Levikom Eesti OÜ hagi AndIgo Eesti OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. mai 2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Levikom Eesti OÜ ja AndIgo Eesti OÜ määruskaebused Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473), lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja AndIgo Eesti OÜ (registrikood 14064601), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. mai 2019 määrus muutmata.
2.Jätta Levikom Eesti OÜ ja AndIgo Eesti OÜ määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-17-2746 Levikom Eesti OÜ (hageja) hagi AndIgo Eesti OÜ (kostja) vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks. Harju Maakohus jättis 18.03.2019 kohtuotsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2. Maakohtu otsus jõustus 23.04.2019.
2.Kostja on 13.02.2019 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjale on osutatud õigusabi 66 tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, seega on kostja menetluskulud 9900 eurot (66*125+20%). Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-17-2746 ning kooskõlas TsMS § 177 lg 4 palus
märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb vastaspoolel tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja esitas seisukoha kostja menetluskuludele. Kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa kostja nõuda menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Samuti olid mitmed kostja menetlustoimingud ebavajalikud ning ajakulu osaliselt ülepaisutatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 20.05.2019 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7075 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2825 euro ulatuses.
5.Arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja lisasid, pidas kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid 56,6 tunni ulatuses. Maakohus selgitas, et menetlusosalisel on õigus esitada menetluse jooksul taotluseid ning kohtu nõudmisel seisukohtasid ja vastuseid ning selliste dokumentide koostamisele kulunud aja saab lugeda põhjendatuks.
6.Maakohus ei pidanud kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 9,4 tunni osas. 14.02.2018 dokumendi koostamiseks kulus kostja esindajal menetluskulude nimekirja kohaselt 1,5 tundi, mida maakohus vähendas 0,25 tunni võrra, kuivõrd dokument sisaldas ka korduvat taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks, mille kohus oli juba 03.08.2017 jätnud rahuldamata ning kostja ei esitanud taotluses uusi asjaolusid. 04.07.2018 tagatise taotlusele kulus kostja esindajal 1,5 tundi, mida kohus ei pidanud põhjendatuks, kuna kohus oli varasemalt kostja samasuguse taotluse jätnud rahuldamata ja kostja ei toonud kohtu ette uusi asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud taotluse rahuldada. 01.05.2017 vastuse lisade kogumisele kulunud aega pidas kohus põhjendatuks 0,25 tunni osas 2 tunni asemel, kuivõrd eelduslikult olid kostjal lisad kogutud juba 28.04.2017 menetlusdokumendi esitamise ajaks, sest kostja oli märkinud need 28.04.2017 menetlusdokumendis lisadena. Võttes arvesse dokumentide sisu ja mahtu, pidas maakohus põhjendatuks 08.03.2017 – 10.03.2017 toimingute tegemist ja hagile vastuse koostamist kokku 8 tunni osas 12 tunni asemel, 13.03.2017 hageja vastusega tutvumist 0,25 tunni osas 1 tunni asemel, 18.05.2017 hageja vastusega tutvumist 0,5 tunni osas 1 tunni asemel, 03.08.2017 kohtumäärusega tutvumist 0,75 tunni osas 1 tunni asemel, 20.12.2018 kohtumäärusega tutvumist 0,1 tunni osas 0,5 tunni asemel.
