduma.
19.Kostja leiab, et ilma konkreetse projektdokumentatsioonita ei ole üldse võimalik otsustada selle üle, kas ja millisele osale Latiku kinnistust võiks hageja valdus laieneda ja järelikult ilma selleta ei ole võimalik ka määratleda kostja talumiskohustust. Hageja ei ole sellist projektdokumentatsiooni kohtule esitanud.
20.Kostjale ei ole enne Kuusalu Vallavolikogu otsuse väljaandmist antud võimalust arvamuse avaldamiseks, mistõttu vallavolikogu otsuse tegemisel ei ole järgitud HMS § 40 lg 2 nõudeid. Otsuses puuduvad põhjendused, puudub vaidlustamisviide, sellest ei ole kostjat õigeaegselt teavitatud, mistõttu otsus ei ole õiguspärane (HMS § 54).
21.Eeltoodust lähtuvalt on vallavolikogu otsus nr. 67 selle vastuvõtmisest alates õigustühine igal juhul selles osas, millega on väidetavalt seatud piiranguid Latiku kinnistu omanikule tema kinnistut läbiva eratee suhtes. Isikul, kelle õigusi haldusakt piirab, s.o. käesolevas asjas kostjal, on võimalik tugineda oma vastuväidetes tema õigusi
piirava haldusakti õigustühisusele ka sel juhul, kui ta ei ole konkreetset haldusakti õigeaegselt vaidlustanud.
22.Kostja osutab veel, et vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr. 67 vastuvõtmise ajal kehtinud Teeseadus § 5-1 sätestas kohaliku tee mõiste järgmiselt: kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Sel ajal kehtinud seadus sätestas üheselt, et eratee kohaliku teena kasutamise õiguse eelduseks pidi lisaks vallavolikogu poolt kohalike teede nimekirja kinnitamisele olema sõlmitud vastav leping kinnistu omanikuga eratee kohaliku teena kasutamiseks.
23.Seega ei saanud ülalviidatud vallavolikogu otsusest tuleneda kostjale kohustust võimaldada Latiku kinnistut läbiva eratee kasutamist kohaliku teena ilma sellekohase lepingu sõlmimiseta ka juhul, kui asuda seisukohale, et otsus nr. 67 on õiguspärane. Kostja ei ole sõlminud TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud korras lepingut tema kinnistut läbiva eratee kasutamiseks. Järelikult üksnes Kuusalu Vallavolikogu otsusele tuginevalt ei ole hagejal võimalik valduse rikkumisest hoidumise nõuet kostja vastu esitada.
24.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-3-1-57-16 p-s 15 selgitanud, et avalikult kasutatavaks muutub eratee üksnes siis, kui vallavolikogu teeb eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks. Sellist otsust ei ole Kuusalu Vallavalitsus teinud. Kuusalu Vallavolikogu tegi 30.09.2015 otsuse nr. 42, millega seati sundvaldus kostja kinnistule. See vallavolikogu otsus on Riigikohtu 14.06.2017 otsusega tühistatud.
25.Maakohus on osutanud samale Riigikohtu otsusele, milles viidatakse, et Kuusalu Vallavolikogu otsus nr. 67 võib olla kõigile isikutele kohustuslik ning maakohus on teinud sellest järelduse, et see otsus iseenesest annab hagejale valdusõiguse Latiku kinnistu üle ning kohustab kostjat tee kasutamist lubama.
26.Maakohus ei ole aga osutanud tähelepanu asjaolule, et samas otsuses märgib Riigikohus, et 04.12.2013 otsuse vaidlustamisel või siis tühistamisel eeldaks tee avalikult kasutamiseks määramine sundvalduse seadmist. See (s.o. sundvalduse seadmine) on omakorda lubatav üldplaneeringu, eriplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel.
27.Tuginemine AÕS § 155 lg-le 1 ei ole ilma kehtiva otsuseta tee eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta põhjendatud. Kehtiv AÕS § 155 lg 3 sätestab, et eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Latiku kinnistut läbivat erateed ei ole seaduses sätestatud korras avalikuks kasutamiseks määratud.
