Levikom Eesti OÜ hagi AndIgo Eesti OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks
Tsiviilasja hind
414 087,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Levikom Eesti OÜ (registrikood xxx, asukoht Pärnu mnt 139c, 11317 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Chirag Mody ja Merit Põldsamm (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: AndIgo Eesti OÜ (registrikood xxx, Mündi 39-3, 72719 Paide); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ja Diana Rints (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
12.veebruaril 2019 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja Merit Põldsamm, kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ja Diana Rints
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Levikom Eesti OÜ hagi AndIgo Eesti OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks.
Jätta menetluskulud Levikom Eesti OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.01.11.2015 sõlmisid hageja, IEXA OÜ, Viru Telekom OÜ, Vertelson Capital OÜ ja I A kui müüjate ainuosanik ettevõtte (käitise) müügilepingu, millega müüjad võõrandasid hagejale neile koos kuuluva majandusüksuse ehk käitise, mis tegeles televisiooni, interneti ja telefoniteenuste osutamisega Ida- ja Kesk-Eesti piirkonnas ning mis koosnes lepingus loetletud varadest, õigustest ja kohustustest. Müügilepingu punkti 4.1 kohaselt läksid hagejale lepingu alusel varana muuhulgas üle müüjatele nende üleandmise päeval kuuluvad masinad ja seadmed, mida kasutatakse ettevõttes ning mis on ettevõtte jaoks vajalikud ning hõlmavad: a) võrgu- ja sideteenuse osutamise seadmeid, sh ettemakstud põhivara ning lõpetamata ehitusi, aga samuti ka tarkvara ja infosüsteeme koos andmebaasidega; b) kolmandate isikute omandis olevaid seadmeid, mis on klientide kasutuses; c) muid elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalikke töövahendeid; d) lao kaupa ja materjali. 01.11.2015. allkirjastasid hageja ja müüjad ka üleandmise-vastuvõtu akti, millega müüjad andsid üle ja hageja võttis vastu akti lisas toodud seadmete, masinate, töövahendite, sh lõpetamata ehituse ja ettemakstud põhivara omandi ning valduse vastavalt müügilepingu punktile 6.1.1. Müügilepingu peatüki 7 kohaselt pidi hageja tasuma müüjatele ettevõtte omandamise eest kolmes osas ning vastavalt müügilepingu peatükis 8 sätestatud tingimustele välja arvestatud ostuhinnale.
2.01.11.2015 sõlmisid hageja ja IEXA OÜ infrastruktuuri rendilepingu, millega IEXA OÜ osutas hagejale side- ja IT-seadmete laopinna rendi- ja majutuse teenuseid ning antennikoha rendi teenuseid vastavalt rendilepingu lisades 1 – 3 loetletud mahule ja tingimustele. Hoiulepingu alusel andis hageja IEXA OÜ-le kuuluvatele laopindadele hoiule ja hooldamiseks üle seadmed. Kuna hoiuleping hõlmas ka hoiule antud seadmete hoolduse ja rikete kõrvaldamise teenuste osutamist IEXA OÜ poolt, jättis hageja seadmete administraatorõiguste teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata ning lubas IEXA OÜ-l jätkata hoiulepingu alusel üleantud seadmete administraatorõiguste kasutamist.
3.Hageja andis I Aile üle kõigi nende seadmete otsese valduse, mis ei olnud juba antud IEXA OÜ valdusesse hoiulepingu alusel teenuste osutamiseks. Klientide värbamiseks ning olemasolevate klientide teenindamiseks lubas hageja I Ail teostada seadmete administraatorõigusi. Seepärast ei muutnud hageja pärast seadmete valduse müüjatelt vastuvõtmist 01.11.2015 seadmete administraatorõiguste teostamiseks vajalikke juurdepääsuparoole ning müüjate ainuosanikul lubati kasutada jätkuvalt samu paroole, mis kehtisid müüja ainuosaniku poolt müüjate kaudu teenuse osutamise ajal.