7.Kohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnihinda 125 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutatud õigusabi pidas maakohus põhjendatuks 56,6 tunni ulatuses. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 ja Riigikohtu praktikaga (RKTKo 3-2-1-65-13, p 16) leidis maakohus, et kuivõrd kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega mõistis maakohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta summas 7075 eurot (56,6*125). Kuna kostja taotles menetluskulude väljamõistmist viivisega, siis mõistis kohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja avaldus jäi rahuldamata 2825 euro osas (9900-7075). 2 (5)
MÄÄRUSKAEBUSED
8.Kostja 06.06.2019 määruskaebuse ja 22.01.2020 täpsustuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kostja määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et hagiavaldus oli tihedas tekstis 17 lehekülge, mis sisaldas 21 lisa. Ainuüksi hagiavalduse maht koos lisadega on 240 lk tihedat õiguslikku teksti. Lisaks esitas hageja kohtu nõudel täiendavalt ka puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendid, mis vajasid võrdlemist, täpsustamist ja analüüsi kokku 32 lehekülge. Hageja esitatud menetlusdokumentide kogumaht oli seega 272 lehekülge (240+32). Samuti palub kostja arvestada 13.03.2017 hageja vastusega tutvumisel ajakuluks 1 tund, kuna hageja esindajad tootsid mahukaid menetlusdokumente, mida tuli võrrelda ja analüüsida kogumis juba esitatud dokumentidega. Kostja 01.05.2017 menetlustoimingud on põhjendatud kogu 2 tunni osas, kuna kostja võrdles ükshaaval nõudeid ja vastuväidete aluseks esitatud tõendeid. 18.05.2017 hageja vastuse tekst on tihe ja sellega tutvumiseks ning kliendile sisu selgitamiseks kulus kokku 1 tund, samuti kulus 03.08.2017 kohtumäärusega tutvumisele ja kliendile määruse sisu selgitamiseks 1 tund, 14.02.2018 dokumendi koostamiseks 1,5 tundi, 04.07.2018 taotluse koostamiseks 1,5 tundi, 20.12.2018 kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendile tutvustamiseks 0,5 tundi. Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kuna kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
9.Hageja esitas 07.06.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha uus kohtumäärus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja mitte rohkem kui 4993,75 eurot. Hageja määruskaebuse kohaselt tuleb kostja põhjendatud ajakulu 17.04.2017 hageja vastusega tutvumiseks lugeda 1 tund, kuna hageja vastus sisaldas pea 11 lehekülje ulatuses seadmete tabelit ning tabel kordus vastuse sisutekstis ja resolutsioonis. 28.04.2017 vastus kohtunõudele on põhjendatud 2 tunni osas, kuna vastus sisaldab suures osas taotlust menetluse lõpetamiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks, kuid kostja taotlused jäid rahuldamata ja seega pole menetluskulu põhjendatud. 31.08.2017 hageja määruskaebuse tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on 1,25 tundi, kuna hageja määruskaebus sisaldas suures osas juba varasemalt esitatud väiteid. 25.09.2017 vastuse ajakulu hageja määruskaebusele ei ole põhjendatud, kuna hageja määruskaebus rahuldati ja kostja vaidles kaebusele põhjendamatult vastu. 12.02.2018 vastus kohtunõudele on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, kuna kostja kordas oma varasemaid väiteid, vastus sisaldas alusetuid vastuväiteid ning kostja vaidles vastu hageja määruskaebusele, mis lõpuks rahuldati. 27.02.2018 hagi terviktekstiga tutvumine on põhjendatud 1 tunni osas, kuna terviktekst oli sama mis hageja poolt varem esitatu. 02.04.2018 vastus hagi terviktekstile on põhjendatud 3 tunni osas, kuna kostja on korranud oma varasemaid väiteid. 25.07.2018 määrusega tutvumine on põhjendatud 0,1 tunni osas, kuna määruse sisuline osa oli pool lehekülge.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSTELE
10.Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu.
3 (5)
EDASINE MENETLUSE KÄIK
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust Harju Maakohtu 20.05.2019 määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulusid vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale, s.o 2825 euro osas. Hageja vaidlustas maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud 4993,75 eurot ületavas osas. Seega ei ole maakohtu määrusele edasi kaevatud osas, milles kostja menetluskulud osaliselt kindlaks määrati, s.o 4993,75 euro osas. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja nii hageja kui kostja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosaliste hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vastavalt kas rohkem või vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
14.Kuivõrd mõlemad osapooled viitavad oma seisukohtade põhjendamisel dokumendi lehekülgede arvule, selgitab ringkonnakohus, et õige ei ole kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel lähtuda üksnes vastava dokumendi lehekülgede arvust. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka dokumendi sisu. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse vaidluse asjaolusid, tehtud toiminguid ja esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud töömahuga. Maakohus on piisavalt üksikasjalikult põhjendanud, miks tuleb kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi 56,6 tunni ulatuses ja vähendada ajakulu 9,4 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Asjaolu, et pooled maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja tasu välja ilma käibemaksuta. Kostja ei ole kinnitanud TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja käibemaksukohustuslane.
16.Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. 4 (5)
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.