X kaebus Kuusalu valla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts; Vastustaja – Kuusalu vald, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja 25.03.2022 taotlus Kuusalu valla 27.01.2021 vastuse lisade 4-10 tagastamiseks rahuldamata;
2.Jätta kaebus rahuldamata;
3.Käesoleva lahendi jõustumisel tagastada kaebaja poolt tasutud, kuid seoses menetluse osalise lõpetamisega üleliigselt tasutuks osutunud riigilõiv summas 133 eurot ja 93 senti
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.05.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 22.10.2020 Tallinna Halduskohtule hüvitamiskaebuse järgmiste nõuetega: „Välja mõista Kuusalu Vallavalitsuselt X ́u kasuks alates 04.12.2013 kuni 21.10.2020 kaebuse esitamiseni põhinõue 9785,81 eurot ja viivised 2659,92 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemise järgi õiglane hüvitis; välja mõista Kuusalu Vallavalitsuselt Xu kasuks alates hüvitamiskaebuse esitamisest 120 eurot igakuiselt või alternatiivselt kohtu äranägemise järgi õiglane hüvitis igakuiselt kuni 04.12.2013. aastast kuni Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusest nr 67 „Kuusalu valla kohalike
teede nimekirja määramine“ muutmiseni Y kinnistut puudutavas osas; määrata, et X ́ule hüvitamisele kuuluvalt varalise kahju hüvitiselt tuleb Kuusalu Vallavalitsusel võlgnevuselt alates 04.12.2013. aastast kuni tasumiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist“.
2.Tallinna Halduskohtu 20.11.2020 määrusega jäeti kaebus käiguta.
3.X vastas kohtumäärusele 03.12.2020 täpsustades kaebust, esitas tähtaja ennistamise taotluse ning tasus ka täiendava riigilõivu.
4.Tallinna Halduskohtu 23.12.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse ning küsiti Kuusalu valla seisukohta. Kohus küsis vastust ka kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.
5.Kuusalu vald ei nõustunud 27.01.2021 seisukohas kaebusega ja leidis, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ajavahemiku 04.12.2013–22.10.2017 puudutavas osas tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid tal oma nõudeid tähtaegselt esitada. Kaebuse läbivaatamisel käsitletav periood saaks olla ajavahemik 23.10.2017– 22.10.2020.
6.Tallinna Halduskohus luges 04.01.2022 määrusega kahju hüvitamise nõude osas kaebetähtaja ajavahemikku 04.12.2013–22.10.2017 puudutavas osas möödunuks ning lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Seega jäi kahju hüvitamise nõue menetlusse arvestatuna 23.10.2017 kuni kaebuse esitamisele järgneva päevani ehk kuni 22.10.2020. Kaebaja oli selle perioodiga seonduva nõude summa ka eraldi ära nimetanud.
7.Tallinna Halduskohtu 23.02.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas 25.03.2022 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.
9.Kuusalu vald vastas seoses kaebaja täiendava seisukohaga 27.04.2022.
10.Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja selgitab (03.12.2020 esitatud kaebuse terviktekst), et ei ole kunagi andnud luba oma kinnistut avalikult kasutada ning samuti ei ole ta andnud luba oma kinnistut kanda Teeregistrisse. Kuni käesoleva ajani ei ole vastustaja muutnud Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsust nr 67 „Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“ ning selle kohaselt läbib endiselt kaebaja kinnistut Kalda tee. Kaebaja on teinud vastustajale taotluse Kalda tee asukoha ümberkujundamiseks ja saanud 20.10.2020 vastuse nr 8-5/3162-1. Samuti kaasati kaebaja ehitusloa taotluse nr 2011271/25250 menetlusse nr 233145, mille kohaselt Y kinnistule pääs riigimaanteelt nr 85 (Liiapeksi-Loksa) km 8,17 vasakpoolne mahasõit, on ette nähtud likvideerida, et oleks tagatud minimaalne 150 m vahekaugus mahasõitude vahel. Kaebaja teavitas vastustajat, et kuni ei ole tagatud ligipääsu Y kinnistule, vaidleb ta Y kinnistule mahasõidu likvideerimisele vastu. Kaebaja ei ole saanud vastustajalt muud vastust, kui ainult selle, et vastustaja on algatanud ehitusloa menetluse Y kinnistule mahasõidu tee likvideerimiseks. Vale on vastustaja väide, et kaebaja ja vastustaja vahel oli kinnistu/tee tasuta kasutamise kokkulepe (tõendamata) ning tee kaebaja kinnistut läbivas osas on
olnud alates 18.08.2015 suletud. Kalda tee Y kinnistu osas on suletud alates 26.08.2020, kuid selle vaatamata kehtis volikogu otsus nr 67, millest tulenevalt käis aegajalt isikuid, kes jõudu kasutades püüdsid Y kinnistu väravat avada ning läbi kinnistu sõidukiga sõita.
