Asjaõigus › Omandiasjad

Kuusalu Vallavolikogu 30.09.2015 otsusega nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L kinnistule“ seati kostja kinnistule kasutusvaldus Kuusalu valla kasuks seal asuva Xxx tee kasutamiseks. Kostja kinnistule sundvalduse seadmise otsus on jõustunud, kuid kostja ei ole valdust tema kinnistul asuva Xxx tee ulatuses hagejale üle andnud. Selliselt rikub kostja hageja valdust. AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Käesoleval juhul on hageja valdaja tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 30.09.2015 otsusest nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L kinnistule“, millega seati kostja kinnistule kasutusvaldus sealse Xxx tee ulatuses Kuusalu valla kasuks. Käesoleval juhul on toimunud ja jätkub valduse rikkumine kostja poolt. AÕS § 40 lg 3 sätestab, et valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Kostja takistab hagejal teostamast valdust kostja kinnistul asuva Xxx tee ulatuses, mille hageja sai Kuusalu Vallavolikogu 30.09.2015 otsusega nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L kinnistule“. Kostja on piiranud nimetatud teelõigu mõlemast otsast aiaga ja parkinud teealale sõidukid (lisa 4). Seetõttu ei saa hageja teostada tegelikku võimu kostja kinnistul asuva Xxx tee ulatuses ega võimaldada avalikkusel selle kasutamist. Eespool nimetatu tõttu on hageja õigustatud kaitsma valduse rikkumist kohtu kaudu ning nõudma kostja kinnistul asuva Xxx tee valduse rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist kostjalt kui valduse rikkujalt. Kostja kinnistule on seatud hageja kasuks isiklik kasutusõigus (II kd lk 61). Hageja palub kohustada kostjat J L’ut: andma hagejale üle valdus kostja kinnistul asukohaga Harjumaa Kuusalu vald Xxx (registriosa nr xxx, L kinnisasi) asuva Xxx tee ulatuses vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 30.09.2015 otsuse nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L kinnistule“ resolutsiooni p 1 (seada sundvaldus Kuusalu vald, aadressiga xxx, reg kood xxx, kasuks Kuusalu vald, Xxx, Xxx tee nr xxx 170 m2 ulatuses talumiskohustuseks, vastavalt käesoleva korralduse lisas olevale asendiplaanile, kinnisasjale L (pindala 0,19 ha, sihtotstarve ärimaa 100%, katastritunnus xxx, kinnistusraamatu registriosa number xxx), mille omanik on J L) ja lisas kajastuvale kaardimaterjalile ning kohustada kostjat hoiduma edasise hageja valduse rikkumisest, mis tuleneb Kuusalu Vallavolikogu 30.09.2015 otsuse nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L kinnistule“ resolutsiooni p 1 (seada sundvaldus Kuusalu vald, aadressiga xxx, reg kood xxx, kasuks Kuusalu vald, Xxx, Xxx tee nr xxx 170 m2 ulatuses talumiskohustuseks, vastavalt käesoleva korralduse lisas olevale asendiplaanile, kinnisasjale L (pindala 0,19 ha, sihtotstarve ärimaa 100%, katastritunnus xxx, kinnistusraamatu registriosa number xxx), mille omanik on J L) ja lisast kajastuvast kaardimaterjalist. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED (I kd lk 137, 148, II kd lk 3, lk 82) Hagi tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata kui põhjendamatu ja tõendamata. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagis nimetatud asjaoludel võimalik, kuivõrd tal ei ole käesoleval ajal seaduslikku valdust kostja kinnisasja üle, mida tal oleks õigus kohtuliku nõudega kaitsta. Kuusalu vald on 30.09.2015.a. otsusega seadnud sundvalduse L kinnistule Kuusalu valla kasuks, kuid seda õigust ei ole asjaõigusseaduses ettenähtud korras kantud kinnistusraamatusse. Kinnisasja puutuv õigus ei ole kehtiv, kuna see pole kantud kinnistusraamatusse. Ilma selleta, et Kuusalu vald omaks kinnistusraamatusse kantud sundvalduse õigust L kinnistu osa kasutamiseks teemaana, ei ole tal õigus pöörduda valduse rikkumise kõrvaldamise nõudega kohtu poole, kuna tal ei ole seaduse nõuetele vastavat asjaõigust, so kaitsmiseks kohast sundvaldust ei ole. Pooltel ei ole kokkulepet asjaõiguse omandamise kohta, selle kokkuleppe asendajaks võib ilmselt pidada Kinnisasja sundvõõrandamise seadusele tuginevat Kuusalu valla otsust 30.09.2015 sundvalduse seadmise kohta L kinnistule. Tallinna Ringkonnakohus on 20.09.2016.a. määruses osutanud, et Kuusalu valla otsus on HMS § 61 alusel kehtiv selle teatavakstegemisest alates kuni kehtivuse tühistamiseni, kuid Sundvõõrandamise seaduse vastuvõtmisel kehtivaid asjaõiguse sätteid, mis reguleerivad asjaõiguse omandamise korda, ei ole muudetud. Kehtiva Asjaõigusseaduse § 64.1 alusel asjaõiguse omandamiseks on vaja mitte üksi asjaõiguse omandaja ja võõrandaja kokkulepet asjaõiguse üleandmise kohta (millisena võidakse tõlgendada Kuusalu valla 30.09.2015.a. otsust sundvalduse seadmise kohta), vaid ka selle kokkuleppe alusel asjaõiguse kandmist kinnistusraamatusse. L kinnistule sundvalduse seadmise kannet Kuusalu valla kasuks kinnistusraamatusse aga tehtud ei ole. Seega ei ole Kuusalu vallal kostja õigusi piiravat asjaõigust, mis oleks kantud kinnistusraamatusse ja seega pole tal ka õiguslikku huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Õige pole hageja väide, nagu puuduks Xxx elanikel täielikult väljapääs avalikult kasutatavale teele ilma L kinnistut läbiva tee osata, millega on põhjendatud valduse kaitse nõude esitamist kohtule enne, kui Kuusalu valla 30.092015.a. otsuse kohtulik vaidlustamismenetlus on lõppenud. Nimelt on J L vaidlustanud Kuusalu valla otsuse 30.09.2016.a. sundvalduse seadmise kohta tema kinnistule (haldusasi nr 2-13-2718). Lisaks saavad Xxx elanikud kasutada teist väljapääsu xxx maanteele, mis väljub maanteele xxx talu piiri mööda vasakule xxx tee kaudu. See tee kujutab endast endist riigimaanteed, mis on jäänud kohalikku kasutusse pärast seda, kui xxx maantee mingil ajal 1980-ndatel aastatel õgvendati ja maantee pandi kulgema teiselt poolt L ja xxx talu piire. Nii elanikud kui ka prügiauto kasutavad ilma piiranguteta seda teist läbipääsu, mida kinnitab videomaterjal. Seega puudub selline ilmne hädavajadus, millega võiks põhjendada käesoleva haginõude esitamist kohtule olukorras, kus Kuusalu vald sundvaldust veel omandanud ei ole.