28.Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Kalda tee oleks kohaliku teena kantud valla üldplaneeringusse, et selle eratee muutmiseks avalikult kasutatavaks teeks oleks alustatud eriplaneeringut või kehtestatud projekteerimistingimusi. Kostja on kogu menetluse kestel osutanud, et hageja poolt nõutav läbipääs tema kinnistult ei ole avalikult kasutatava teena tehniliselt kasutamiseks kõlbulik, kuna see kujutab endast endise poehoone ees olnud asfalteeritud parkimisplatsi, millel puuduvad regulaarseks avaliku teena kasutamiseks vajalikud tehnilised omadused.
29.Kehtiva Ehitusseadustiku § 71 kohaselt peab avalikult kasutataval teel olema kaitsevöönd, mille laius on 10 meetrit. Järelikult ei piisa Latiku kinnistut läbiva eratee avalikuks kasutamiseks selle määramiseks üksnes pikkusmõõdus – 56 meetrit. Seega ei ole kohtuotsuse resolutsioon kostjale arusaadav ega ka sundtäidetav, kuna otsuse resolutsioonist ei selgu, millisele osale kinnistust kohustus laieneb.
30.Hageja nõudes osutatud läbipääs lõikab Latiku kinnistu praktiliselt pooleks, mille tõttu ei ole kostjal võimalik temale kuuluvat kinnistut tegelikult kogu ulatuses eesmärgipäraselt kasutada, kuna ta ei tea, kuhu ja millisele osale tema kinnistust teemaa ja selle kaitsevöönd laieneb. Kostja on korduvalt pöördunud vallavolikogu poole
ettepanekuga algatada Riigikohtu 14. juuni 2017 lahendi p 19 põhjendustes viidatud planeering või projekteerimine, kui valla huvides on tõepoolest tema kinnistut läbivat erateed avaliku teena kasutada, kuid vald ei ole sellele reageerinud.
31.Kostja leiab, et sundimaks teda taluma tema omandiõiguse olulist riivet puudub hagejal seaduslikul alusel põhinev õigus, s.o. valdus, mida hagejal oleks õigus kohtulikult kaitsta ja seetõttu on maakohus ebaõigesti hagi rahuldanud. Vastustaja seisukoht
32.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
34.Hageja esitas kostja vastu valduse kaitse nõude AÕS § 44 lg 1 alusel, mille kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja rikkumise ärahoidmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja oma huve antud juhul kaitsta valduse kaitse hagiga, sest maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et hagejale oleks mingis osas üle läinud kostjale kuuluva Latiku kinnistu valdus. Asjaolu, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 „Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“ lisas on märgitud ka tee nr 3530431 nimetusega „Kalda tee“ teepikkusega 943, ei anna hagejale iseenesest seaduslikku valdust kostjale kuuluva Latiku kinnistu suhtes. Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega ei ole seatud piiranguid Latiku kinnistu omanikule tema kinnistut läbiva eratee suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr. 3-3-1-57-16 p-s 15 selgitanud, et avalikult kasutatavaks muutub eratee üksnes siis, kui vallavolikogu teeb eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks. Sellist otsust ei ole Kuusalu Vallavolikogu teinud.
35.Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse tegemise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 järgi oli eratee avalikuks kasutamiseks määramise eelduseks üldjuhul omanikuga sõlmitud leping. Kui omanik ei nõustunud lepingu sõlmimisega, oli eratee võimalik avalikuks kasutamiseks määrata sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu (kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 3 lg 1 p 7, § 6 lg 1).
36.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole kostjaga sõlminud lepingut eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks ning kostjale kuuluvat kinnistut ei ole sundvõõrandatud. Kuusalu vallavolikogu 30.09.2015 otsusega seati Latiku kinnistule valla kasuks sundvaldus Kalda tee 170 m2 ulatuses, mis on aga Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2017 otsusega tühistatud. Selle otsuse (haldusasi nr 3-3-1-6-17) p-s 17 märkis halduskolleegium, et ehkki Kalda tee on vallavolikogu otsusega avalikuks kasutamiseks juba määratud, ei piisa sellest sundvalduse seadmiseks. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub sundvalduse alusel, mitte vastupidi (EhS § 94 lg 2). Seega ei ole kostjale kuuluvale kinnistule seatud kehtivalt sundvaldust. Kostja kinnistut ei ole koormatud ka piiratud asjaõigusega.
37.Eeltoodu alusel puudub hagejal seaduslik valdus, mille rikkumisest hoidumist ta saaks asjaõigusliku hagiga kinnistu omanikult nõuda, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
39.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
40.Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiga jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
41.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.