12.Kaebaja kinnistule ei ole seatud vastustaja kasuks servituuti ega sundvaldust. Kaebaja on vastustaja ebaseaduslikke nõudeid ja tema kinnistu kasutamist talunud pikki aastaid. Kasutamine seisnes selles, et kaebaja kinnistut läbisid igapäevaselt sõidukid, põhiliselt sõiduautod, kuid ka prügiveoauto, veokid jne. Kaebaja kinnistu kasutamise tulemusel on täielikult lagunenud garaaži esine asfaldiplats, mida LATHELM GRT OÜ kasutab ettevõtluses. Kaebaja põhinõue kokku on 10005,81 eurot ja viivisnõue kokku on 2791,98 eurot, tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusest nr 67 ning Kuusalu Vallavolikogu 25.11.2020 otsusest nr 52, mille alusel vastustaja kasutas kaebaja kinnistut ilma loata ja tasuta või tuginedes lisadele 2 ja 12 alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemise järgi.
13.Vastustaja on kaebajat teavitanud 20.10.2020 kirjas nr 8-5/3162-1, et Kuusalu Vallavalitsusel ei ole võimalik teada anda, mis ajaks otsustab Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 muutmise, mis tähendab, et kaebaja õiguste rikkumine kestis edasi kaebuse esitamise ajal, kuid lõppes 25.11.2020, kui volikogu võttis vastu otsuse muuta otsust nr 67. Kaebaja ja vastustaja vahel ei ole sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingut, kuid sellele vaatamata arvas vastustaja 04.12.2013 otsusega nr 67 Kalda tee kohalike teede nimekirja. Kaebaja kinnistule seatud sundvaldus tühistati Riigikohtu poolt 14.06.2017, kuid ka selle järel ei arvanud vastustaja kaebaja kinnistut kohalike teede nimekirjast välja. 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 2 järgi pidi KOV-l olema selleks, et erateed avalikult kasutatavaks määrata, õigus kasutada teealust maad tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui omanik ei nõustunud piiratud asjaõigusega, tuli seada kinnistule sundvaldus. 01.07.2018 jõustus EhS § 94 lg 2 muudatus, mille järgi tuleb riigil või KOVl otsustada eratee avalikes huvides omandamine või sellele sundvalduse seadmine. Vastustaja ei olnud kaebuse esitamise ajaks midagi otsustanud. Kui vastustaja hoiab kaebaja kinnistul kulgevat teed avalikult kasutatavate teede nimekirjas õigusvastaselt ilma sundvaldust seadmata ja selle eest tasu määramata, võib maaomanikule olla tekkinud varaline kahju nii saamata jäänud sundvalduse tasu kui ka muu varalise kahju kompenseerimata jätmise tõttu. Seega on alust kaebaja varalise kahju nõue rahuldada.