4.21.06.2016 teavitas I A hagejat ootamatult, et ta müüs 20.06.2016 oma osalused müüjates eraisikule A Ele. 20.06.2016 registreeriti äriregistris ka müüjate juhatuse liikmete vahetus, millega määrati müüjate uueks juhatuse liikmeks A E. 21.06.2016 edastasid müüjad hagejale avalduse müügilepingust taganemise kohta. Taganemisavalduse viimase lause kohaselt lugesid müüjad avalduse tegemisega automaatselt taastunuks müügilepingu sõlmimisele eelnenud olukorra.
5.22.06.2016 vahetas I A ära kõigi seadmete juurdepääsuparoolid, millest tulenevalt kaotas hageja võimaluse seadmeid hallata ning klientide rikkeid ise kõrvaldada. Hageja kui seadmete omanik jätkas vaatamata sellele kõigi telekommunikatsiooni võrkude opereerimisega seotud kulude – mastide rent, tugijaamade asukohtade rent, elektrikulud, ülekande- ja interneti hulgiteenuse kulud, televisiooniteenuste autoriõiguse (Viasat) kulud jne – suurusjärgus 5300 eurot kuus kandmist.
6.Samal ajal sai hagejale teatavaks, et 10.06.2016 asutati Äriregistris OÜ AndIgo Eesti, mille ainuosanik ja juhatuse liige on registriandmetest nähtuvalt M M. Kostja tegelikuks omanikuks ei ole aga M M ning ta ei osale ka kostja äritegevuse juhtimises (ei ole tegelik juhatuse liige). M Mile annavad nii müüjate kui ka kostja nimel korraldusi I A ning hiljem müüjate osad omandanud ja müüjate juhatuse liikmeks saanud A E. Kostja tegelikud omanikud on I A ja A E.
7.07.07.2016 saatis hageja IEXA OÜ-le eraldi hoiulepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis IEXA OÜ valduses olevate seadmetele juurdepääsu ja nende seadmete äraviimise võimaldamist. Selle asemel, et hageja seadmed hagejale tagastada, andis I A temale osaliselt käsunduslepingu ja osaliselt hoiulepingu täitmiseks usaldatud seadmete valduse (s.h. seadmete administreerimist võimaldavad muudetud peakasutaja nimed ja paroolid ning seadmete asukoha ruumidesse ja kappidesse ligipääsemiseks vajalikud võtmed) müüjate eest või müüjate vahendusel 2016. aasta juuni lõpus üle hoopis kostjale.
8.Hagi esitamise päeva seisuga on hagejal alles Müügilepingu alusel üleantud 829 kliendisuhtest üksnes 98 klienti, kes jätkavad hageja poolt osutatavate teenuste eest tasumist. Seega on müüjate ainuosanik tekitanud seadmete valduse tagastamata jätmise ja selle õigustamatu üleandmisega kostjale olulise varalise kahju.
9.Hageja on seadmete omanik ning on AÕS § 80 lg 1 alusel õigustatud nõudma seadmed välja mistahes isikult, kes tema seadmeid õigusliku aluseta valdab. Müügilepingust taganemise avalduse esitamine ei muutnud müüjaid seadmete omanikuks. Kostja valdab hagejale kuuluvaid seadmeid ebaseaduslikult, kuivõrd müüjad ja müüjate ainuosanik ei olnud õigustatud kostjale seadmete valdust üle andma ning kuna kostja teadis saadud valduse õigusvastasusest.
10.Kostja on kohustatud andma hagejale välja seadmete ebaseadusliku valdamisest saadud ja hagi esitamise järgselt saadava kasu. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040.
11.Hageja palub kohustada kostjat andma hagejale üle hagejale kuuluvate seadmete valdus koos valduse teostamiseks vajaliku iga seadme kasutajanime, kasutajaparooli ning seadme asukoha kapi manuaalse või elektroonilise võtmega. Mõista kostjalt hageja kasuks välja seadmete ebaseadusliku valduse teostamisega kostja poolt hagi esitamise hetkeks teenitud kasu summas 21 530 eurot ning alates 20.02.2017 (ehk hagi esitamisest) kuni põhisumma 21 530 eurot täieliku tasumiseni põhisumma tasumata osalt arvestatava ja sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja seadmete ebaseadusliku valduse teostamisega alates 20.02.2017 kuni nimetatud seadmete valduse hagejale üleandmiseni eelduslikult saadav tulu summas 293 eurot päevas. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Tõele ei vasta hagiavaldusele lisatud andmed vaidlusaluste seadmete kohta, õige ei ole seadmete loetelu, kuna reaalselt selliseid seadmeid mastidel ning hoonetel ei ole kunagi olemas olnud. Kostja on enamjagu LääneVirumaa sideturule tulnud uus ettevõte, kes osutab teenust oma seadmetega ning kelle kliendid on ise avaldanud tahet sõlmida kostjaga sideteenuse osutamiseks lepingud. Seetõttu on alusetu hageja jutt saamata jäänud tulust.