Kuusalu Valla 30.09.2015.a. otsuse sundvalduse seadmise resolutsiooni täitmine sellisel kujul, nagu see on märgitud, ei ole reaalselt elluviidav. Kuusalu valla otsuses 30.09.2015.a. J L kinnistule seatud sundvalduse seadmise täpne koht on otsuses selgelt ja arusaadavalt märkimata. Otsusele on lisatud skeem, kuid selles on soovitava sundvalduse koht märgitud suvalise joonega, puudub mõõtkava soovitava tee territooriumi märgistamiseks kinnistu plaanil, mistõttu selle märkimine loodusesse on võimatu, millest järeldub, et seda korraldust kostjal täita võimalik ei ole. L kinnistul asuv asfalteeritud territoorium 420 m2, sundvaldus on aga korralduse kohaselt seatud 170 m2 suurusele osale kinnistust, kuud kus täpselt see Kuusalu valla 30.09.2015.a. otsuses märgitud kinnistu osa, millele on sundvaldus seatud ja mis kinnistul paikneb, ei ole võimalik teada. Järelikult ei ole võimalik ka otsustada väidetava valduse rikkumise üle, kui ei ole teada, kus kaitstav valdus peaks täpselt paiknema. Ei ole võimalik menetleda valduse rikkumise nõuet, kui väidetav valdusõigus on täpselt piiritlemata. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt kohaldatakse sundvalduse seadmisele sundvõõrandamise kohta käivaid sätteid. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 12 lg 1-1 kohaselt sundvõõrandamisel avalikult kasutatava tee ehitamiseks kinnitatakse koos otsusega enne otsuse tegemist koostatud ja ehitusloa väljastaja poolt heakskiidetud projekt. Sellist projekti koostatud ega otsusele lisatud ei ole. Igal juhul tulnuks koos sundvalduse seadmise otsusega kinnitada täpselt väljamõõdetud ja loodusesse ülekandmist võimaldav teostusjoonis teemaa piiripunktide fikseerimisega, seda aga tehtud ei ole. Kostja leiab, et tegelikult ei ole L kinnistul asetsev asfaltplats mitte kunagi olnud ehitatud avaliku teena kasutamiseks, vaid see kujutab endast tehniliselt kunagise poe parkimisplatsi, mis aastaid tagasi on saanud asfaltkatte. Asfaltkatte all puudub teepadi, mis tagaks tee püsivuse pideva läbiva transpordivoo kandmiseks. Seega tulnuks tegelikult enne sundvalduse seadmise otsuse langetamist hagejal hoolikalt uurida kummagi alternatiivse läbipääsu tehnilisi parameetreid ning koostada ka korralik eelprojekt, mis oleks võimaldanud hinnata võimalikke riske ja kulutusi L kinnistul asuva asfaltplatsi kasutuselevõtmisel avaliku teena. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud eelprojekti koostamise ajal saanuks ka tehniliselt täpselt mõõta ja võrrelda kummagi alternatiivse läbipääsu tehnilisi plusse ja miinuseid, millele oleks võimalik otsuse langetamisel tugineda. Hageja ei ole esitanud mingeid arvestatavaid tõendeid enda väidete kinnituseks tee, selle asukoha võimaluste kohta. Kui oleks olemas seadusekohane eelprojekt, oleks see kindlasti pidanud sisaldama täpseid mõõtmisandmeid taotletava sundvalduse piiride kohta kinnistul, kuid selliseid andmeid praegu olemas ei ole. Kuusalu valla 30.09.2015.a. otsus ei ole seetõttu proportsionaalne ega põhine kehtival seadusel ning on HMS § 54 nõuete rikkumise tõttu kehtetu algusest peale. HMS § 60 lg 1 kohaselt täitmiseks kohustuslik on üksnes kehtiv haldusakt. Kehtetu haldusakti täitmist ei ole võimalik nõuda. Kuusalu valla 30.09.2015.a. otsus sundvalduse seadmise kohta on vastuolus hea usu põhimõtetega, kuivõrd selle otsusega seatavad piirangud J L poolt temale kuuluva kinnistu kasutamisele on tegelikult ulatuslikumad, kui otsuses märgitud 170 m2 suurune territoorium. Kehtiva Ehitusseadustiku § 71 lg 1 sätestab, et teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Sellest järeldub, et kaitsevöönd on kohustuslik. Kohaliku tee mõiste kehtivas Ehitusseadustikus puudub, kuid selles sisaldub tänava mõiste. Seaduse analoogia põhjal võib järeldada, et L kinnistut läbiva avalikku kasutusse võetud eratee suhtes kohaldub Ehitusseadustiku § 71 lg 2, millega sätestatakse, et tänava kaitsevöönd on äärmise sõidurea