14.Täiendavas 25.03.2022 seisukohas jäi kaebaja oma nõude juurde, selgitades, et kuna 19.08.2016 tehtud hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-16-12551 oli ebaseaduslik, siis oli ka kaebaja kinnistu kasutamine ebaseaduslik. Kaebaja leiab, et vastustaja lisad 4-10 tuleb vastustajale tagastada kuna vastustaja tõendab käeolevaks ajaks tühistatud asjaolusid. Vastustaja argumendid on alusetud. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et vastustaja hoidis kaebaja kinnistul asunud teed kohalike ehk avalikult kasutatavate teede nimekirjas ka pärast seda, kui kohus oli tühistanud sundvalduse seadmise. Kui vastustaja poleks jätkanud pärast sundvalduse seadmise otsuse tühistamist vaidlusaluse tee hoidmist kohalike teede nimekirjas, ei oleks vastustaja tegevuse tulemusena kaebaja omandiõiguse riivet esinenud. Seega esineb kahju ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kaebajal jäi saamata tulu, sundvalduse tasu, KAHOS alustel. Asjaolu, et kaebaja ei saanud kahju suurust tõendada, ei välista, et kahju saab tõendada kohtu poolt tellitud kutsetunnistusega hindaja, millise ülesande pidanuks või võinuks kohus anda kutselisele hindajale vastustaja Kuusalu Vallavalitsuse kaudu. Olukorras, kus kohus pole läbi viinud menetlust, millega tuvastada tegelikud asjaolud ning sundvalduse väärtus, rikub kohus menetlusõigus norme. Oma tegevusetusega on Kuusalu vald põhjustanud kaebajale varalist kahju ning tõendamata on kaebaja maa kasutamise eest
õige ja õiglane hüvitis. RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata.
15.1.Kaebajale ei ole ajavahemikul 04.12.2013–25.11.2020 kahju tekkinud. Kaebaja kinnistul asuv tee oli kaebaja ja Kuusalu valla kokkuleppel avatud kuni 17.08.2015. Kuni 17.08.2015 oli kaebaja kinnistul asuv Kalda teelõik avalikuks kasutamiseks avatud ning kaebaja hoidis teed kuni 17.08.2015 avatuna kokkuleppel Kuusalu vallaga. Sealjuures kirjaliku kokkuleppe puudumine ei tähenda kokkuleppe puudumist.
15.2.Oluline on, et kaebaja lubas kuni 17.08.2015 tema kinnistul asuva tee avalikku kasutamist ega esitanud sellega seoses Kuusalu vallale mistahes nõudmisi ega tingimusi. Kaebaja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, tema kinnistul asuva teelõigu avalik kasutamine ei olnud kuni 17.08.2015 kaebaja poolt aktsepteeritud ja et ta nõudis selle eest vastustajalt tasu. Kaebaja lubas Kuusalu vallal tema kinnistut läbivat teelõiku tasuta ning mistahes tingimusi seadmata kasutada kuni 17.08.2015. Sealjuures kajastab haldusasjas 3-15-2718 Tallinna Halduskohtu poolt 13.07.2016 tehtud otsuse punkt 10 järgmist: Vaidlust ei ole, et Y kinnistu omanikuna ei teinud X kuni 2015. aasta augustini takistusi tema kinnistut läbiva Kalda tee osa avalikuks kasutamiseks, kuid sulges siis 18.08.2015 tema kinnistut läbiva tee osa piirdega (väravaga). Seega ei saanud tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest selle perioodi eest kaebajale mistahes kahju tekkida, mis võis tuleneda Kuusalu valla tegevusest või tegevusetusest ning asjaolust, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik.
15.3.Ajavahemikul 18.08.2015–09.02.2017 oli kaebaja kinnistul asuv tee suletud. Kaebaja poolt Kalda tee sulgemise tõttu seadis Kuusalu vald 30.09.2015 sundvalduse kaebaja kinnistule, määrates sealjuures ka sundvalduse tasu. Kaebaja vaidlustas selle ning lõpuks Riigikohus tühistas haldusasjas 3-15-2718 (Riigikohtus kohtuasi nr 3-3-1-6-17) kaebaja kinnistule sundvalduse seadmise Kalda teelõigu kasutamiseks, sh sundvalduse tasu. Vastustaja oli sunnitud kaebaja kinnistul asuva teelõigu avamiseks pöörduma tsiviilkohtusse, esitades nii hagi kui ka hagi tagamise taotluse.
