Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Kaido Kaljuvaldilt 3677,08 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis asja 14.06.2019. a määrusega menetlusse ning andis kostjale aega vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamisest alates. Kostja elukohas võttis 18.09.2019. a kostja eest hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude vastu kostja XXX M. V. Kooskõlas TsMS § 322 lõikega 1 loetakse sellega hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtule määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on TF Bank AB ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX. a väikelaenulepingu nr XXX, millega refinantseeriti kostja varasemat laenu ning väljastati täiendav laenusumma. Kuna kostja jättis igakuised laenumaksed tähtaegselt tegemata, ütles TF Bank AB kostjaga sõlmitud lepingu 26.05.2018. a üles ning loovutas nõude samal kuupäeval hagejale. Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1, 108 lg 1, 416 lg 1, 3 ja 195 lg 2 ning 5 alusel seega põhivõla 3029 euro tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt öeldi leping üles 26.05.2018. a. Hageja põhivõlg muutus VÕS § 195 lg 2, 5 ja § 82 lg 7 alusel tervikuna sissenõutavaks seega alates 26. maist 2018. a. Kuna kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks alates 26.05.2018. a, oli kostja kogu põhivõla tasumisega viivituses alates 27.05.2018. a. Hageja viivise nõue on VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi põhjendatud alljärgnevalt: 3029 x 0,055 x 359 päeva (27.05.2018 – 21.05.20119) = 598,08 eurot. Hagi tuleb selles osas rahuldada. Hagiavaldusest ei nähtu aga, et hageja oleks pärast lepingu ülesütlemist, so pärast 26.05.2018. a saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Üksnes viide, et inkassomenetlus ei ole andnud tulemusi, ei ole kohtu hinnangu piisav. Seetõttu ei ole hageja nõue võla sissenõudmisekulude väljamõistmiseks VÕS § 1132 lg 2 ega ka muul alusel põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 275 eurot. Hageja palub riigilõivu kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagi osaline rahuldamine ei mõjuta hageja poolt kantud menetluskulu suurust, kuna hagi rahuldatud osast lähtuv tasumisele kuuluv riigilõiv on sama suur, nagu see riigilõiv, mis hageja on käesolevas asjas tasunud. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulu – hageja poolt tasutud riigilõivu – 275 eurot TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.