välimisest servast kuni 10 meetrit. Seega seaduse nõuetele vastav avalikult kasutatav tee peab haarama L kinnistust mitte 170 m2 suuruse pindala, nagu otsuses märgitud, vaid sellele lisaks ka kaks korda 10 meetri suuruse riba kummalgi pool teemaad tee hoolduseks kohustuslikku kaitsevööndit. Selle territooriumi suuruseks koos kaitsevööndiga on mitte 170 m2, vaid 1290 m2 , s.o. ca 2/3 osa kogu kinnistust, mille suurus on veidi üle 1900 m2. Seega seab Kuusalu Valla 30.09.2015.a. otsus tegelikult kostja kinnistule ulatuslikult suurema piirangu, kui korralduses märgitud, seda aga korralduses mainitud ei ole, kuid hüvitise tasumine kinnistu omanikule sundvalduse talumise eest teemaale nähakse otsuses ette ainult 170 m2 eest, kaitsevööndi talumise eest hüvitise tasumist ette ei nähta. Kostja leiab, et haldusmenetluses on tema õigusi 30.09.2015.a. otsusega piiratud vastuolus hea usu põhimõttega ja oluliselt rohkem, kui otsuses märgitud, kusjuures mingit kohest ja õiglast hüvitist selle koormuse talumise eest otsuses ette ei nähta. Sellega on rikutud ka PS § 32 omaniku võõrandamatut õigust oma omandit käsutada ja kasutada ning kohese ja õiglase hüvitise saamise õigust omandiõiguse mistahes rikkumise või piiramise eest. Järelikult on Kuusalu valla 30.09.2015.a. otsus vastuolus põhiseadusega, sellest tulenevalt ilma seadusliku aluseta ja järelikult HMS § 54 märgitud nõuete rikkumise tõttu selle vastuvõtmisest alates kehtetu. HMS § 60 lg 1 kohaselt kehtetu haldusakt täitmiseks kohustuslik ei ole. Lisaks on hageja kohelnud ebavõrdselt kahte omaniku, kui on otsustanud seada sundvalduse kostja kinnistule, samas mitte xxx kinnistule (läbib tee). Kostja leiab, et eratee muutub avalikult kasutatavaks teeks (RK 3-3-1-57-16 p 15) siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutavaks teeks (EHS 94 lg 2), kohaliku omavalitsuse üksuse kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kehtimiseks peab see olema pärast sundvalduse seadmist ja enne tee avalikuks kasutamiseks määramist olema kantud kinnistusraamatusse. Riigikohtu otsusega 14.06.2017 nr 3-3-1-6-17 tühistati Kuusalu valla 30.09.2016 otsus nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L Kinnistule“ täielikult ja kustutati registriosast nr xxx hageja kasuks sisse kantud isiklik kasutusõigus (mis oli seatud sinna 25.01.17 Kuusalu valla 30.09.16 otsuse alusel). Seega ei ole seatud kostja kinnistule sundvaldust hageja kasuks. Haldusakt, millele hageja viitab kui oma asjaõiguse seaduslikule alusele, on tegelikult algusest peale kehtetu ja täitmiseks kohustuslik ei ole. Nii ei ole hageja omandanud õigust nõuda takistuste kõrvaldamist L kinnistu avaliku teena kasutamiseks ja ei saa seda ka kohtult nõuda, ja hagejal ei ole alust nõuda kostjalt valduse rikkumise kõrvaldamist, sest haldusakt ja kinnistusraamatu kanne on kustutatud. Hagi tagamine tuleb tühistada. Meneltuskulud tuleb jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlus puudus selles, et kostjale kuulub kinnistu, asukohaga Xxx küla, Kuusalu vald, registriosa nr xxx (L kinnistu, I kd lk 7).