15.4.Kaebaja avas Kalda teel liiklust takistavad väravad alles 09.02.2017 tsiviilasjas 2-16-12551 koostatud 19.08.2016 hagi tagamise määruse alusel pärast 09.02.2017 kohtutäituri täitetoimingut ning kohtutäituri 08.02.2017 otsuse ja 09.02.2017 akti koostamist. Seega ei saanud kaebajale tema kinnistul asuva teelõigu kohaliku tee staatusest ega avalikust kasutamisest tulenevalt ajavahemikul 18.08.2015–09.02.2017 mistahes kahju tekkida, sest kaebaja oli tema kinnistul asuva tee väravatega liikluseks sulgenud ning keegi seda kasutada ei saanud.
15.5.Tsiviilasjas 2-16-12551 tegi kohus 19.08.2016 hagi tagamise määruse, millega keelati Xul mistahes takistuste tegemine (aiad, väravad, sõidukid jms) tema kinnistul asuval Kalda teel sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-16-12551. Seega kuni 24.08.2020 ei saanud kaebajale Kuusalu valla tegevusest või tegevusetusest ning Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisa kehtimisest kahju tekkida, kuivõrd kuni 24.08.2020 kehtis hagi tagamise määrus tsiviilasjas 2-16-12551, mis oli seaduslik alus tee avatuna hoidmisel.
15.6.Pärast kaebaja kinnistul asuva tee kohtutäituri abil avamist 09.02.2017 oli tee kaebaja kinnistul avatud kuni 04.06.2020. Ebaõige on sealjuures kaebaja väide, et tee oli avatud kuni
25.08.2020. Kuivõrd kaebaja kinnistul asuv tee oli ajavahemikul 09.02.2017–04.06.2020 avatud õiguspäraselt tsiviilasjas 2-16-12551 tehtud hagi tagamise määruse alusel, siis ei saanud kaebajale tekkida sellel ajavahemikul kahju asjaolust, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik. Nimetatud perioodil ei olnud teelõik avatud otsuse nr 67 alusel.
15.7.Vastustaja leiab, et ajavahemikul 19.08.2016 (hagi tagamise määruse tegemisest) kuni 24.08.2020 (tsiviilasjas 2-16-12551 kohtulahendi jõustumiseni, mis tühistas hagi tagamise määruse) ei saanud kaebajale tekkida kahju asjaolust, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik. Nimetatud perioodil oli teelõik avatud hagi tagamise korras, mitte otsuse nr 67 alusel.
15.8.Kaebaja sulges tema kinnistul asuva Kalda tee vaatamata tsiviilasjas 2-16-12551 tehtud hagi tagamise määruse jätkuvale kehtimisele uuesti 05.06.2020 ning tee on suletud tänaseni. Kaebaja väide, et kaebaja kinnistul asuv Kalda tee on olnud suletud alles alates 26.08.2020, ei ole õige. Seetõttu ei saanud alates tee sulgemisest 05.06.2020 kuni 25.11.2020 kaebajale kahju tekkida asjaolust, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik või selle teelõigu avalikust kasutamisest.
15.9.Ebaõige on ka kaebaja seisukoht, justkui Kuusalu vald oleks olnud Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisa muutmisega õigusvastases viivituses. Kuusalu vald muutist Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisa 25.11.2020 ehk mõistliku aja jooksul pärast kaebaja nõude esitamist. Kaebaja on toonud välja, et kaebaja kinnistu kasutamise tulemusel on täielikult lagunenud kaebaja garaaži esine asfaltplats, mida kaebajaga seotud äriühing LATHELM GRT OÜ kasutab ettevõtluses. Kaebaja ei ole ka selle väite osas esitanud mistahes tõendit. Kuusalu vald vaidleb kaebajale vastu ega nõustu sellise kahju esinemisega.