13.Kostjale ei ole selge, mis seostest AndIgo OÜ ja IEXA OÜ vahel hageja räägib. Mingeid seoseid ettevõtete vahel ei ole. Vastupidiselt hagiavaldusele on tegemist sõltumatu ja täiesti
eraldi, omaette uue ettevõttega, kes pakub sideturul teenust nagu nt Starman, Elion, Telestar, STV, Elisa jne.
14.Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostjale teadaolevalt esitab hageja käesoleva ajani igakuiseid arveid klientidele sh neile, kellega hageja ise on lepingud lõpetatud. Nimetatud asjaolust on kostja teadlik sest kliendid, kes on avaldanud kostjale soovi sõlmida kostjaga teenuse osutamise lepingud, on seda kostjale kurtnud. Asjaolu, et hageja kliendid jätavad hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata, ei anna hagejale alust esitada hagi kostja vastu. Kostja osutab teenust endale kuuluvate seadmetega ning kostja poolt kasutatavad seadmed ei kattu hagis märgitud seadmete loeteluga. Hageja poolt toodud loetelust ei ole kostja valduses mitte ühtegi seadet. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Asjas puudub vaidlus, et 01.11.2015 sõlmisid hageja, IEXA OÜ, Viru Telekom OÜ, Vertelson Capital OÜ ja I A ettevõtte (käitise) müügilepingu (kd I lk 11-40), millega müüjad võõrandasid hagejale neile kuuluva majandusüksuse ehk käitise, mis tegeles televisiooni, interneti ja telefoniteenuste osutamisega Ida- ja Kesk-Eesti piirkonnas ning mis koosnes lepingus loetletud varadest, õigustest ja kohustustest. 21.06.2016 edastasid müüjad hagejale müügilepingust taganemise avalduse. 10.06.2016 asutati Äriregistri andmete kohaselt kostja. Hageja hinnangul on kostja saanud kõigi 01.11.2015 lepingus nimetatud seadmete ja andmete valduse.
17.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat hagejale välja andma 01.11.2015 lepingus nimetatud seadmete valdus koos valduse teostamiseks vajalike andmete ja võtmetega. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista seadmete ebaseadusliku valduse teostamisega kostja poolt teenitud kasu summas 21 530 eurot ning alates 20.02.2017 kuni seadmete valduse üleandmiseni 293 eurot päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS §-s 113 sätestatud määras.
18.Kohus on seisukohal, et hageja valduse väljamõistmise nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus on 03.08.2017 määruses (kd II lk 9) selgitanud, et lähtuvalt nimetatud sättest on hageja kohustus tõendada, et iga eseme, mille valduse väljamõistmist hageja soovib, omanik on hageja ning vastav ese on kostja valduses.
19.Hageja on esemed, mille väljamõistmist ta kostjalt soovib, nimetanud 20.02.2017 ja 17.04.2017 avaldustes, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja täitnud oma tõendamiskoormist ega tõendanud, et hageja loetletud võrguseadmed ja -andmed kuuluvad hagejale ning asuvad kostja valduses. Hageja on kostja valduse osas tõendina viidanud hagi lisana 18 esitatud 05.08.2016 e-kirjale (kd I lk 77) ning hagi lisana 19 esitatud klientide kirjadele (kd I lk 78-82), kuid kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjadest hageja nõude tõendamiseks ei piisa, kuna vastavates kirjades ei ole nimetatud ühtegi konkreetset eset. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendamiskoormis täita iga väljanõutava eseme kohta eraldi. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-11 rõhutanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on esitanud vastuväite, et kostja ühtegi hagejale kuuluvat eset ei valda, tuli hagejal oma tõendamiskoormist täita eelkõige osas, millega hageja tõendaks, et iga üksik ese, mille väljanõudmist hageja soovib, on kostja valduses. Kohus on seisukohal, et kogu menetluse kestel ei ole hageja esitanud ühtegi
tõendit, millest ilmneks, et mõni konkreetne hageja poolt hagis nimetatud esemetest asuks kostja valduses.