Hageja esitas kostja vastu valduse kaitse nõude AÕS § 44 lg 1 alusel, mille kohaselt on valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja rikkumise ärahoidmist. Hageja on nõudnud kostjalt tema kinnistul asuva tee valduse üleandmist ja palunud kohustada teda hoiduma hageja valduse rikkumisest. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr. 3-3-1-57-16 p-s 15 (II kd lk 6jj) selgitanud, et avalikult kasutatavaks muutub eratee üksnes siis, kui vallavolikogu teeb eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks. Hageja on esitanud kohtule Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67, millest nähtuvalt on valla kohalike teede registrisse kantud „Xxx tee“ nr xxx (I kd lk 15-19,9-14, lk12). Märgitud valla tee läbib kostja kinnistut, mis nähtus vaatlusel tehtud fotodest ja hageja esitatud fotodest (I kd lk 20-21, II kd 13-14,17,18). Küll aga ei anna kohtu hinnangul see hagejale seaduslikku valdust kostjale kuuluva L kinnistu suhtes. Nimelt ei nähtu sellest Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusest, et oleks seatud piiranguid L kinnistu omanikule, st kostjale tema kinnistut läbiva eratee suhtes. Sellist otsustust sellest vallavolikogu otsuse ei ole, et kostja kinnistul asuv eratee oleks muudetud avalikult kasutatavaks teeks. Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse tegemise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 järgi oli eratee avalikuks kasutamiseks määramise eelduseks üldjuhul omanikuga sõlmitud leping ja kui omanik ei nõustunud lepingu sõlmimisega, oli eratee võimalik avalikuks kasutamiseks määrata sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu (kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 3 lg 1 p 7, § 6 lg 1). Vaidlust pole selles, et hageja ei ole kostjaga sõlminud lepingut eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks ning kostjale kuuluvat kinnistut ei ole sundvõõrandatud. Ka kinnistusraamatusse ei ole katnud hageja õigust kasutada kostja kinnistut. Sellekohane kanne oli hageja kasuks tehtud käesoleva menetluse ajal (vt kandemäärus 1311542016, II kd lk 36, kinnistusraamatu väljavõte II kd lk 62), kuid ka menetluse ajal kustutud 14.06.17 , mis nähtub kostja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (II kd lk 84). Hageja on esitanud kohtule Kuusalu Vallavolikogu 30.09.2015 otsuse nr 42 „Sundvalduse seadmine Xxx L kinnistule“. Selle Kuusalu vallavolikogu 30.09.2015 otsusega nr 42 (I kd lk 15) seati L kinnistule valla kasuks sundvaldus Xxx tee 170 m2 ulatuses, kuid see otsus on Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2017 otsusega asjas nr nr 3-3-1-6-17 tühistatud (I kd lk 69, J. L kaebuse menetlusse võtmine halduskohtu poolt, Tallinna Ringkonnakohtu otsus I kd lk 189, Riigikohtu määrus J. L kaebuse menetlusse võtmise kohta II kd lk 69, 71, otsus 14.06.17 II kd lk 91-94). Selle otsuse p-s 17 märkis halduskolleegium, et ehkki Xxx tee on vallavolikogu otsusega avalikuks kasutamiseks juba määratud, ei piisa sellest sundvalduse seadmiseks. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub sundvalduse alusel, mitte vastupidi (EhS § 94 lg 2). Seega ei ole kostjale kuuluvale kinnistule seatud kehtivalt sundvaldust. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kostja kinnistut oleks koormatud piiratud asjaõigusega hageja kasuks. Eeltoodu alusel on õiged ja tõendatud kostja vastuväited, et hagejal ei ole valdust vaidlusalusele kostja kinnistule ega ka sundvaldust ega ka kokkulepet kinnistu osas ning tema kasuks ei ole kantud vastavaid õigusi kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal puudub seaduslik valdus, mille üleandmist ja mille rikkumisest hoidumist saaks ta käesoleva asjaõigusliku hagiga kinnistu omanikult, st kostjalt nõuda. Selle tõttu tuleb jätta hagi jätta rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine

Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada tsiviilasjas hagi tagamine, mis on kohtu poolt seatud 19.08.2016 nr 2-16-12551 (I kd lk 31) ja mida on täiendatud määrusega 30.08.2016 nr 2-16-12551 (I kd lk 72). Muud väited, tõendid Kuna hagi jääb ülaltoodud motiividel rahuldamata, ei anna kohus hinnangut poolte muudele väidetele, kuna neil pole asjas tähtust. Seega ei ole vaja anda hinnangut ka sellele, kas ja millisest kohast võiks tee valla huvides kulgeda. Nimetatud põhjustel ei ole vaja anda hinnangut poolte esitatud skeemidele, fotodele, Xxx tee teemaliste koosolekute protokollidele, videosalvestustele, hagi tagamisega seotud kirjavahetusele poolte vahel, hagi tagamisega seotud täitemenetluse tõenditele, maa ostueesõiguse eraldamise korraldusele 05.05.05 nr 141, Harju Maavanema korraldusele 10.07.06 1346-k maaostueesõigusega erastamise kohta ja müügilepingule, kirjavahetusele liikluskorraldusest Xxxs, teistes tsiviilasjades rakendatud hagi tagamise abinõude määrustele, Riigikohtu poolt menetlusse mittevõtmise määrusele teises tsiviilasja nr 2-17-18122, Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 2-17-18122 05.06.19 teises asjas (I kd lk 22-28,47-49, 52, 59,61,62-65, 59-91,92-95,96-99,109-114,121122,127,130,144-145, 151-153,154-156,160-162,171-175,176, 212, II kd 15-16, 22-27, 104106, 107-111, 159-163). Menetluskulude jaotus, rahaline suurus Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 161 lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud tema enda kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja palus välja mõista esindaja kulud kokku 2790 € koos käibemaksuga (kulude nimekirjad 16.01.17, 01.07.17, 01.12.17, 14.01.209), kostja käibemaksu tagasi ei saa. Tasu määr on 120 €/h, sh käibemaks. Hageja ei ole kuludele vastu vaielnud. Arvestades käesoleva asja mahtu, enne hagi tagamise otsustamist tehtud ärakuulamist, vaatlust, toimunud istungeid ja esitatud menetlusdokumentide sisu, leiab kohus, et kostja esindaja kulud on põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi. Need kulud 2790 € tuleb hagejalt kostjale välja mõista ja kooskõlas kostja taotlusega tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi hagejalt välja mõista alates lahendi jõustumisest viivis võlgnetavatelt menetluskuludelet VÕS § 113 lg 1 järgi kuni nende kulude tasumiseni. Vaatluse protokolli parandamine Hageja palus parandada vaatluse protokolli (taotlus 24.11.16), millele kostja vastust ei esitanud (II kd lk 31). Kohus leiab, et vaatluse 17.11.16 protokolli tuleb parandada taotluses toodu kohaselt kooskõlas TsMS § 53 lg 4, 291 lg 5 ja muuta protokolli järgmiselt: lk 1 altpoolt 6. rea sõnastust järgmiselt „Edasi pärast L kinnistu väravat hakkab xxx kinnistu (hageja 18.11.2016 esitatud foto nr 1).“

lk 2 ülalt 1. rea sõnastust järgmiselt „Hageja esindaja: suvel sai siit läbi tulla, kui xxx kinnistu omanik või tema pärijad lubasid oma õuealalt läbi sõita (hageja 18.11.2016 esitatud foto nr 2).“ lk 2 ülalt 3. rea sõnastust järgmiselt „Hageja esindaja: xxx kinnistu õueala on pehme pinnase tõttu üksnes kuiva ilmaga läbisõidetav (hageja 18.11.2016 esitatud foto nr 2).“ lk 2 ülalt 4. rea sõnastust järgmiselt „Liigume mööda Xxx teed ajutisele teele, mis läheb üle xxx kinnistul (katastritunnus xxx) ja xxx kinnistul (katastritunnus xxx) asuva põllu ja väljub Xxx rahvamaja juures xxx riigimaanteele (hageja 18.11.2016 esitatud foto nr 3).“ lk 2 ülalt 5. rea sõnastust järgmiselt „Hageja esindaja: siit Xxx tee pöördub xxx kinnistule (katastritunnus xxx, hageja 18.11.2016 esitatud foto nr 4), ajutine tee xxx läheb mööda põldu, keerdub ja läheb edasi mööda põldu ja väljub Xxx rahvamaja juures xxx riigimaanteele (hageja 18.11.2016 esitatud foto nr 3).“ lk 2 altpoolt põhiteksti 5. rea sõnastust järgmiselt „Hageja esindaja: see on xxx kinnistu õueala, põhimõtteliselt on sõidetav üksnes kuival ajal, kuid muul ajal pehme pinnase tõttu mitte ega ole ka seetõttu hooldatav (vt kostja 23.11.2016 esitatud fotosid, millel on muuhulgas kajastatud vaatlusel osalenud isikud).“

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.