15.10.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud põhjuslikku seost talle väidetavalt tekitatud varalise kahju ja asjaolu vahel, et tema kinnistul asuv ca 56 m pikk Kalda teelõik oli perioodil 04.12.2013– 25.11.2020 kantud Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastuvasse kohalike teede nimekirja. Samuti ei ole kaebaja selgitanud varalise kahju summa (põhinõude 10 005,81 eurot) kujunemist. Selline kahjunõue ei ole põhjendatud ega väljamõistetav, kuivõrd varalise kahju summa kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav ega arusaadav, samuti ei ole see tõendatud.
16.Täiendavas 27.04.2022 seisukohas märgib vastustaja, et hagi tagamise määruse puhul ei ole tegemist tehinguga. Samuti ei tähenda hagi tagamise määruse tühistamine hilisema kohtulahendiga, et tegemist oli ebaseadusliku hagi tagamisega. Kaebaja viidatud hagi tagamise määruse tegemine oli seaduslik, selle õigusvastasust ei ole kohtu poolt tuvastatud. Hagi tagamise määrus tühistati hagi rahuldamata jätmise tõttu põhimenetluses, mitte hagi tagamise määruse õigusvastasuse tõttu määruskaebusmenetluses. Kaebajal oli sealjuures võimalik hagi tagamise määruse seaduslikkuse üle vaielda aastal 2016 hagi tagamise määruse tegemisel. Perioodil 23.10.2017–24.08.2020 oli kaebajal kohustus tema kinnistul asuvat teelõiku avatuna hoida õiguspäraselt tsiviilasjas 2-16-12551 tehtud hagi tagamise määrusest tulenevalt. Seetõttu ei saanud kaebajale tekkida sellel ajavahemikul kahju tulenevalt asjaolust, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena ka kaebaja kinnistul asuv teelõik. Kaebaja ei täitnud tegelikult hagi tagamise määrust ja hoidis tema kinnistul asuvat teelõiku suletuna ka hagi tagamise määruse kehtivuse ajal.
16.1.Vastustaja hinnangul pelgalt teelõigu formaalne kohalike teede nimekirjas kajastumine ei tekita kaebajale kahju. Igatahes ei ole kaebaja sellist kahju tõendanud. Lisaks ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kaebaja kinnistul asuv teelõik oli jäädavalt suletud alates 05.06.2020. Poolte
kokkuleppel oli teelõik liiklusele avatud kuni 17.08.2015, kuid kuivõrd seda perioodi käesolevas kohtuvaidluses enam ei käsitleta, ei ole põhjust ka kaebaja siinseid vastavaid väiteid tee kasutamise kunagise kokkuleppe kohta enam käsitleda, sest need on asjakohatud.
16.2.Kaebaja on menetluses korduvalt selgitanud, et tal ei ole esitada mitte ühtegi tõendit talle kahju tekkimise kohta, siis see asjaolu kinnitab, et mingit äratuntavat kahju ei olegi temale tekkinud. Kaebus ei anna sealjuures mistahes vastust küsimusele, et kui suur on kaebaja hinnangul väidetavast omandiõiguse riivest tingitud kahju, kuidas see on määratud ja kuidas see on põhjuslikus seoses asjaoluga, et kaebaja kinnistul asuv teelõik oli Kuusalu valla kohalike teede nimekirjas. Vastustaja ei nõustu sellega, et Kuusalu valla tegevuse või tegevusetuse ja kaebajale väidetava kahju tekkimise vahel saaks olla põhjuslik seos. Mis puudutab kaebaja etteheited kohtule, siis need on ebaselged, põhjendamata ja põhjendamatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on esitatud varalise kahju hüvitamise nõue Kuusalu valla vastu. Seejuures selgitab kaebaja, et eratee avaliku kasutamise lepingut ei olnud sõlmitud, samuti ei ole kinnistule servituuti ega sundvaldust seatud (sundvaldus tühistati Riigikohtu 14.06.2017 lahendiga), ja et ta on pidanud taluma