20.Kohus märgib, et kohus on hageja taotlusel käesoleva tsiviilasja raames tunnistajatena üle kuulanud I Ai ja A E. Tunnistaja I Ai poolt 12.02.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei andnud I A 01.11.2015 lepingu esemeks oleva käitisega seotud kliendilepinguid, üürilepinguid, võtmeid ega paroole A Ele üle, vaid need läksid hagejale. Tunnistaja I A on kostja juures tehnikuna tööl ning tunnistaja ütluste kohaselt on kostja poolt kasutatav võrk hoopis teine kui see, mis müüdi 01.11.2015 lepingu esemeks oleva käitisega hagejale. Tegemist on täiesti teise platvormi ja teiste seadmetega (kd III lk 39). Tunnistaja A E poolt 12.02.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis tunnistaja ise seadmeid, et asuda rajama võrguettevõtet. IEXA OÜ ega Viru Telekom OÜ ei ole hagejalt tagasi saanud võtmeid kappidesse, kus asusid võrguseadmed, samuti ei antud üle infosüsteemide kasutajanimesid ega paroole (kd III lk 39 pöördel). Kohus on seisukohal, et ka eelviidatud tunnistajate ütlustest ei ilmne andmeid selle kohta, et hageja nõutavad seadmed ja andmed asuvad kostja valduses. Samuti märgib kohus, et hageja esindaja ei esitanud küsimusi ning tunnistajad ei andnud ütlusi seoses ühegi esemega, mille väljanõudmist hageja soovib, mistõttu ei ole hageja poolt kohtusse kutsutud tunnistajate ütlustega võimalik tõendada, et hageja nimetatud esemed asuvad kostja valduses.
21.Hageja on asunud seisukohale, et kostja valdust hageja nõudes nimetatud esemetele on võimalik tõendada kaudsete tõenditega – nimelt on hageja välja toonud, et võrgu ja selle seadmete, mis hageja müüjatelt omandas, valdus jäi I Ai kätte ning I A võõrandas võrgu seejärel kostjale. Hageja hinnangul tõendavad eelviidatud asjaolud, et algselt hagejale võõrandatud võrk koos tarvilike seadmetega on nüüd kostja valduses. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hageja nõude rahuldamiseks ei piisa abstraktsete või üldistavate asjaolude tuvastamisest. Nimelt on kohus juba eelnevalt selgitanud, et olukorras, kus hageja soovib konkreetsete esemete võljanõudmist, tuleb tõendamiskoormis täita iga konkreetse eseme puhul. Kohtul ei ole võimalik hagi rahuldada olukorras, kus kohtul puuduvad iga eseme osas asjakohased tõendid ning sellest tulenevalt veendumus, et tegemist on hagejale kuuluva esemega, mis on kostja valduses.
22.Täiendavalt on hageja leidnud, et seadmete valduse osas tuleks tõendamiskoormis ümber pöörata ning kostja peaks tõendama, et hagejale kuuluvad seadmed ei asu kostja valduses. Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on põhjendamatu. Nimelt ei ole kostjal võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et hageja poolt nimetatud esemed ei asu kostja valduses. Samuti viitab kohus juba eelnevalt välja toodud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-110-11, milles Riigikohus on rõhutanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Seega on tegemist hageja tõendamiskoormisega ning puudub alus selle ümberpööramiseks.
23.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud ega tõendanud, et hagis nimetatud võrguseadmed ja -andmed on kostja valduses, mistõttu valduse väljamõistmise nõue tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamata jätta.
24.Täiendavalt on hageja esitanud kostja vastu seadmete valdamisega saadud kasu väljamõistmise nõude AÕS § 85 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037- § 1040 alusel. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Kohus on seisukohal, et hageja rahaline nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna AÕS § 85 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole täidetud. Nimelt on kohus eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hageja nimetatud esemete valdaja. Hageja on esitanud kostja suhtes ka viivisenõude. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue.
25.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 126 ja § 134 lg-st 1 on hagihind 414 087,40 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.