vastustaja ebaseaduslikke nõudeid ning kinnistu kasutamist pikki aastaid, mis seisnes sõidukite, sealhulgas veokite ja prügiveoauto igapäevases või küllalt sagedases läbimises, kusjuures kinnistu kasutamise tulemusel on täielikult lagunenud garaaži esine asfaldiplats. Olukorras, kus vastustaja hoiab (hoidis) kinnistul kulgevat teed avalikult kasutatavate teede nimekirjas õigusvastaselt ilma sundvaldust seadmata ja selle eest tasu määramata, võib kaebaja arvates olla maaomanikule ka varaline kahju tekkinud ja seda nii saamata jäänud sundvalduse tasu kui ka muu varalise kahju kompenseerimata jätmise tõttu. Kaebaja märgib, et kahju hüvitamise nõude aluseks ongi asjaolu, et vastustaja hoidis kaebaja kinnistul asunud teed kohalike ehk avalikult kasutatavate teede nimekirjas ka pärast seda, kui kohus oli tühistanud sundvalduse seadmise, mistõttu ilmneb kahju ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos. 19.08.2016 tsiviilasjas nr 2-16-12551 tehtud hagi tagamise määrust peab kaebaja ebaseaduslikuks. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et kaebuse esitamise ajal kestis rikkumine veel edasi, kuid lõppes 25.11.2020, kui vallavolikogu oma varasemat otsust muutis.
18.Peale kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamist ja menetluse osalist lõpetamist jäi kahju hüvitamise nõue vastavalt Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määrusele menetlusse arvestatuna 23.10.2017 kuni kaebuse esitamisele järgneva päevani ehk kuni 22.10.2020.
19.Vastustaja kaebusega ei nõustu, märkides, et ajavahemikul 18.08.2015–09.02.2017 oli kaebaja kinnistul asuv tee suletud (samas ei seostu see enam eelnevalt nimetatud kahju tekitamise perioodiga) ja et kaebaja avas Kalda teel liiklust takistavad väravad alles 09.02.2017 tsiviilasjas 216-12551 koostatud 19.08.2016 hagi tagamise määruse alusel pärast kohtutäituri 09.02.2017 täitetoimingut. Vastustaja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-16-12551 tegi kohus 19.08.2016 hagi tagamise määruse, millega keelati Xul mistahes takistuste tegemine (aiad, väravad, sõidukid jms) tema kinnistul asuval Kalda teel sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kuni lahendi jõustumiseni ning seetõttu ei saanud kaebajale kuni 24.08.2020 Kuusalu valla tegevusest või tegevusetusest ega Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisa kehtimisest mingisugust kahju tekkida, sest sellel ajal kehtis hagi tagamise määrus, mis oli seaduslikuks aluseks tee avatuna hoidmisel. Veel selgitab vastustaja, et kaebaja sulges tema kinnistul asuva Kalda tee vaatamata tsiviilasjas 2-1612551 tehtud hagi tagamise määruse jätkuvale kehtimisele uuesti 05.06.2020 ja et kaebaja väide tee suletuna olemisest alates 26.08.2020 ei olevat õige, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida kahju
sellest asjaolust, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik ega selle teelõigu avalikust kasutamisest. Vald vaidleb vastu ka kaebaja garaažiesise asfaltplatsi lagunemist puudutavale väitele, märkides, et selle kohta ei ole esitatud mistahes tõendit, et väidetava varalise kahju summa kujunemine ei ole tõendatud ega arusaadav ja et põhjuslikku seost väidetavalt tekitatud varalise kahju- ja perioodil 04.12.2013 kuni 25.11.2020 vallavolikogu otsuse nr 67 lisas kajastunud 56 meetri pikkuse Kalda teelõigu kohaliku teena kajastumise vahel ei eksisteerinud.
20.Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Arvestades asjaolu, et kaebaja seostab kahju tekkimist vastustaja haldusaktiga ja vastava teelõigu lülitamisega kohalike teede nimekirja, aga samuti sundvalduse tasu saamata jäämisega, siis on see käsitatav avalikõigusliku suhte raames toimunuga. Vastupidist ei ole ka menetlusosalised väitnud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul kaebuse esitamise kuupäevast tagasiarvestatuna (volikogu otsust nr 67 muudeti hiljem) varasemalt tekitatud kahju hüvitamise kontekstis riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam midagi vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeltingimustest täidetud. Siinkohal tekib küsimus, et kas taolise nõude rahuldamise eelduslikud tingimused on ka muus osas täidetud. Antud juhul on vaja hinnata peamiselt seda kas kahju tekkimise saab lugeda tõendatuks, kas see oli tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest avalik-õigusliku suhte raamistikus ning vajadusel ka etteheidetava tegevuse või tegevusetuse põhjuslikku seost tagajärgedega. Olukorras, kus vastustaja õigusvastast tegevust täheldada ei saa, ei ole vaja kõiki muid nõude rahuldamise eelduslikke tingimusi enam täies ulatuses käsitada.
21.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduslike tingimuste täidetavust ka muus osas. Eelkõige on küsimus selles kas etteheidetav tegevus või tegevusetus oli õigusvastane või mitte ja kas see on põhjuslikus seoses tagajärgedega. Vastustaja põhiseisukoht väljendub selles, et liiklemine kaebaja kinnistu selles osas, mis puudutab valla registris olnud Kalda teed, pidigi olema alates 2016. aasta sügisest avatud, sest selle kohta oli Harju Maakohtu 19.08.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12551 hagi tagamise kohta. Nimetatud määrus on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud. Hagi tagamise abinõuna keelati X’ul teha mistahes takistusi (aiad, väravad, sõidukid jms) oma kinnistul (registriosa nr 11615002) asuval Kuusalu valla teeregistris oleval Kalda teel, nr 3530431, sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Vastustajaga tuleb nõustuda, et hagi tagamise tagajärjena ei saanud kaebajale, arvestatuna ajavahemikku 23.10.2017 kuni 24.08.2020, tekkida kahju selle tõttu, et Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 lisas kajastus kohaliku teena kaebaja kinnistul asuv teelõik. Sellel perioodil ei olnud vastav teelõik avatud või siis ei pidanud olema avatud vallavolikogu otsuse nr 67 alusel. Vastustaja märgib, et nimetatud teelõik avati kohtutäituri tegevuse vahendusel 09.02.2017 ja et seejärel oli tee avatud kuni 04.06.2020 ja et kaebaja väide tee avatuna olemisest kuni 25.08.2020 ei olevat õige. Samas ei ole menetlusosaliste seisukohtade eelnimetatud vastuolul sisulist tähendust, sest kahju hüvitamise nõue on menetluses arvestatuna 23.10.2017. Hagi tagamine kestis nähtuvalt haldusasja materjalist kuni 24.08.2020. Selles mõttes ei ole enam kuigi oluline kas tee oli avatud kuni 04.06.2020 või kuni 25.08.2020, sest vastavalt hagi tagamise määrusele pidi see
tegelikult avatud olema ning Kuusalu vallal väidetava kahju tekitamises mingisugust rolli ei olnud ja kui seda ei olnud, siis ei ole põhjust ka muid kahju hüvitamise nõudega seonduvaid väiteid rohkem hinnata, vähemalt mitte eelnevalt nimetatud perioodi puudutavas osas. Kaebaja on pidanud tsiviilasjas nr 2-16-12551 tehtud hagi tagamise määrust ebaseaduslikuks, kuid sellega ei saa nõustuda. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et hagi tagamise määrust oleks vaidlustatud, kusjuures taolise kahju hüvitamist, mis tekitatakse konkreetselt hagi tagamisega, reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 391, kuid käesoleva haldusasja raames saab kohus hinnata vastava hüvitise väljamõistmise põhjendatust ainult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud väidetava kahju eest.
22.Järgmine küsimus seostub väidetava kahju tekitamisega perioodil 25.08.2020-22.10.2020 ehk kuni kaebuse esitamise päevani. Samas oli tee alates, kas siis 05.06.2020 (vastustaja väide) või 26.08.2020, suletud, millest järeldub, et sisuliselt ei saanud liiklust toimuda ega kaebajale kahju tekkida, kuigi kaebaja väidab, et valla varasema otsustuse tõttu püüdsid mõned isikud aeg-ajalt seda teed omavoliliselt läbida. Samas ei ole eelnimetatu kohta midagi konkreetsemat esitatud, selgitatud ega tõendatud. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest, et kui kiiresti oleks pidanud vald Kuusalu Vallavolikogu oma 04.12.2013 otsuse nr 67 lisa muutma, siis ei saa asuda seisukohale, et pärast tsiviilasjas nr 2-16-12551 toimunud vaidluse tulemuse lõplikku selgumist 24.08.2020 seisuga oleks vald oma 25.11.2020 otsusega olnud ilmselges viivituses. Samas on käesoleva haldusasja raames hinnatava võimaliku kahju tekitamise perioodi kõige hilisem kuupäev 22.10.2020, mitte aga 25.11.2020 ning seda enam ei saa vastustaja toiminguid selles raamistikus viivituses olevaks lugeda. Seega ei ole vald väidetavat kahju tekitanud ning nõude rahuldamiseks ei ole alust. Olenemata eelnimetatust võib vastustajaga nõustuda veel ka selles, et varalise kahju tekkimine on ka (sisuliselt) tõendamata. Mis puutub sundvalduse seadmisse või mitteseadmisse ning eelnimetatuga seonduvatesse võimalikesse tasudesse arvestatuna tsiviilasjas nr 2-16-12551 toimunud kohtuvaidluse lõppemist (näiteks saamata jäänud tulu kontekstis), siis ei saa kaebaja eeldada, et sundvaldus kindlasti seatakse ega ka vallale ette kirjutada millal see täpselt toimuma peaks.
23.Lähtuvalt eeltoodust jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata, mistõttu ei ole alust rahuldada ka sellega seonduvat või sellest tuletatud viiviste väljamõistmise taotlust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Formaalselt vaadatuna on lahendamata kaebaja 25.03.2022 seisukohas esitatud taotlus Kuusalu valla 27.01.2021 vastuse lisade 4-10 tagastamiseks kuna need tõendavat käesolevaks ajaks tühistatud asjaolusid. Nimetatud taotlus jääb praegusel juhul rahuldamata, sest esitatud materjalil on seos käesoleva vaidlusega siiski selgelt olemas.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Antud juhul on menetlus Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel osaliselt lõpetatud. Kaebuse nõue jäi menetlusse perioodi 23.10.2017-22.10.2020 puudutavas osas. Väidetava kahju suuruse on kaebaja oma 03.12.2020 menetlusdokumendi punktides 22-24 nimetatud ajavahemiku osas eraldi välja toonud ning riigilõiv sellelt on väiksem kui 383 euro ja 93 sendi suurune terviksumma, mille tasumine nähtub kohtute infosüsteemist. Samas on vaja arvestada, et alternatiivse nõudena taotles kaebaja õiglast hüvitist ka kohtu äranägemisel, millelt oli riigilõiv summas 250 eurot. Seega kuulub käesoleva lahendi jõustumisel kaebajale tagastamisele riigilõiv 250 euro suurust summat ületavas osas ehk summas 133 eurot ja 93 senti.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Haldusorganite kasuks taoliste vaidluste puhul üldjuhul menetluskulusid ka välja ei mõisteta, sest õigusabiteenuse kulude väljamõistmine oleks teatud juhtudel põhjendatud ainult siis kui kohtuasi väljuks haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Seega jäävad vastavad menetluskulud või võimalikud menetluskulud protsessiosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
OSALISELT
JÕUSTUNUD
KOHTUOTSUSEGA
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
14.04.2023
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.